Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia uurib elu, elu omadused, elu organiseerituse tasemed, teaduslikud uurimis meetodid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Bioloogia I kursus
1. peatükk
  • Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast.
  • Biomolekulide esinemine on elutunnus.
  • Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.
  • Biosfäär on suurim ökosüsteem.
  • Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest.
  • Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus.
  • Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud , kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab.
  • Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus.
  • Iga isend toitub.
  • Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid.
  • Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia.
  • Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär.
  • Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem.
  • Organismide kasvamisega kaasneb nende arenemine.
  • Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduse tegemisega.
  • Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte.
  • Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainurakseteks ja hulkrakseteks.
  • Iga organism kasvab, areneb ja sureb.
  • Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel.
  • Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil.
  • Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp.
  • Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks.
  • Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel ja humoraalsel regulatsioonil .
  • Oletatavat vastest püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks.
    1.1.
    Biomolekulid on süsivesikud, valgud ehk proteiinid , nukleiinhapped (DNA,RNA), rasvad ehk lipiidid on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu.
    Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.
    Organismid vajavad väliskeskonnast mitmesuguseid aineid. Rohelistel taimedel on vajalik anorgaanilised ühendid. Loomad vajavad aga orgaanilisi aineid. Organismid ise aga ei saa väliskeskkonnast rakkude ehituseks kõlbulikke valke, lipiide või shhariide, neid tuleb ise sünteesida. Lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Peale ainevahetuse iseloomustab elu ka energia vahetus. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat. Rohelised taimed kasutavad fotosünteesikäigus valgusenergiat . Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja samuti väljutavad nad energiat. Soojusenergiat eraldavad kõik organismid, kelle keha temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem.
    Organismidel on enamvähem püsiv keemiline koostis. Ainevahetus tagatakse protsesside regulatsiooniga. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH), enamikel on see neutraalne . Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast palju rohkem kui hulkraksed , sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud.
    Elu omadused:
  • keerukas ehitus – biomolekulid, organid , elundkonnad
  • rakuline ehitus – ainurakksed (pärmseen, bakter ), hulkrakksed (inimene, võilill, ahven )
  • aine- ja energiavahetus – autotroofid (taimed, bakterid), heterotroofid (inimene, kass , koer).
  • Püsiv sisekeskkond – temperatuur, kõigusoojased (kahepaiksed, roomajad , kalad ), püsisoojased (imetajad, linnud ).
  • Paljunemine – suguline paljunemine (peamiselt hukraksed organismid; taimed, loomad, inimene), mittesuguline paljunemine (üherakulised, neil on pooldumise teel; paljud hulkrakse organismid, vegetatiivselt või eostega; seened ja taimed). Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega.
  • Arenemine ja kasvamine – sugulisel paljunemisel hakkab organismi areng viljastunud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla otsene või moondega. Sõltumata kas organism saab alguse sugulisest või mittesugulisest paljunemisest lõpeb tema areng surmaga. Eluiga on eriliiki esindajatel erinev. See sõltub organismide pärilikkusteguritest kui ka keskkonnateguritest. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul – see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel . Arenevad nii populatsioonid, liigid kui ka ökosüsteemid.
  • Reageerimine keskkonna omadustele – hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevast infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon . Eredas valguses silmapupillid ahenevad, selliselt reageerib närvisüsteem valgusärritusele. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. Organismid reageerivad ärritusele, tihti avaldub see liikumises.
    Võime järeldada, et elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele ja paljunemine ning areng.
    1.2.
    Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Raku sisemuses on palju organelle. Neil on kindel ehitus ja talitus. Loomarakkudel on üldiselt tuum, ribosoomid ja motokondrid, kui need aga eraldada rakkudest, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.
    Üherakuliste organismide puhul raku ja organismi tase kattuvad, seega on täiendavad elutegevuse iseärasused vaid hulkraksetel organismidel. Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas.
    Suur osa loomade elundkondade talituste kooskõlastamisel on närvisüsteemil. Selle vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talituste regulatisooni nimetatakse neutraalseks regulatsiooniks. Talitusi regueleeritakse ka veres, hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel, seda nimetatakse aga humoraalseks regulatsiooniks.
    Rakud moodustavad koe:
  • närvikude- reageerib
  • sidekude- seob teisi kudesid
  • epiteelkude - kaitseb elundite sise-ja välispinda
  • lihaskude- liikumine
    Molekulaarne – DNA – Molekulaargeneetikabioloog
    Rakuline – Neuron – Tsütoloogia – neuroloog
    Organismiline – Süda – Anatoomia – anatoom
    Liigiline – Suur- kirjurähn – Etoloogia – etoloog
    Ökosüsteemne – Raba – Ökoloogia - ökoloog
    1.3.
    Loodus seadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitemeid loodusnähtusi. Bioloogia haruteadused tegelevad organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatisoonid, liigid ja ökosüsteem.
    Teaduslikud meetodid on meetodi mida loodusteadlased kasutavad oma uurimistöös.
    Teaduslikud faktid on teadmised, mis on teadusliku meetodi abil kortuvalt kinnitatud.
    Teaduslik teooria on ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus.
    Teadusliku meetodi põhietapid:
  • probleemi püstitamine (kindel uurimisobjekt )
  • taustainfo kogumine (ülevaate saamine uurimisobjektist kui ka samalaadsetest uuringutest.
  • hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile)
  • hüpoteesi kontrollmine (katsete ja vaatlustega)
  • tulemuste analüüs ja järelduste kontroll
    Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust.
    Selleks et olla kindel, et tegu on teadusliku faktiga, tuleks eksperimenti korrata mitmeid kordi , kui ka siis leiab hüpotees kinnitust, võib järeldada et tegu on teadusliku faktiga.
  • Bioloogia uurib elu-elu omadused-elu organiseerituse tasemed-teaduslikud uurimis meetodid #1 Bioloogia uurib elu-elu omadused-elu organiseerituse tasemed-teaduslikud uurimis meetodid #2 Bioloogia uurib elu-elu omadused-elu organiseerituse tasemed-teaduslikud uurimis meetodid #3 Bioloogia uurib elu-elu omadused-elu organiseerituse tasemed-teaduslikud uurimis meetodid #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marilis_L Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia uurib elu
    6
    doc

    Bioloogia uurib elu.

    1.1. 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elu. 2. Millised elu omadused on rakul? 1) aine energiavahetus 2)stabiilne sisekeskkond 3) paljunemisvõime 4) kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aine ja energiavahetusel? Kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on organism seotud keskkonnaga. 6. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga.

    Bioloogia
    Bioloogia mõisted teooria-11kl
    1
    doc

    Bioloogia mõisted teooria (11kl)

    anatoomia ­ bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia ­ uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär ­ maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia ­ loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia ­ uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon ­ organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus ­ teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia ­ uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu
    8
    rtf

    Bioloogia uurib elu

    Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. ­ Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. ­ Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. ­ Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu
    4
    doc

    Bioloogia uurib elu

    Küsimused lk.13 1.Mida uurib bioloogia?bioloogia uurib elu. 2.Millised elu omadused on rakul? 1)aine enrgiavahetus 2)stabiilne sisekeskond 3)paljunemisvõme 4)kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aineja energiahetusel?kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on on organism seotud keskkonnaga. 6.Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel?elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7.Tooge näiteid muutusete kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arengu

    Bioloogia
    Bioloogia kordamine
    2
    rtf

    Bioloogia kordamine.

    Mida uurib bioloogia?-on teadus, mis uurib elu ja nende vorme. Millised elu omadused on rakul?- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase?- kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, aine- ja energia vahetus, püsisoojad organismid, pärilikkus, paljunemine, areng. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?-paljud ained ei teki väljaspool organismi, nad on palju keerulisema ehitusega ja mitmekesisemate omadustega, kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Milline tähtus on organismi aine- ja energiavahetusel?-aine- ja energiavahetus on üks elu

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu
    3
    doc

    Bioloogia uurib elu

    BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ­ ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu ­ biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid

    Bioloogia
    Elu-organismid-paljunemine
    7
    docx

    Elu, organismid, paljunemine

    Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase(pH) Kõigusoojased püsisoojased 7. reageerimine ärritusele Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Vanematele sarnased geenid. 9.kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär biomolekulide esimenmine on elu tunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu  omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse  organiseerituse tase. 5. Organismide siskeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest.

    Bioloogia
    BIOLOOGIA KORDAMINE
    2
    doc

    BIOLOOGIA KORDAMINE

    BIOLOOGIA KORDAMINE ,,BIOLOOGIA UURIB ELU" MÕISTED 1. Anatoomia ­ biloloogiateadus, mis uurib organismide ehitust 2. Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu (ilmingud, eluvormid) 3. Biosfäär ­ Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia ­ bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia ­ bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon ­ organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused ­ teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia ­ bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon ­ närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun