Bioloogia uurib elu (7)

Küsimused lk.13
1.Mida uurib bioloogia ?-bioloogia uurib elu.
2.Millised elu omadused on rakul?- 1)aine enrgiavahetus 2)stabiilne sisekeskond 3)paljunemisvõme 4)kasvamine ja areng
3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase?- keerukas ehitus, talitus, molekulid.
4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?-tekivad ainult elusorganismides.
5. Milline tähtsus on organismi aine-ja energiahetusel?-kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on on organism seotud keskkonnaga.
6.Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel?-elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng.
7.Tooge näiteid muutusete kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arengu.-vananemisea toimuvad protsessid, surm.
8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?-et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive).
Küsimused lk.17
1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?-Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseeriue tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim mlekulaarbioloogiaks. Pärilikke molekulaarseid mehhanisme uurib molekulaargeneetika.
2.Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed .- Molekul , rakk , organism, liik, ökosüsteem.
3.Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad?-
4.Nim raku tasemel uuritavad elu tunnused.-füsioloogia, anatoomia, neuraalne regulatsioon , humoraalne regulatsioon.
5.Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?-Siseraku stabiilsus kindlustatakse nuraalse ja homoraalse regulatsiooniga.
6.Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel?-
7.Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid.- NT. Tammed rkv’e Tammikus.
8.Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks?-Hõlmab kogumaad ümbritsevat elu sisaldavat kihti.
Küsimused lk.20
1.Mis on bioloogia uurimisobjektid ?- biomolekulid , rakud , organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid.
2.Missugune fakt on teaduslik?-Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud.
3.Kuidas jõudakse teadusliku teooriani?-Faktidest ja seaduspärasustest tehakse üldistused.
4.Nim teadusliku meetodi peamised etapid.- Probleemipüstitaminetaustinformatsiooni koguminehüpoteesi sõnastaminehüpoteesi kontrolliminetulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid
5.Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist?-Hüpotees ei ole kinnitatud, see on oletatav vastus teaduslikule probleemile.
6.Milline tähtsus on teaduslikus uurimustöös kirjandusel?-
7.Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimentit?-Töö planeerimisel tuleb kindlaks määrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. Enamasti koostatakse eelnevalt ka vajalkud tabelid või graafikud, kuhu vaatlusandmed üles märgitakse.
8.Miks ei leia hüpotees alati kinnitust?-1)hüpotes on valesti püstitatud. 2)katse käigus võib sisse tulla viga.
Tõesed või väärad laused
1.Biolooia uurimisobjektid on pärit loodusest. –VÄÄR (Pärit elusloodusest!)
2.Molekulide esinemine on elu tunnus. – VÄÄR (Biomolekulide)
3.Oranell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. – VÄÄR (rakul)
4.Biosfäär on suurim ökosüsteem. – ÕIGE
5.Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest.- VÄÄR (tuleneb nende regulatsiooni koostisest).
6.Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus .-VÄÄR (on probleemi oletatav vastus)
7.Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. ÕIGE
8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus.- ÕIGE
Leidke kõige õigem vastuse variant.
1.Iga asend: c)toitub
2.Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik: d)imetajatest
3.Rakkude eitust ja talitust uurib: c)tsütoloogia
4.bioloogi üheks uurimisobjektiks on: c)biosfäär
5.Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt : a)leida teaduslik probleem
6.Organismide kasvamine kaasneb nende: b)arenemisega
7.Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: d)järelduste tegemisega
8.Teaduslik teoooria üldistab: c)teaduslikke fakte.
Täitke lünk sobiva sõnaga!
1)Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ühe-ja hulkrakseteks.
2)Iga organism kasvab, areneb ja sureb .
3) Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel.
4)Tedusliku hüpoteesi paikapidavus saab kontrollida katsete ja vaatluste abil.
5)Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma:eksperimentaal ja kontrollgrupp .
6)Loomade käitumist uurivat teadusharu nim etoloogiaks .
7)Organismi elundkondade talituse kooskõlastamisel on suur osa humoraalsete ja neuraalsel rguatsioonil.
8)Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nim teaduslikuks probleemiks.
MÕISTED
1)anatoomia-uurib oranismi ehitust.
2)bioloogia-teadus, elusolendite ehitusest, alitusest ja suhetest keskkonnaga.
3)biosfäär-kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
4)etolooogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist.
5)füsioloogia-teadusharu, mis käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni.
6)humoraalne regulatsioon-reguleerib talitusi veres erinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel.
7)loodusseadus – teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnätusi
8)molekulaarbioloogia-bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim molekulaarbioloogiaks.
9)neuraalne regulatsioon-selle vahendusel toimuvad elundite ja elundkondade talituste regulatsioon.
10) populatsioon -üel asulal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni. Popul . Ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase.
11)pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglsed sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega.
12)teaduslik fakt- teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaaegsetel seisukohtadel – s.o teaduslikel faktidel.
13)teaduslik hüpotees-oletatav vastus püstitatud probleemile
14) teaduslik meetod-kõig eüldisemalt nim lähenemist, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks.
15)teaduslik probleem-see tuleb püstitada uurimustöö alguses.
16)teooria- ühe teadusharu teaduslike faktide ja teaduste üldistamine.
17)tsütoloogia-uurib rakkude esitust ja talitust
18)ökoloogia-ökoloogia tegeleb ökosüsteemiga
19) morfoloogia - uurib organismide välisehitust (oluline selrootute poolt)
20) histoloogia -teadusharu, mis uurib kudesid.
21)homöostaas-organismi talituse tegulatsiooniga kindlustatakse stabiilne sisekeskkond .
22)ökosüsteem- ...moodustavad elukooslused + eluta loodus. Selle moodustavad üisel territooriumil omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos looduse eluta osaga.
NIMETA
1.eluslooduse riigid- 1) Loomad 2) Taimed 3)seened(samblikud) 4) protistid (1-4 = päristuumsed e eukarüoodid) 5) bakterid (bakterid on eeltuumsed e. prokorüoodid) (protistid & bakterid-ainuraksed, vetikad, aegloomad)
2.biomolekulidena einevad ained-1)sahhariided e.suhkrud. 2) lipiidid e. valgud . 3)mekleiinihapped (DNA, RNA)
3.Ainurakseid/hulkrakseid organisme-Ainuraksed:BAKTERID, PROTISTID(algloomad,üherakulised,vetikad), SEENED(pärmseened). Hulkraksed :LOOMAD, TAIMED, SEENED(kübarseen),PROTISTID( punavetikad )
4.Loomapopulatsioone/taimepopulatsioone- NT.kõik oravad rkv’e Tammikus
5.Põhilised koetüübid inimese organismis.- epiteel -,lihas-,närvi-ja sidekude.
6.Elu tunnused- Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid , lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.
7.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed-molekulaarnetase, rakutase, organismitase, riigitase, ökostüsteemitase
8. 3 Eestis esinevat ökosüsteemi- NT. Tammed Rakvere tammikus, oravad Rakvere Tammikus, Kuused kuusikus
9.Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid .- rakuteooria ,geeniteooria, evolutsiooniteooria .
10.Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid.- Probleemipüstitaminetaustinformatsiooni koguminehüpoteesi sõnastaminehüpoteesi kontrolliminetulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid
11. Bioloogiateaduse uurimisobjekte.- NT.herneseeme
SELGITA
1.Kuidas on omavahel seotud kasv ja areng?- Elusorganismi kasvamisega kaasneb areng. Areng on täiustumine, kasvamine on kehamõõtmete suurenemine.
2. Millistel organismirühmadel ei saa elundkondi uurida?Miks?- ainuraksed, bakterid, pärmseened. Sest neil pole elundkondi.
3.Mis iseloomustab teaduslikku fakti?-Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. Teadusliku meetodi abil jõutakse teadusliku faktini.
4.Kuidas jõutakse teadusliku teooriani?-ühe teadusharu teaduslike faktide ja teaduste üldistus.
5.Millepoolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist?- Hüpotees ei ole kinnitatud, see on oletatav vastus teaduslikule probleemile.
6.Miks ei leia hüpotees alati kinnitust?- 1)hüpotes on valesti püstitatud. 2)katse käigus võib sisse tulla viga.
VÕRDLE
1.Anatoomiat/morfoloogiat/füsioloogiat- ühine: tegelevad eluslooduse uurimisega organismi tasemel
2.tsütoloogiat/histoloogiat-ühine:tegelevad eluslooduse uurimisega raku tasemel
3.organismi elundkondade neuraalset/humoraalset regulatsiooni-ühine:püsiva sisekk kindlustamiseks
4.organismide mittesugulist/sugulist paljunemist-ühine:paljunemine vajalik liigi säilitamiseks