Osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta (0)

Pt 1 lk 10-20 
osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS  Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi 
jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed
Toitainete saamine: ● autotroofid
● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu)
Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu  3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS
 keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja 
eraldamine  4. PALJUNEMISVÕIME, 
suguline
mittesuguline
      
 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega)
● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid)     
6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad 
● püsisoojad     
  7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE
Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad 
sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid.
      
8. PÄRILIKKUS
Järglased sarnanevad oma vanematega.
   
  9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASE
Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline ja biosfääriline 
tasand,ökosüsteemne.
    
10. KOHASTUMINE
Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei, siis sureb välja.  
Osata nimetada elu organiseerituse tasemeid ja tuua näiteid ning neid järjestada 1. MOLEKULAARNE TASE
● biomolekekulid = orgaanilised ained
● sahhariidid
● lipiidid


● valgud 
● nukleiinhapped: DNA, RNA       2. RAKULINE TASE
Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus). Rakus on väga erinevad:  ● punane verelibe e erütrosiit
● kloroplastid taimerakus
● kobarloode     
  3. KOE TASE- uuritakse kudesid
Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega.
histoloogia- koeteadus
  
4.ORGANI E ELUNDI TASE
Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. ● Taimede organid- juur, vars, leht,pung, õis  
5. ELUNDKONNA TASE (pole taimedel, ainult loomariigis)
 
6. ORGANISMI TASE
Ainurakne on ka organism ● homöostaas- sisekeskkonna stabiilne seisund
● närvid- neuraalne regulatsioon
● hormoonid - hurmaalne regulatsioon teadused- anatoomia, füsioloogia
 
 7. LIIGI TASE
Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel
levila, kelle isendid annavad omavahel järglasi.
populatsioon- ühe liigi isendid teatud territooriumil ja teatud ajal.
teadus: ökoloogia
  
8. ÖKOSÜSTEEMNE TASE (isereguleeriv)
Ökosüsteemi moodstavad ühel territooriumil elavad kõik organismid koos eluta 
keskkonnaga.
 
9. BIOSFÄÄRI TASE Teada teadusliku uurimismeetodi etappe 1. probleemi püstitamine
2. uurimusküsimuse sõnastamine
3. taustinformatsiooni kogunemine
4. hüpoteesi sõnastamine (oletav vastus püstitatud probleemile, uurimusküsimusele)
5. hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid ja meetodid)
6. tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Osata sõnastada uurimisküsimust ja hüpoteesi ning teha antud andmetest tulenevalt 
järeldusi.
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust 
mitte kasutades!


1. Bioloogia uurimusobjektid on pärit loodusest. (Õ)
2. Molekulide    esinemine on elu tunnus. (V) Biomolekulide esinemine…. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. (V)  …. teine tasand 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. (Õ)
5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest.  (V) ...aine- ja energiavahetusest. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. (Õ)
7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktide üldistus. (Õ)
8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. (Õ) Leidke kõige õigem vastusevariant! õp lk 21-22
9. Iga isend paljuneb
10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajatest.
11. Rakkude ehitusest ja talitusest uurib: tsütoloogia
12.Bioloogia üheks uurimusobjektiks on: biosfäär
13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: leida teaduslik probleem
14. Organismide kasvamine kaasneb nende: arenemisega
15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: järelduste tegemisega
16.  Teaduslik teooria üldistab: teaduslikke fakte 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks.
18. Iga organism sünnib, areneb ja sureb.
19. Molekulaarkioloogia uurib elu molekulide tasemel.
20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil.
21. Katse planeerimisel jagatakse uurimusobjektid kahte rühma: eksperimentaal- ja 
kontrollgrupp
22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks    .  23. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa humoraalne                      ja neuraalne regulatsioonil.
24. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse  hüpoteesiks             
 Teada makro-, meso- ja mikroelementide olemust ja tähtsust organismile
MAKROELEMENDID: 98-99% organismi elementidest; C, H, N,O, P, S+++ Organism vajab neid suhteliselt suures kogustes.
C- CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt
H- joogivee koostises; vajalik vesiniksidemete moodustamiseks
N- valkude koostises
P- rakumembraani ja nukleiinhapete koostises
MESOELEMENDID: katioonid- Na, K, Mg, Ca ja anioon Cl
Leidub kümnendik- ja sajandikprotsentides rakkudes
Na ja K- osalevad närviimpulsi moodustamises, veebilansi hoidmises veres, 
transpordiprotsessid raku tasandil
Ca- vere hüübimine, krampide vältimine, reguleerib vee hulka organismis
Mg- närvisüsteemi talituseks; klorofülli, rakukesta ja luude koostises
Cl- närviimpulside teke ja levik,mao soolhappe sünteesiks,


MIKROELEMENDID: vaja väga väikestes kogustes; Fe, I, Zn, Cu (nt)
Esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide 
normaalseks elutegevuseks.
Fe- seob O2 hemoglobiini koostisesse, annab verele punase värvi
I- vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. kilpnäärme haigus- struuma Osata eristada vee olulisust raku ja organismi tasandil teada süsivesikute, lipiidide ja 
valkude ehitus, mitmekesisust ja biofunktsioone.
VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: ● On suure soojusmahutusega (säilitab püsivat temp) ning hoiab ära ülekuumemise  eest0 ●
● Kindlustab organismide ringelundkondade töö (veri, lümfid)
● Kaitsefunktsioon- nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas VEE TÄHTSUS RAKUS: ● On hea lahusti, vees lahustab rohkem aineid kui ühestki teises lahustis
● Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides(lähteainena, lõpp-produktsioon)(mida  rohkem vett organismis, seda kiirem on ainevahetus) ● Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse - tagab siserõhu ehk turgari. SÜSIVESIKUD:
ehitus- koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust
mitmekesisus- jaotavad monosahhariidiks, oligosahhariidiks  ja polüsahhariidiks
fuktsioonid:  ● energeetiline tähtsus(esmane energiallikas)
● struktuurne ehk ehituslik(kitiin,glükogeen)
● toite(laktoos)
● kaitse(taimedes on rakutsütoplasma suhkrustamine-kaitseb külmumise eest)
● ligimeelitav(õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks)
● bioregulatoorne(süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisisse)
● biosüntees(lähteaaineks teiste ühendite sünteesil) LIPIIDID:
ehitus- vees mittelahustavate looduslike ühendite rühm
mitmekesisus - jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks
funktsioonid- ● energeetiline ül (rasvadel,õlidel)
● ehituslik ül (liitlipiidid)
● regulatoorne ül (steroidid) VALGUD:
ehitus- molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest. 
mitmekesisus-lihtvalgud(koosnevad aminohappejääkidest) ja liitvalgud(koosnevad 
valgulisest ja mittevalgulisest osast)
funktsioonid- ● ensüümaatiline ül (kõik ensüümid on valgud või valgulise päritoluga)
● ehituslik e struktuurne (küüned, karvad, kõõlused)
● transpordi ül (kõikides rakkude membraanides on on transportvalgud, hemoblobiin  transpordib hapniku) ● retseptoorne funktsioon (retseptorvalgud nägemiskeskuses)
● regulatoorne funktsioon 


● kaitsefunktsioon (madude ja putukate mürk)
● mehaaniline kaitse (sõrad, küüned)
● liikumisfunktsioon(lihaskoevalgud)
● varuainefunktsioon(munavalge)
● energeetilinefunktsioon (valgu kasutamine hädaolukorras) Pt 3. lk 48 - 68; teada rakuteooria põhiseisukohti ja oluliseimaid teadlasi tsütoloogia 
arengul;
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: ● Kõik organismid koosnevad rakkudest
● Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust
● Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. TEADLASED: ● Hans ja Zacharias Janssen (1595) valmistasid esimese mikroskoobi
● Robert Hook (1665) leiutas valgusmikroskoobi
● Karl Ernst von Baer (1826) avastas munaraku
● Matthias Schleider (1838) avastas, et kõik taimed on rakulise ehitusega
● Theodor Schwann (1839) avastas, et loomorganismid on kõik rakulise ehitusega
● Rudolf Virchow (1858) avastas rakkude pooldumise  Teada eukarüootse looma-, seene- ja taimeraku ehitust, organellide nimetusi ja 
ülesandeid, mis tagavad raku elutegevuse. LOOMARAKK


SEENERAKK TAIMERAKK Tuumarakk Juhib raku elutegevust, reguleerib rakus 
toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub 
ribosoomide moodustumine ning RNA 
süntees.


Tsütoplasma Seob tuuma ühtseks tervikuks, on 
jääkainete eristumiskohaks. Rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju, kaitseb 
rakku, ühendab rakke kudedeks. Tsütoplasmavõrgustik Siledapinnaline tsütplasmavõrgustik-
varusüsivesikute ja lipiidide süntees, 
bioaktiivsete ainete süntees.
Karedapinnaline- kanalitel paiknevad 
ribosoomid,  kus toimub valgusüntees. Ribosoomid valgusüntees Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine, 
lüsosoomide moodustamine lüsosoomid  rakusisene seedimine mitokonder kindlustavad hingamise raku tasandil ja 
toodavad energiat tsütoskelett annab rakule kuju, seob organellid tervikuks tsentrosoom osalemine raku jagunemisel vakuool Vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu 
ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides
on toitained, vananenud ainetes jääkained, 
toimuvad lõhustumisprotsessid. rakukest Annab taimele kuju kloroplastid Fotosüntees kromoplastid Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon, 
ainevahetuslik funktsioon. leukoplastid Sisaldvad varuaineid   Seene, taime ja loomarakku võrdlus


Bakterirakk
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja 
paljuneda. See eristab neid viirustest. Kõrgematest organismidest erinevad bakterid eeskätt 
membraaniga ümbritsetud tuuma puudumise poolest.Bakterid on prokarüootsed organismid,
mille keskmine pikkus on vaid mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam 
eukarüootsest rakust ega sisalda viimastele omaseid membraanseid organelle. DNA 
paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidis. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui 
koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste 
üleelamiseks endospoore. Lk 44. Kordamine!
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisage õige lause eitust 
mitte kasutades! 
1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. (V).... nii org. kui ka 
anorg. hulka
2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. (Õ)
3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. 
(V)....tärklist
4. lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide 
oksüdeerimisel. (V)...vähem
5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. (Õ) 
6. Aminohape on valgu monomeer. (Õ) 
7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse (Õ)
8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. (V)....ühe Leidke kõige õigem vastusevariant!
9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) glükoosi b) kolesterooli, 
c)nukleiinhappeid d)vett


10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on a) Fe) Mg, c) Zn, d) Ca. 
11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam a) 
valkudest, b) nukleiinhapetest, sahhariididest, lipiididest. 
12. Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 
13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks, b) energia saamiseks, 
c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimise t 
14. Valgu monomeerid on a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped 
15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b)aminihapped c) 
ensüümid, d)glükoosi molekulid 
16. Nimetatakse DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri a) gloobuliks, b) 
poliisahhariidiks, c) bilmeeliksiks, a) poliipeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga!
 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks.
18. Glükoos kuulub polüsahhariididel tselluloosi ja glükokeeni koostisse 
19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga 
bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks
20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni.
21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 
22. Kõik valgud on moodustunud amiinohappe jääkidest ,mis polüpeptiidahelas on 
omavahel ühendatud peptiidsidemega
 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmas
 24, DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest.


Seened elavad kõikjal, kus nad leiavad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid – toitu. Neile 
sobivad toiduks nii teiste organismide elusatest rakkudest saadavad ained, kui ja nende jääkproduktid 


ning taimede ja loomade jäänused. Seened koos bakteritega ongi peamised surnud organismide 
lagundajad. Suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, 
sellega põhjustavad nad erinevaid seenhaigusi (esinevad nii loomadel, kui inimestel). Kontrollida teadmisi küsimustega lk 82. vt joonised 3.10, 3.17, 3.25, 3.31, 3.37., 3.38., 3.46.,
3.54.. Kasuta kordamiseks tunnis saadud materjale ja konspekti. Tõene või väär 1.  Iga rakk on ümbritsetus rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordika vajatakse täiendavat energiat. Tõene  3. Krososoom kooseb valkudest ja DNA-st. Tõene 4. Ribosoomides toimub valgusüntees. Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene  6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja  kloroplastideks. õige 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed  heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest  toksiinidest. Tõene Kõige õigem vastusevariant 1. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad bakterirakud.
2. Passiivse transpordiga pääsevad rakku vee molekulid.
3. Tuumakeses sünteesitakse ribosoomid.
4. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub lüsosoomides.
5. Inimese igas keharakus on üldjuhul 46 kromosoomi
6. Kitiinist kest ümbritseb seenerakku.
7. Plasmiidi DNA molekulis on info valkude sünteesiks
8. Antibiootikume sünteesivad põhiliselt seened Täida lünk 1. Iga uus rakk saab alguse olemast olevast rakust jagunemise teel
2. Rakukest ümbritseb taime ja seene rakke
3. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest
4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
5. Seene hüüfid moodustavad mütseeli.
6. Taimerakus esinev DNA lisaks kromosoomidele veel plastiidide ja mitokondrite  koostises 7. Pagaripärmi kasutatakse taina kergitamiseks, sest sellele elutegevuse käigus  eraldub ümbritsevasse keskkonda süsihappegaas


8. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev kromosoom ja mõned  ainevahetusliku tähtsusega plasmiid.  Selgita pikemalt ja tooge näiteid 1. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi täiustumisega? Seoses mikroskoobi  täiustamisega muutus paremaks kudede ja rakkude ehituse uurimine. Nt: esimeste 
mikroskoobidega polnud baktereid võimalik näha. 2. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Golgi  kompleks, tuum, tsütoplasma, mitokonder, rakumembraan, tuumake, lüsosoom, 
ribosoom,tsütoplasma võrgustik 3. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku  vajadusest. Nt: Lihasrakul on rohkem mitokondreid vaja kui epiteelkoerakkudel, sest 
ta vajab rohkem energiat. 4. Kuidas on Golgi kompleks seotud raku teiste organellidega?Selle sees moodustavad  lüsosooid. Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud , mis saadetakse laiali. 5. Miks peetakse seeni mulla kujundajateks? Lagundavad surnuid organisme.
6. Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kahju inimesele:  nahahaigused, saunaseen(nahaseen), hallitusseened, mükoos(sisemine 
seenemürgitus) majavamm Kasulikkus inimesele: ravimid (antibiootikumid), toiduks   
juustud, salaami) 7. Millised bakterite ehituslikud ja talituslikud iseärasused võimaldavad nende laialdast  rakendamist biotehnoloogilistes protsessides? Kiire paljunemine (pooldumise teel), 
võivad spooride kujul elada aastasadu, kohastuvad kiiresti muutustega, vähe DNA-d 
mida on lihtne muuta 8. Veel eelmise sajandi esimeses pooles paigutasid süstemaatikud bakterid taimeriiki.  Millest võis selline seisukoht tingitud olla?  Rakukesta olemasolu põhjustas väär 
arusaama. Spoor (eos)- seentel esinev paljunemisotstarbeline rakk, moodustub ebasobivate 
elutingimuste üleelamiseks


   Seene ja bakterite tähtsus loodusele ja inimesele
Seene tähtsus loodusele: ● tähtsad lagundajad
● toiduks paljudele organismidele(nt põder) Seene tähtsus inimesele: ● pagari-, õlle- ja veinitööstus
● toiduks 
● ravimiks
● kanga või lõnga värvimiseks bakterite tähtsus loodusele: ● mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagunemisel
● moodustavad laguahelaid
● oluline osa mulla kujundamisel
● osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli- looduslikes ringetes bakterite tähtsus inimesele: ● jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida  üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. ● asustavad seedeelundkonda Mille poolest on bakterrakk lihtsama ehitusega? 
Neil puudub membraanidega piiritletud rakutuum, Golgi kompleks, lüsosoomid