4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud c) loomarakud d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: a) valgu molekulid b) biopolümeerid c) rõngaskromosoomid d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome b) plastiide c) mitokondreid d) lüsosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub:
(ATP), liitlipiidides rakumembraani moodustamisel. 3.) Orgaanilised ained: Biomolekul- igasuguse orgaanilise aine molekul, mis on moodustunud organismi rakus elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- biomolekulid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi talitlusi. Vitamiinid, hormoonid, ensüümid. Kõigi orgaaniliste ainete koostises on: vesinik, hapnik, süsinik +lämmastik, fosfor, väävel. Enamik orgaanilisi aineid on biopolümeerid ehk nende molekul koosneb paljudest elementidest ja rohketest keemilistest sidemetest. Sahhariidid ehk süsivesikud ehk suhkrud. Primaarsed orgaanilised ained. Suhkrud on organismi siseselt koheselt kasutatavad. Suhkruid sünteesitakse taimede poolt anorgaanilistest ainetest veest ja süsihappegaasist. Suhkruid kasutavad organismid kõige esmaselt energia saamiseks. Suhkrutest on võimalik organismil sünteesida teisi orgaanilisi aineid -taimed
11.Teadus loomadest 12.Teadus, mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga ökoloogia 13. kaltsiumi ja magneesiumi puudusest tekkiv haiguslik seisund organismis Bioloogia I, kodune kontrolltöö 2 14. organismi häire, mis tekib pikaajalisel vitamiini puudusel avitaminoos 15.Loomade käitumist uuriv teadusharu etoloogia 16.Teadus, mis uurib organismides olevaid kudesid, nende ehitust, talitlust histoloogia molekulaarbioloogia 17.Teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasandil populatsioon 18.Samal territooriumil ja samal ajal elavad organismid moodustavad homöstaas 19.Organismi püsiv sisekeskkond ehk
12.Teadus, mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga Ökoloogia 13. kaltsiumi ja magneesiumi puudusest tekkiv haiguslik seisund Vereringehäired organismis 14. organismi häire, mis tekib pikaajalisel vitamiini puudusel Avitaminoos 15.Loomade käitumist uuriv teadusharu Etoloogia 16.Teadus, mis uurib organismides olevaid kudesid, nende ehitust, talitlust Histoloogia Molekulaarbioloogia 17.Teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasandil Koosluse 18.Samal territooriumil ja samal ajal elavad organismid moodustavad Homöostaas 19.Organismi püsiv sisekeskkond ehk
plasma) *Reguleerib rakus toimuvaid Tuumake protsesse Tsütoplasma Vesi, mis koosneb *Seob raku organellid ja lahustunud orgaanilistest ja tuuma ühtseks tervikukus ning anorgaanilistest ainetest kindlustab nende koostöö *Tagab toitainete laiali kandmise *Erituvad jääkained *sisaldab varuaineid Tsütoplasmavõrgustik Kanalite süsteem, mida Siledapinnaline ER- mööda ained liiguvad Lipiidide sünteees,
Populatsioon järves) Käitumist uuriv haru etoloogia Teatud ühetüübilist maaala Sünökoloogia ehk Uuritakse kõiki taimi ja KOOSLUS EHK ÖKO- Asustav omavahelistes Koosluseökoloogia Loomi ning nende SÜSTEEM Seostes olev liikidega Seoseid näiteks niidul, Kogum. (kõik taimed, putu- Metsas, järves Kad, linnud, kalad jne Metsas) Ühe taimkattevööndi Tundra, taiga, metsad, BIOOM elustik GLOBAAL ÖKOLOOGIA Kõrbed, savannid, rohtlad
1826. a. K. E. von Baer imetaja munaraku avastaja 1856. a. G. Mendel pärilikkusseaduste sõnastaja (3 seadust) 1990. a. Esimene geenisiirdamine 1997. a. glooniti esimene imetaja 2001. a. kaardistati inimese genoom (kogu kromosoomistik) 3 Organismi keemiline koostis Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides Organismide koostisest on leitud 70 80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma - Makroelemendid 98 99 % organismi elementidest: C; H; N; P; S - Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl - Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes: Fe; As, Br, Sn, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, I, Co, Mg, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O - 70 kg kohta umbes 43 kg - toiduga ja hingamisel
ümritseva eluta keskonnaga ökosüsteemi, see on isereguleeruv - Biosfäär-kogu Maad ümbritsevat kihti (kõige kõrgem organiseerituse tase) Teaduslik uurimismeetod- *probleemi püstitamine (ei oska veel vastata) *muutuja- tegur, mille mõju uuritakse *taustinfo kogumine * hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile *hüpoteesi kontrollimine(katsed, vaatlused) *tulemuste analüüs *järelduste tegemine Füsioloogia- käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Anatoomia- uurib organismi ehitust Etoloogia- uurib loomade käitumist Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda Bioloogias eristatakse evolutsiooniteooriat, rakuteooriat, geeniteooriat ORGANISMIDE KOOSTIS Keemilised elemendid organismi rakus: Makroelemendid rakkudes- hapnikku O, süsinikku C, vesinikku H.(lämmastik N, fosfor P, väävel S) - moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist.
Kõik kommentaarid