Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Mis on radoon?...........................................................................................................2 Radoon Eestis.............................................................................................................3 Miks on radoon tervisele ohtlik?................................................................................3 Kiirituse mõju Inimesele............................................................................................ 4 Risk.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................................6 Mis on radoon?
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?........................................................................
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11
Väärisgaasid Koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm
2. SI- süsteemi põhiühikud : · Pikkus-meeter · Mass- kilogramm · Aeg- sekund · Voolutugevus- amper · Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi
Kui tekib vajadus asbestijäätmete vaheladustamiseks enne nende lõplikku kõrvaldamist, tuleb seda teha tingimustes, mis välistavad ilmastikuoludest, mehhaanilistest ja muudest mõjuteguritest põhjustatud asbestikiu ja -tolmu eraldumise keskkonda. (1:§8) 1.7 Asbestijäätmete vastuvõtmine prügilasse Asbestijäätmete vastuvõtmisel prügilasse kontrollib prügila käitaja lisaks jäätmete töötlemise ja pakendamise vastavust käesoleva määruse §7 nõuetele. (1:§9) 1.8 Prügilad asbestijäätmete ladestamiseks (1) Asbestijäätmed ladestatakse ohtlike jäätmete prügilasse, välja arvatud lõikes 2 nimetatud tingimustel. (1:§10) 1.9 Asbestijäätmete ladestusala märgistamine Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast
0 TSÜKKEL Kõik, mis jääb allapoole hoone 0:0'i. Mõõtmine. Pikkus Mõõdulint Nurkade Nurgik, mõõdulint ning 3,4 ja 5 Klle Malliga Vertikaalsus Nöör, vesilood Horisontaalsus Vesilood RADOON ... on värvita, lõhnata inertne radioaktiivne gaas. Radoon tekitab kopsu vähki. Eestis kehtestatud piirnorm on 1200Vq/m3 Ehitus tegevus on piiratud kui radioon sisaldus pinnases ületab 50. Radiooni kaitse.
Kõik kommentaarid