Majutust ja toitlustust reguleerivad õigusaktid (0)

29.09. – 30.09.2011
MJ109, 209
  Toiduseadus
 Alkoholiseadus
  Tubakaseadus
 Kaubandustegevuse seadus
 Turismiseadus
  Tarbijakaitseseadus
 Majandustegevuse registri seadus
 Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning 
tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse.
 Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja 
enesekontroll  ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele 
nõuetele vastavuse tagamiseks.
◦toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode.
◦käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme  tootmisest  kuni 
toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni.
 Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest 
tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni.
 Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast 
töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule. 
 Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu. 
 Seaduses on sõnastatud käitleja 
enesekontrol isüsteemi ( HACCP  ­ hazard  analysis  and  critical  control 
point) põhimõtete  rakendamise  kohustus. 
◦Käitleja on kohustatud kontrol ima toidu ja sel e käitlemise nõuetekohasust 
(enesekontrol ) ning  rakendama  abinõud sel e tagamiseks.Rakendatavaid 
abinõusid kirjeldatakse enesekontrol iplaanis. 
 Enesekontrol  koos kirjalikult  vormistatud  enesekontrol iplaaniga 
moodustab enesekontrollisüsteemi.
 Lisaks tunnustamisele teostatakse toidu ning selle käitlemise üle ka 
regulaarset ri klikku järelevalvet. 
 Käitleja teavitab ettevõttest  Veterinaar ­ ja Toiduametit enne 
käitlemise alustamist nimetatud ettevõttes.
 Tunnustamine:
◦ on menetlus, mil e käigus hinnatakse ja kinnitatakse sel ise 
ettevõtte või sel e osa,kus toitu käideldakse, vastavust 
õigusaktides sätestatud nõuetele.
 ettevõte, kus toimub toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või 
pakendamine, välja arvatud 
 ettevõte, kus ladustatakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks 
hoida toatemperatuurist  erineval  temperatuuril;
 ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi 
jaekaubandusettevõte) ja käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse 
tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril.
 Seadus sätestab ka konkreetsed nõuded tarbijale 
teabe  esitamiseks . 
◦Toit peab olema märgistatud eesti keeles ja viisil, mis tagab 
edasisele käitlejale ja tarbijale vajaliku teabe toidu kohta. 
◦Antav teave ja sel e märgistus ei tohi tarbijat eksitada. 
◦Kui toidu valmistamiseks on tavapäraselt eeldatava 
toidutoorme asemel kasutatud valmistoodet, tuleb see 
näidata märgistusel. 
◦Tootja on kohustatud informeerima tarbijat kasutatud toorme 
päritolust. 
 Uuendtoit ja geneetiliselt muundatud toit
 Eritoit ­ toit, mis on mõeldud seedeprotsessi või 
ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi 
tõttu tavapärasest erinevate toitumisvajadustega 
inimestele tis. 
◦Eritoiduksloetakse ka imiku­ ja väikelapsetoit. 
 Toidulisand­toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu 
täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude 
toitainelise või füsioloogilise toimega ainete 
kontsentreeritud allikaks.
 Külmutatud toit­toit mis on läbinud külmutamisprotsessi ja 
mida seejärel säilitatakse antud toidule ettenähtud 
temperatuuril.
  Lisaaine
 Lõhna­ ja  maitseaine
 Abiaine­ toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse 
toidust, kuid mille jäägid või  derivaadid  võivad tehnoloogilise 
paratamatuse tõttu toidus säilida.
  Saasteaine  ­toidus  leiduv  aine, mis on sinna sattunud 
esmatootmisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või 
keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese 
tervisele ohtlik või mis võib  halvendada  toidu omadusi.
 Veterinaar­ ja Toiduamet  teostab  riiklikku 
järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades 
materjalide ja esemete üle.
 Lisaks Veterinaar­ ja Toiduametile teostab riiklikku 
järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud 
nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle 
jaekaubandusettevõttes  Tarbijakaitseamet .
 Seadus sätestab erinõuded:
◦alkoholi käitlemisele
◦piirangud alkohoolse joogi  tarbimisele
◦erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava 
järelevalve korralduse
◦vastutuse seaduserikkumise eest
 Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad  piiritus  ja alkohoolsed joogid.
 Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele 
järgneval töötlemisel saadud vedelik tanoolisisaldusega alates 96 
mahuprotsendist.
  Alkohoolne   jook  on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu 
joomiseks  mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
 Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja 
veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla 
pastöriseeritud.
 Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 
22 mahuprotsendi.
  Lahja  alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 
22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
 Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook 
etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
 Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis 
väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet 
alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.
 Alkoholi käitlemine:
◦valmistamine, töötlemine ja  villimine  ehk pakendamine 
(tootmine);
◦ import ;
◦ eksport ;
◦müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele 
ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija 
tarbijakaitseseaduse tähenduses (hulgimüük);
◦müügiks pakkumine või müük tarbijale (jaemüük);
◦hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine 
kaubanduslikul eesmärgil.
 võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat 
tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba 
müügil.
 kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine 
nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema 
varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga.
 Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud:
◦1)  kaupluses ;
◦2) toitlustusettevõttes;
◦3) majutusettevõttes;
◦4) etendusasutuse,  rahvamaja  või muuseumi ruumides või 
territooriumil;
◦5) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee­ või 
õhusõidukis;
◦6) reisirongi restoranvagunis;
◦7) rändkaupluses;
◦8) avalikul üritusel;
◦9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil  asuvas  õppurite 
praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse 
õppekavast;
◦10) põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning 
territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud 
üritus;
◦(11) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud käesoleva punktides 1 ja 7 
(kauplus, rändkauplus)
müügikohtades alates kella 10.00 kuni 22.00.
• Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama 
tollikontrolli tsoonis ja rahvusvahelisi  reise  teostava vee­ või õhusõiduki 
pardal.
 Alkohoolse joogi jaemüük kohapeal  tarbimiseks  on 
lubatud ainult punktides 2–6 ja 8–10 osundatud 
müügikohas. 
◦Alkohoolse joogi kaasamüük on keelatud ajavahemikul kel a 
22.00­st kuni 10.00­ni.
 Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast 
komponendist , millest vähemalt üks on alkohoolne 
jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt 
sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, 
kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal 
tarbimiseks.
 Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate 
isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning 
territooriumil:
◦1)  koolieelne  lasteasutus, põhikool, gümnaasium, 
kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, 
huvikool , noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja 
arvatud punktides 9 ja 10 sätestatud juhul);
◦2) tervishoiuteenuse osutaja;
◦3) hoolekandeasutus;
◦4) kinnipidamisasutus;
◦5) kaitsevägi.
 Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.
 Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset 
jooki.
 Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või 
üleandmine alaealisele on keelatud.
 Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud 
alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või 
edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on 
tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes 
avamata pakendis alkoholiga.
 Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on 
lubatud:
◦1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki 
kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud 
selles müügikohas;
◦2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud 
juhul.
 Alkoholiseadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise 
üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
◦1) Maksu­ ja  Tolliameti  ametnikud;
◦2) politseiametnikud (välja arvatud kaitsepolitseiametnikud);
◦3) tarbijakaitseametnikud;
◦4) Veterinaar­ ja Toiduameti ametnikud;
◦5) valla­ või linnavalitsuse ametnikud.
 Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise 
nõuetele vastavuse üle teostab järelevalvet Veterinaar­ ja 
Toiduamet.
 Seadus sätestab tubakatootele ja selle pakendile 
kohaldatavad nõuded, tubakatoote käitlemisele 
esitatavad erinõuded, spondeerimispiirangu ja 
tubakatoote müügiedenduse keelu ning keelud ja 
piirangud tubakatoote tarbimisele, samuti 
järelevalve seaduse täitmise üle ning vastutuse 
seaduse rikkumise eest. 
 Seaduse esmane eesmärk on tagada inimese 
tervise kaitse.
 Tubakas on taim, mis kuulub perekonda Nicotiana.
  Tubakatoode  on kas täielikult või osaliselt  tubakast  
valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, 
imemiseks või ninna tõmbamiseks.
  Tubakatooted  rühmitatakse suitsetatavateks ja 
suitsuvabadeks tubakatoodeteks.
◦Suitsetatavate  tubakatoodete  liigid on  sigaret , sigar, 
sigarillo ning suitsetamistubakas.
◦Suitsuvabade tubakatoodete liigid on närimistubakas 
ning muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel 
tarvitamisel ei teki suitsu.
 Sigarettide tõrvasisaldus on anhüdraatse 
nikotiinivaba suitsu toorkondensaadi hulk, mis ei 
tohi ületada kümmet milligrammi  sigareti  kohta.
 Sigarettide nikotiinisisaldus on nikotiinsete 
alkaloidide hulk, mis ei tohi ületada ühte 
milligrammi sigareti kohta.
 Sigarettide vingugaasisisaldus on põlemisel 
tekkiva vingugaasi hulk, mis ei tohi ületada 
kümmet milligrammi sigareti kohta.
 Alla kaheksateist aasta vanusel isikul (alaealine) 
on  suitsetamine  või suitsuvaba tubakatoote 
tarvitamine keelatud.
 Alaealisel on keelatud omandada ja omada 
tubakatoodet.
 Alaealist on keelatud rakendada töödel, mis on 
seotud tubakatoote käitlemisega.
 Seadus sätestab kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve 
teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
 Seadust kohaldatakse muu õigusaktiga reguleerimata osas 
majandus­ või kutsetegevusele, mil e raames toimub:
◦ 1) vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga  seonduva  
teenuse osutamine;
◦ 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine
◦ 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel;
◦ 4) vallasasja hooldamine või parandamine;
◦ ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine;
◦ 5) ilu­ ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine;
◦ 5)  toitlustamine ;
◦ 6) tänava­ ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine 
avalikul üritusel.
 1) kaupleja – isik või asutus, kes majandus­ või 
kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja 
osutab teenust;
 2) kaubanduse korraldaja – isik või asutus, kes majandus­ 
või kutsetegevuse raames korraldab turu või 
tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, 
sealhulgas laadal ja messil;
 3) müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või 
isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool 
majandus­ või kutsetegevust tänava­ või turukaubanduse 
korras;
 4) kaup – müügiks pakutav või müüdav val asasi;
 5)  klient  – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses 
(edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib 
teha või teeb tehingu kauplejaga;
 6) müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja 
müüb kaupa või pakub ja osutab teenust;
 7) e­kaubandus – kauba või teenuse müügiks 
pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse 
füüsilise kohalolekuta.
  Kaubandustegevus  jaguneb:
◦1)  hulgikaubandus , mille korral müüakse kaupa ja selle 
müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija;
◦2) jaekaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle 
müügiga seonduvat teenust kliendile ning millega kaasneva 
tegevusena  võib valmistada või  serveerida  toitu;
◦3) toitlustamine, mille korral müüakse toitu koos 
valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või 
serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Toitlustamisel võib 
müüa kaasnevat kaupa või osutada täiendavat teenust;
◦ 4) teenindus, mil e korral tehakse töö kliendi tel imusel ning mil e 
käigus valmistatakse uus val asasi või hooldatakse, parandatakse 
või muudetakse  olemasolevat  val asasja või sel e omadusi või 
val asasi antakse või võetakse valdusse või kasutusse või 
pakutakse ja osutatakse ehitise puhastusteenust või ilu­ ja 
isikuteenust (edaspidi teenus) ning müüakse sel ise teenusega 
seonduvat kaupa;
◦ 5) tänava­ või turukaubanduse korraldamine või kaubanduse 
korraldamine avalikul üritusel, mil e korral kaubanduse korraldaja 
korraldab kauba või teenuse müüki või toitlustamist oma valduses 
oleva tegevuskoha kaudu.
 Seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete 
järgimise üle teostavad järelevalvet järgmiste 
asutuste ametiisikud vastavalt oma pädevusele:
◦1) Tarbijakaitseamet;
◦2)  Terviseamet ;
◦3) politseiasutus;
◦4) valla­ või linnavalitsus.
 Seadus sätestab:
◦ üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja 
osutamisele ning turismi nfokeskusele
◦vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja 
järelevalve teostamise korra.
 Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada 
ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing
  Turismiteenus  on:
◦1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine;
◦2)  majutus ­ ja toitlustusteenuse osutamine;
◦3)  majutusteenuse  osutamine;
◦4) konverentsiteenuse osutamine;
◦5) majutus­ ja taastusraviteenuse osutamine;
◦6) giiditeenuse,  giid ­tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse 
osutamine.
 Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud 
õigusaktide nõuete järgimise üle teostavad
vastavalt oma pädevusele järelevalvet:
◦1) valla­ või linnavalitsused;
◦2) Päästeamet;
◦3) Tarbijakaitseamet;
◦4) Terviseamet.
 Seadus on kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks.
 Seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist 
ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, 
määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja 
kasutaja õigused, sätestab  tarbijakaitse  korralduse ja 
järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
 Seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja  vahendab  
tarbijale kauba üleandmist või
 teenuse osutamist.
 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu 
tarbija elule, tervisele ja varale ning mil e omamine ja kasutamine ei 
ole keelatud;
 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest 
teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või 
teenusega seotud riskide kohta;
 3) saada tarbijaõigus­ ja tarbimisalast teavet;
 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
 5) nõuda endale tekitatud  varalise  ja mittevaralise kahju hüvitamist;
 6) taotleda oma huvide arvestamist ning ol a oma ühingute ja li tude 
kaudu  esindatud  tarbijapoli tikat kujundavate otsuste tegemisel.
 Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või 
teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja 
majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku 
teavet.
 Tarbijale antav teave peab olema tõene ja 
arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles.
 Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale 
või  kasutamisel  erioskust nõudvale kaubale peab 
tootja lisama kasutusjuhendi.
 Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada 
kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või 
esindaja kaudu.
 Tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral 
tarbija ja kaupleja kokkuleppel.
 Kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei 
ole nõus kaupleja  pakutud  lahendusega ja leiab, et on rikutud tema 
õigusi või kahjustatud tema huve, võib tarbija esitada kaebuse 
sel ekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile, 
tarbijakaebuste komisjonile
 Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule. Tarbija võib esitada kaebuse 
ise või esindaja kaudu.
 Seadus sätestab majandustegevuse registri 
andmete koosseisu, majandustegevuse registri 
pidamise ja selle üle järelevalve teostamise 
üldised alused.

Document Outline

• Õiguse alused Toitlustust reguleerivad õigusaktid
• Seadused
• Toiduseadus
• Toiduseadus (2)
• Toiduseadus (3) Enesekontroll
• Toiduseadus (4) Tunnustamine
• Toiduseadus (5) Tarbija teavitamine
• Toiduseadus (6) Toidu suhtes esitatavad nõuded
• Toiduseadus (7) Toidu suhtes esitatavad nõuded
• Toiduseadus (8) Järelevalve
• Alkoholiseadus
• Alkoholiseadus (2)
• Alkoholiseadus (3)
• Alkoholiseadus (4) Käitlemine
• Alkoholiseadus (5) Pakendi märgistus
• Alkoholiseadus (6)
• Alkoholiseadus (7)
• Alkoholiseadus (8)
• Alkoholiseadus (9)
• Alkoholiseadus (10)
• Alkoholiseadus (11)
• Alkoholiseadus (12) Järelevalve
• Tubakaseadus
• Tubakaseadus (2)
• Tubakaseadus (3)
• Tubakaseadus (4)
• Kaubandustegevuse seadus
• Kaubandustegevuse seadus (2) Mõisted
• Kaubandustegevuse seadus (3) Mõisted
• Kaubandustegevuse seadus (4)
• Kaubandustegevuse seadus (5)
• Kaubandustegevuse seadus (5) Järelevalve
• Turismiseadus
• Turismiseadus (2)
• Turismiseadus (3) Järelevalve
• Tarbijakaitseseadus
• Tarbijakaitseseadus (2) Tarbija põhiõigused
• Tarbijakaitseseadus (3) Tarbija teavitamine
• Tarbijakaitseseadus (4) Tarbija kaebuste lahendamine
• Majandustegevuse registri seadus