Sotsioloogiline õpipäevik (1)

Eksperiment
Eksperiment ehk katseline uurimus, kus uuritakse kahe või enama faktori omavahelist suhet. Selle eesmärgiks on selgitada, kas ühe faktori muutumine on teise faktori muutumise põhjuseks. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil.
Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp , kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp , kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse.
Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.youtube.com/watch?v=lCETgT_Xfzg&feature=related
Osalusvaatlus
Osalusvaatlus õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning seda, mis teistega seejärel juhtub. Eriti palju õpivad imiteerides lapsed – nende jaoks on täiskasvanute vaatlemine nn õige käitumise õppimine.
Küsitlus
On uurimismeetod, kus katsealused vastavad mitmetele küsimustikele või lausungitele, küsimustikuna või intervjuus . Paljud inimesed seostavad küsitlusi trükitud küsimustikega, mida tavaliselt saadetakse posti teel. Sellegipoolest küsitlus on uurimisstrateegia , mis võib sisaldada erinevaid meetodeid andmete kogumiseks nagu telefoniintervjuud , grupiintervjuud, elektroonilised küsimustikud (e-meilina ja veebilehekülgedel). Küsitlusuuring võib sisaldada einevaid küsimuste tüüpe ja tehnikaid. Küsitlusi võib teha nii suuremale populatsioonile(kogu rahvale) või väikesemale populatsioonile(vallalised naised). Loomulikult ei saa küsitlusuuringut teha kogu rahvale, see oleks võimatu. Siis tuleb panna paika mingi kindel number, mitmele inimesele see korraldada ning nemad n.ö. esindavad siis kogu rahva arvamust(nt: tehakse 1500-le eestlasele ja nemad esindavad eestlaste arvamust).
Olemasolevad materjalid
Alati ei pea korraldama uuringut uute materjalide leidmiseks. Võib kasutada ka olemasolevaid materjale, mis on kogutud juba teiste poolt. Selline olemasolevate materjalide kasutamine säästab nii aega kui ka raha. Sellel uurimismeetodil on ka omad vead. Andmed ei pruugi täpselt sellisel kujul olla olemas nagu vaja oleks.
Kas alati võib uskuda seda, mis on ajakirjanduses kirjutatud?
Viimasel ajal on inimeste informeeritus kiiresti tõusnud. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just ajakirjandus . Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Muidugi ei avalda ajakirjandus meile alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Kollane ajakirjandus- on see üldse vajalik? Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Tehakse suur skandaal ja valetatakse maad ja ilmad kokku, inimesed võivad niimoodi jääda uskuma vääraid asju.
Samas enamusele meeldib kõmulehti lugeda, nii ka mulle. Teisest küljest võttes olen aga veendumusel, et kollane ajakirjandus pole vajalik. Tänapäevases Eestis on rahvas niigi stressis ning ülepaisutatud uudised ainult süvendavad seda. Ühesõnaga tahtsin ma jõuda sinna maale, et kõik ajakirjad, väljaanded ei pruugi sisaldada õiget infot, alati tuleb kontrollida, kes on selle kirjutanud, kust on see info võetud ja kas see on ikka usaldusväärne info. Mina ükskord leidsin ühe ajakirja(mille nime ma hetkel ei mäleta) ning selgus hiljem, et see polnudki usaldusväärne. Õppejõud laitis selle maha. Peale seda olin mina hoolas valima väljaandeid, mida oma uurimustöödes kasutada.
Kasutatud kirjandus:
http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uurimismeetodid/Eksperiment (24.09.2011)
John J. Macionis, 2011, Society,USA: Pearson Education