on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport sellesse töötavasse lihasesse. Suurendab verevoolu südames.Suurem vere hulk südames treeningu ajal vähendab potentsiaalseid südame häireid ja südame isheemiat. Vähendab lihase/lihaste viskoossust.Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja „järeleandlikkust“ ehk siis kui lihase viskoossus on vähenenud on vähenenud ka lihase tööd ja kontraktsioone takistavad jõud, mis tulenesidki lihase viskoossest seisundist.Seega lihastöö on siis mehaaniliselt efektiivsem ja mehaaniline võimsus suurem. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed.Varane higieritumise käivitumine soodustab kuumuse kadu kehast läbi aurustumise, mis vähendab tunduvalt keha ülekuumenemise ohtu. Samuti on tõsisema ja intensiivsema töö ajaks higinäärmed korralikult tegevuses ja suutnud oma ülesandega järk – järgult kohaneda.
Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. NB! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid. Teratogeensed ained – põhjustavad arenguhäireid (amfetamiin, LSD, talidomiid, liitium). 2. endokriinorgan – sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärmete arengut, abistavad sünnitusel. Platsenta hormoonid Progesteroon – vähendab müomeetriumi toonust, takistab kontraktsioone, inhibeerib hüpotaalamuse GnRH vabastamist, valmistab ette piimanääret Emis vajab kogu tiinusaja ka kollakeha PG-d, utel piisab platsentaarsest PG-st alates 50-ndast, märal 70-ndast tiinuspäevast, lehmal alates 6-8 tiinuskuust Märal kaovad kollakehad 150-180 tiinuspäevaks. Relaksiin – pehmendab sidekude, võimaldab emakal venida ja kohaneda loote kasvuga, laiendab vaagnat, kontsentratsioon tõuseb enne sünnitust. Märal toodab platsenta. Lehmal ja emisel toodab kollakeha.
1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele.
Lõdvestumise korral pumbatakse Ca2+ tagasi sarkomeeri. Aktomüosiini kompleks: vt. slaid 27 Libisevate filamentide mudel: vt. slaid 28 Skeletilihase kontraktsioonitsüklis põhjustab ATP sidumine müosiini dissotsiatsiooni aktiinilt ja müosiini peade reorientatsiooni (vt. lisaks slaid 29) 5.) Ca2+-ioonide roll skeletilihaste töös: Ca2+-reservuaar, -kanalid ja -pumbad SR membraanis; närviimpulsi roll protsessis. Ca2+ kontrollib kontraktsioone. Ca2+ vabanemine sarkomeerilt käivitab kontraktsiooni, taasliitumine lõdvestab lihase. Kanali avamine võib olla kas pinge- või Ca2+ tundlik (vt. pilt slaidilt 30). Ca2+ kanalid on ebahariliku kujuga jalgstruktuurid (vt. pilt slaidilt 32), läbi nende liigub Ca2+ lihaskiududesse. Uuringutest antagonistidega (mis blokeerivad Ca2+ kanali aktiivsuse) selgus, kuidas vabaneb Ca2+ vastuseks närviimpulsile: Nifedipiini molekulid seostuvad DHP-retseptorite (Ca2+ vabanemise kanal) t- tuublis.
tekitada muutus sihtmärk-raku tasandil, nad on primaarsed signaalmolekulid (primaarsed ülekandjad), mille sidumiseks on sihtmärk-rakul spetsiifilised retseptorid. 3. Andke hormoonide klassifikatsioon a) keemilise ehituse järgi : *steroidid - sünteesitud kolesteroolist; reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni N. Testosteroon. *aminohapete derivaadid - reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi N. Epinefriin *peptiidid - reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine N. Insuliin. *eikosanoidid - rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku vähkkasvajate tekkes N. Prostaglandiinid. b) sünteesi- ja toimimiskoha järgi: *endokriine - endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja
Esimesed 30 minutit Päramiste eemaldumine peab märal toimuma poole tunni jooksul peale poegimist. Soovitan siduda rippuvad lootekestad mitmekordsesse sõlme kannaliigeste kõrgusele, siis ei talla mära neil peal ega ole häiritud. Mitte mingil juhul ei tohi lootekesti ära lõigata, sest väljarippuvate kestade raskus aitab platsental irduda. Kui platsenta ei ole irdunud 30-60 minuti jooksul, võib häbeme piiril lootekesti mõõdukalt, ent ettevaatlikult venitada või lasta süstida emaka kontraktsioone tugevdavat oksütotsiini. Päramiste peetuse puhul on hea konsulteerida arstiga. Esimesed 24 tundi Ööpäeva jooksul peale sündi tuleb kontrollida, et varsal ei oleks kõhukinnisust. Mekoonium väljub reeglina alati, probleem tekib sünnijärgselt tarbitud toidu seedimise ja väljutamisega. Vajadusel soovitan teha klistiiri sooja vee ja toiduõli seguga, koguses 1-2 liitrit. Profülaktiliselt võib pärasoolde viia apteegikaupa Mikrolax, mis on 2 ml tuubikeses, pehmendab hästi roojapalle
Valgulised hormoonid: Türosiini derivaadid: HÜPOFÜÜS 1. Hüpofüüs kontrollib teisi näärmeid. ·. Koosneb: ·. a) eessagar ·. b ) kesksagar ja hüpotaalamus. ·. c) tagasagar hüpofüüs ·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) §. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. §
käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut; Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme talitlust; Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist; Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH) Hüpofüüsi tagasagar Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone, soodustab piima eritumist; Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH) (Vasopressiin)- tsentraalse osmoregulatsiooni ülekandja, parandab mälu, soodustab õppimist ning tähelepanu, osaleb stressireaktsioonides; Pineaalnääre Melatoniin- teke sõltub valgusperioodist, põhjustab tsüklilisi ja sesoonseid muutusi käitumises; Kilpnääre Türoksiin (T4), trijoodtüroniin (T3)- stimuleerivad põhiainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja NS erutatavust;
vererõhu tõusu mitte üksnes vee peetuse tulemusena organismis, vaid ka tema toimel tekkiva arterite konstriktsiooni tagajärjel. Mainitud efekti tõttu on antidiureetilist hormooni sageli nimetatud ka vasopressiiniks. Füsioloogilistes tingimustes on ADH peamine roll siiski kahtluseta vee ainevahetuse ja organismi sisekeskkonna osmootse tasakaalu reguleerimine, mitte vererõhu kontrollimine. Oksütotsiinil on olulised funktsioonid naise organismis. Oksütotsiin soodustab tupe ja emakalihaste kontraktsioone seksuaalvahekorra ajal ja sünnitusel. Samuti soodustab oksütotsiin oluliselt piima väljutamist rinnanäärmest lapse imetamisel, mis on viimasele toitumisel suureks abiks, eriti esimestel elupäevadel ja -nädalatel. 4. HÜPOFÜÜSI HAIGUSED Enim levinud on hüpofüüsi ehk ajuripatsi kasvaja, , mis võib võib toota liigselt hormoone. See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi
nende vahendatud α1 efektid on pärsitud. Toimeilmingud: tugev vereringehäire perifeersete veresoonte pideva kontraktsiooni tõttu, vere seiskus kapillaarides ja arterioolides, tromboos, võib lõppeda jäsemete gangreeniga. algul KNS stimulatsioon, hiljem sügav depressioon. Hingamiskeskuse pärssumine toimest hingamiskeskusele. Oksendamine. Emaka (tugevad) rütmilised kokkutõmbed (tiinuse korral emakarebendi oht). a. Emaka kontraktsioone tugevdav vahend, saab kasutada (ainult teatud juhtudel!) pärast sünnitust emaka toonuse tõstmiseks, ei sobi sünnituse stimuleerimiseks (emakarebendi oht!). Sigade sünnitusel kasutatud, et saada kätte sügvamal sarvedes olevad looted. Inimestel migreeniravim – ahendab nõrgas toonuses ja laiendab kõrge toonusega veresooni. 18. Beeta-blokaatorid? Toimemehhanism – otsene valikuline β retseptorite
K. Vahenõmm 2018 - Müomeetriumisse toimivad ained. Emaka motoorikat aktiveerivad ja toonust tõstvad ained: hüpofüüsi tagasagara hormoonid (pituitriin, oksütotsiin), sünteetilised prostaglandiinid (misoprostol, dinoprostoon), tungaltera alkaloidid (ergometriin). Nende ainete toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja vastunäidustused. Oksütotsiin: see on neurohüpofüüsi hormoon, mis reguleerib müomeetriumi aktiivsust ja põhjustab emaka kontraktsioone. Hormooni vabanemine on stimuleeritud emakakaela laienemisest. Östrogeen indutseerib oksütotsiini retseptorite sünteesi ja jõuab kätte sünnitamise aeg, siis on emakas väga tundlik sellele hormoonile. Oksütotsiini manustatakse intra venoosselt väikestes annustes, mis põhjustab regulaarseid koordineerituid kontraktsioone, mis liiguvad emaka kehast kaelani. Kontraktsioonide amplituud ja sagedus on sõltuvuses manustatud doosiga
Too näiteid. Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse Kraniaalnärvid- osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem kontrollib peamiselt näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks . Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele. Sümpaatiline (keha on pingeolukorras kiirele reageerimisele reguleeritav) ja
tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte silelihased tõmbuvad kokku, veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb seda nim. vasopressoorseks toimeks. ADH'l on kaks erinevat retseptorit V1(veresoonte silelihastel) ja V2 (kogumistorukestel - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem) OKSÜDOTSIIN produtseeritakse hüpofüüsis ja sealt läheb tagasagarasse, nagu ADHgi. Oksüdotsiini põhitoimed: Stimuleerib emaka kontraktsioone teda vabaneb rohkem siis, kui välja kantud loode laskub emakas allapoole ja venitab emakakaela. See venitus on stiimuliks, mis vabastab hüpotalamuses ja hüpofüüsis oksüdotsiini. Selle toime tõttu sünnitustegevus intensiivistub (tugevneb). Pärast loote väljutust tõmbub emakas oksüdotsiini toimel kokku. See on oluline verejooksu peatamiseks (lõtv emakas veritseks edasi). Kui mõnikord emakas ise kokku ei tõmbu, siis seda saab käega stimuleerida, et see kokku tõmbuks.
*eferentne e motoorne osa. – 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. Vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. Tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju –sümpaatiline närv ei kutsu esileb südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. Kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. (2.1) 1)Sümp osa – *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit);
koosneb kahest peatükist ja neljast alapeatükist. 4 1. LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS 1.1. Füüsilise aktiivsuse mõiste Loodusega ettemääratud võimalus inimorganismi regulaarseks liigutamiseks on väga kasulik meie igapäevastes toimingutes ning on hästi hinnatud. Igapäevane elutegevus oleks võimatu ilma liikumiseta, sest isegi suhtlemine hõlmab juba paljusid kehalihaste kontraktsioone. (Roper jt 1996: 269). Tähtsaimaks füüsiliseks aktiivsuseks on südame- veresoonkonna aktiveerimine, mille tagajärjel pumbatakse hapnikurikas veri mööda veresooni, mis varustab meie keha toitainetega ja annab energiat. Kõik elusorganismi elamistoimingud on seotud skeletilihaste kasutamisega, mis kutsub esile energia kulu üle rahuloleku taseme. (Pani 2013: 4). Liikumine hõlmab endasse hingamise, joomise, söömise, eritamise ja töötamisega seotud käitumise
antidiureetiline H. ADIURETIIN e -suurendab vee tagasiimendumist neerude VASOPRESSIIN (AD) kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket AV! -uriini kontsentreerumine HÜPOTAALAMUS OKSÜTOTSIIN e OKSITOTSIIN -> emaka ja tupe kontraktsioone ja piima -vaheaju osa äraandmist imetamisel Glandotroopsed hormoonid Mõjutavad hüpofüüsis hormoonide tootmist LIBERIINID -vallandavad hüpofüüsi e.s. hormoonide tootmise STATIINID -pidurdavad hüpofüüsi e.s. hormoonide tootmist
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer
Hüpofüüsi tagasagara hormoonid: Antidiureetiline hormoon (ADH) e. vasopressiin, - kontrollib vedeliku hulka organismis, vajaduse korral suurendab vee tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja valgu biosünteesi, täiskasvanutel toimib ainevahetuse regulaatorina, olles insuliini antagonistiks, põhjustades vere suhkrusisalduse suurenemist ja vähendades selle talletamist, suurendades rasvhapete kasutamist
tühjenemise eelduseks. Mao tühjenemise määravad ära maokontraktsioonid. Kontraktsioonide tugevuse määravad ära stimuleerivad signaalid maost ja inhibeerivad signaalid kaksteistsõrmikust. Mao signaalid – mao laienemine (algatab lühikesi ja pikki reflekse – sekreteeritakse atsetüülkoliini – toimub kontraktsioon). Mida rohkem magu laieneb, seda kiiremini hakatakse tühjendama. Gastriin stimuleerib kontraktsioone – aitab lukutisfinktrit laiendad. Kaksteistsõrmikust tulevad signaalid on olulisemad, kui mao signaalid. Mao tühjenemist vähendavad sellised signaalid: pingetunne kaksteistsõrmikus, pH vähenemine, kõrge rasvade ja peptiidide kontsentratsioon. Neid signaale vahendatakse närvide ja hormoonide abiga. Hormoonid, mis inhibeerivad tühjenemist (peensoole proksimaalses osas sekreteerivad endokriinrakud) on sekretiin, CCK ja GIP.
Hüpofüüsi tagasagara hormoonid: Antidiureetiline hormoon (ADH) e. vasopressiin, - kontrollib vedeliku hulka organismis, vajaduse korral suurendab vee tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja valgu biosünteesi, täiskasvanutel toimib ainevahetuse regulaatorina, olles insuliini antagonistiks, põhjustades vere suhkrusisalduse suurenemist ja vähendades selle talletamist, suurendades rasvhapete kasutamist
o., rekataalselt. Metabolism maksas ja peensoole limaskestas. Toimemehhanism: Jämesooles eraldub glükuroonhape ja vabaneb difenool, mis avaldab toimet 3.2. Kõhulahtisusevastased ravimid. K. Vahenõmm 2018 3.2.1. Opioidiretseptorite agonistid: loperamiid. Toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. • Opioidid – on kõige efektiivsemad mittespetsiifilised soolemotoorikat pärssivad ravimid, nö kinnistid. morfiin – suurendab seedetrakti toonust ja rütmilisi kontraktsioone, kuid vähendab motoorikat. Tekitab sellega kõhukinnisust o Loperamiid, difenoksülaat, kodeiin (sünteetiline narkootilise toimega analgeetikum) • puudub tsentraalne toime, ei läbi blood-brain barjääri. • Lokaalne toime soole opioidretseptoritesse, stimuleeritakse pendelliigutusi, pärsitakse motoorikat
rohkem. · suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopressiidi e ADH-d eritub tavalisest rohkem. Tegemist on siis vere mahu ja rõhu langusega. Suurema languse ADH korral veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb. V 1 - veresoonte silelihastele; V2 - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem Oksüdotsiin · Seda produtseeritakse hüpotalamuses ja läheb hüpofüüsi tagasagarasse. Toime: 1) stimuleerib emaka kontraktsioone. Teda vabaneb rohkem siis, kui väljakantud loode laskub emakas allapoole ja venitab emakakaela. Venitus on stiimuliks, mis vabastab oksüdotsiini. Sünnitustegevus intensiivistub. Pärast loote väljutust tõmbub emakas oksüdotsiini tõttu kokku (see on vajalik verejooksu peatamiseks). 2) stimuleerib piima väljutut rinnaga toitmisel. Kui laps võetakse sööma, siis puudutus vast rinnanibusid ongi stiimuliks piima väljutamisele. Piima peiteperiood nibu puudutusel on ~3 sekundit.
SIGNAALIÜLEKANNE 1. Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mida keskknärvisüsteemi kontrolli all sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Hormoonide klassid keemilise ehituse järgi. Steroidid sünteesitud kolesteroolist, reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni. Aminohapete derivaadid epinefriin jt reguleerivad silelihaste kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi. Peptiidid reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine. Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. Klassifikatsioon sünteesi- ja toimumiskoha järgi. Endokriinne endokriinnäärmete rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad
KAHJUSTAVAS KONTSENTRATSIOONIS JA KA FERMENT PEPSIIN SEEDIB VALKE KAKSTEISTSÕRMIKSOOL- ehk DUODEENUM. ALUSELINE KESKKOND. TOIDUKÖRDILE AVALDAVAD TOIMET KÕHUNÄÄRME NÕRE, SAPP JA DUODEENUMI ENDA NÄÄRMETE SEKREET. DUODEENUMIS TOODETAKSE HORMOONE SEKRETIIN, MIS AVALDAVAD MÕJU PANKREASELE SUURENDADES SEKREEDI HULKA, HORMOON PANKREOSÜMIIN-KOLETSÜSTOKINIIN, MIS STIMULEERIB PANKREASE ENSÜÜMIDE SEKREATSIOONI JA SAMAS TOIMIB SAPIJUHA KONTRAKTSIOONE ESILEKUTSUVALT. MOTOORNE- (ALANEV) ehk EFERENTNE (VIIMA)NÄRV. EFERENTSED ehk EFEKTOORSED NÄRVID (VIIMANÄRVID) VIIVAD ERUTUSI KNS-st ELUNDISSE KAS OTSESELT (SOMAATILISED) VÕI GANGLIONIDE KAUDU (VEGETATIIVSED) JA 7 LÕPEVAD NÄRVI LÕPMETE ehk EFEKTORITEGA, KUTSUDES ELUNDIS ESILE MINGI TALITLUSE. NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM
Parathormoon PTH Kaltsitoniin NEERUPEALSETE HORMOONID Neerupealsetel eristatkse säsi ja koort ning kummaski toodetakse hormoone. S ä s i o l l u s e hormoonid adrenaliin / epinefriin ja noradrenaliin / norepinefriin, mis tekivad türosiinist. Adrenaliin stimuleerib glükogeeni lagunemist maksas, mis viib glükoosisisalduse tõusule veres, soodustab rasvade lagunemist lipaasi aktiviseerumisega. Noradrenaliin soodustab emaka lihaskesta (müomeetriumi) kontraktsioone, lõõgastab bronhide ja soolte lihaskesta. K o o r o l l u s e hormoonidel on steroidne olemus ja seepärast nimetatakse neid hormoone kortikosteroidideks. Nende keemiliseks eelkäijaks on kolesteriin. Kortikosteroidid jagunevad Tartu Tervishoiu Kõrgkool 12 Koostanud M. Kolga Biokeemia 2 gruppi: mineralokortikoidid ja glükokortikoidid.
2)parasümp osa avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju: *stimuleerib seedenäärmete talitlust; *stimuleerib kusepõie lihaste kontraktsiooni, sulgurlihaste lõõgastust; *toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete sagedus väheneb, nõrgeneb, bronhid kitsenevad, südame veresooned ahenevad). Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju sümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. PARA NSi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule. NEURONID:
mRNA primaarne transkript (heterogeenne tuuma RNA) modifitseeritakse küpseks mRNA-ks tuumas enne suunamist tüstoplasmasse. 14. Iseloomustage hormoonide retseporeid järgmistest aspektidest: a) keemiline koostis ja struktuur · Steroidid sünteesitud kolesteroolist reguleerivad metaboolseid protsesse, soolade/vee tasakalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni · Aminohapete derivaadid - epinefriin, jt.- reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi · Peptiidid (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. c) toimimise põhimõtted. (toimimise ja toimekoha järgi).
Lihaskääv, kõõlusorgan nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat, naha- ja liigeseretseptorid 19. Pea- ja seljaaju roll liigutustegevuse juhtimisel. Motokorteks asub suuraju poolkerades...suurajukoores Motoneuronid paiknevad seljaajus...hallaine eessarves Kirjeldage, iseloomustage järgmisi mõisteid: 1) lihaskääv – vt ülevalt 2) kõõlusorgan - vt ülevalt 3) alfa-motoneuronid – asuvad seljaaju esssarves; reguleerivad skeletilihaste välimiste kihtide tööd, põhiliselt kontraktsioone 4) gamma-motoneuronid - asuvad seljaaju esssarves, reguleerivad sekeletilihaste sisemiste kihtide tööd Seljaaju tagasarvedes asuvad lülineuronid: 1) Lühikeste aksonitega – side erinevate seljaaju segmentide vahel 2) Pikkade aksonitega – side pea- ja seljaaju vahel (moodustavad juhteteed). 20. Aju alanevad ja ülenevad juhteteed. Paiknevad valgeaines ees-, külg-, või tagaväädis. -Iseloomustage pea- ja seljaaju juhteteid moodustavaid neuroneid.
hormooni sünteesi ajuripatsis (sest seda pole enam vaja, kuna munarakk on vabanenud) et munarakke enam ei vabastataks. *Kui viljastumine toimub, siis sügoot kinnitub emakaseina see hoiab progesterooni ja östrogeeni taseme üleval, takistades nii uute folliikulite moodustumise (östrogeen) ja hoiab all immuunreaktsiooni (progesteroon). Progesteroon on oluline ka raseduse säilitamises, ohjab emaka kontraktsioone ja soodustab piimanäärmete näärmerakkude kasvu. Östrogeen inhibeerib folliikulite arengut. Progesteroon inhibeerib seda, et sperm ei pääseks enam sisse- munaraku kest on nii tugev. Östrogeeni tase tõuseb kuni ovulatsioonini, seejärel hakkab langema. Samal ajal tõuseb progesterooni tase (peale ovulatsiooni) ja langeb alles siis, kui menstruatsioon algab. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Viljastamine toimub merevees, nii permid kui munarakud on seal
ning vajadusel lagundatakse proteosoomides ja lüsosoomides. Hormoonid Hormoonid on keemilised ühendid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-raku, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime. Keemilise ehituse järgi: · Steroidid sünteesitud kolesteroolist, reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsioone · Aminohapete derivaadid reguleerivad lhaste kontraktsioone, vererõhku · Peptiidid reguleerivad funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemist · Eikosanoidid rakuhormoonid, reguleerivad kudude homoöstaasi, mängivad rolli põletike ja vähkkasvajate tekkes Sünteesi- ja toimekoha järgi: · endokriinne endokriinnäärmerakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad verre, kus transporditakse siht-rakuni. · parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ja toimib naaberraku retseptoritele
sihtmärk-raku tasandil. Nad on primaarsed signaalmolekulid (primaarsed ülekandjad), mille sidumiseks on sihtmärk-rakul spetsiifilised retseptorid . Hormoonide klassid keemilise ehituse järgi: · Steroidid sünteesitud kolesteroolist; reguleerivad metaboolseid protsesse, soolade/vee tasakalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni · Aminohapete derivaadid - epinefriin, jt.- reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi · Peptiidid /valgud (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine · Eikosanoidid - (prostaglandiinid, tromboksaanid, leuko-trieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes Klassid funktsiooni järgi:
Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset informatsiooni ajukoorest ja sisendi tasakaalu (kehaasendi) kohta sisekõrva vestibulaarorganist. Väikeaju on tähtis asendi säilitamisel ja silma ning pea liikumiste koordineerimisel. Samuti on ta oluline liikumiste sujuvuse tagamisel. Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine.
Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset informatsiooni ajukoorest ja sisendi tasakaalu (kehaasendi) kohta sisekõrva vestibulaarorganist. Väikeaju on tähtis asendi säilitamisel ja silma ning pea liikumiste koordineerimisel. Samuti on ta oluline liikumiste sujuvuse tagamisel. Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide
Eksokriinne osa- ehk pankrease saar,eritab insuliini ja glükagooni Nõre peamised ensüümid- peptidaasid, lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikuid. Lipaasid, segunedes sapiga, lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvu. Lagundatud toitained imenduvad peensoole epiteeli kaudu. Kõhunäärme ja maksa talitluse humoraalne regulatsioon-Pankreosümiin tekitab sapipõie kontraktsioone ja intensiivistab kõhunäärme tööd. Miks on koletsüstokiniin/pankreosümiin kaksiknimega-Sest esimese avastas Ivy ja Oldberg, nemad nimetasid selle nii, sest avastasid, et see on hormoon, mis stimuleerib sapipõie tühjenemist. Teise hormooni avastas Harper ja Raper. Alles 1966 said laboris Jorpes ja Mut'i nende ainete puhas ekstraktid ning indentifitseerisid nende AH koostise ning tuli välja et see on üks ja sama aine. 62.Maks Maksa paiknemine-Maks asub paremal pool roiete all
sphincter Oddi. Ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga aort ja alumine õõnesveen. Duodeenumil on seedimises oluline osa, siin avaldavad toidukördile toimet kõhunäärme nõre, sapp ja duodeenumi enda näärmete sekreet. Peale soolesekreedi toodetakse duodeenumis hormoone sekretiin, mis avaldab mõju pankreasele suurendades sekreedi hulka, hormoon pankreosümiin-koletsüstokiniin, mis stimuleerib pankrease ensüümide sekretsiooni ja samas toimib sapijuha kontraktsioone esilekutsuvalt. http://anatomy.med.umich.edu/images/bile_panc_ducts.jpg 2. tühisool, jejunum, pikkus u. 2 m, kääruderikkam ja paksema seinaga kui niudesool. Erinevalt duodeenumist on tühisool varustatud kinnistiga. Laibal on ta tühi, kuna peristaltika jätkub veel peale surma, sellest tuleneb ka nimetus. Paikneb vasakul ülal mesogastriumis. Rikkaliku verevarustusega, kuna siin toimub intensiivne toitainete resorptsioon 3. niudesool, ileum, pikkus u
reorientatsiooni. Aktomüosiinkompleksi konformatsiooni muutus ADPseotud ja ADP-vaba oleku vahel on vähemalt 35Å. LIISI KINK 48 BIOKEEMIA test I Ca2+-ioonide roll skeletilihaste töös: Ca2+-reservuaar, -kanalid ja -pumbad SR membraanis; närviimpulsi roll protsessis. Ca2+ kontrollib kontraktsioone. Ca2+ vabanemine SR-lt käivitab kontraktsiooni. Ca2+ taasliitumine SR-le lõdvestab lihase. Ca2+ puudumisel troponiin I (TnI) seondub aktiinile ning hoiab ära müosiini sidumise. TnI ja TnT interakteeruvad tropomüosiiniga ning sellega hoiavad ära tema tungimise kahe naaberaktiini vahelisse nõkku. Ca2+ sidumine TnC-le suurendab TnC seostumist TnI-ga, samal ajal pärssides TnI interaktsioone aktiiniga.
Soolemeteorism (meteorismus intestinalis) soolevalendikku kuhjunud soolegaasid, mis venitavad välja soole seina, kahjustades tema talitlust. Põhjused: 1. Söötmisvead ja riknenud, kergelt kääriv sööt 2. Sekundaarse sümptoomina soole ummistuse korral · Gaaside kuhjumine esmalt kiirendab peristaltikat, kuid väljavenitatud sooleseina peristaltika lakkab. · Meteorismi puhul ärritavad käärimisproduktid närvilõpmeid soole seinas, vallandades silelihaskoe spastilisi kontraktsioone, valu, koolikuid. Esmalt kliiniline leid perioodiline, hiljem muutub loomade rahutus ja valusööstud pidevaks. · Gaaside väljutamist soolest takistavad spasmid väikese käärsoole ja pärasoole alguses. · Gaasiga täitunud sooled rõhuvad diafragmale, takistades südame ja kopsude talitlust. 14. Iileus- Akuutne motoorse talitluse häire soole läbimatus e. iileus (ileus): 1. Mehhaaniline iileus soolevalendiku sulgumine pitsumise, keerdumise, sõlmumise, invaginatsiooni tagajärjel.
Parathormoon tõstav vere kaltsiumitaset, soodustab luude mineraliseerumist, langetab fosfaatide taste. Vitamiin D-hormoon, aitab reguleerida Ca 2+ resorptsiooni läbi sooleepiteeli ja vähendab kaltsiumi ja fosfaatide erituist neerude kaudu. Kaltsiumiioonid osalevad lihaste kontraktsioonimehhanismis. Nende eemaldamisel keskkonnast (nt oksalaadiga) kontraktsioonid nõrgenevad. Mõõdukas liig tugevdab kontraktsioone. Ülemäärane lisamine seiskab südame süstolis. Kaaliumiioonid on rakusiseselt vajalikud MP säilimiseks. Kaaliumiliig rakuväliselt ei võimalda ioonipumbal säilitada K/Na gradienti, südametalitlus aeglust ja süda seiskub diastolis. (http://www.eau.ee/~yjaakma/puls.htm#ligat) 2. VERI JAVERERINGE NORMAALVÄÄRTUSED. Vere koostis ja ülesanne: Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri täideb organismis trantspordi-, kaitse-ja sisekeskkonna püsivuse e
tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte silelihased tõmbuvad kokku, veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb seda nim. vasopressoorseks toimeks. ADH'l on kaks erinevat retseptorit V1(veresoonte silelihastel) ja V2 (kogumistorukestel - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem) OKSÜDOTSIIN produtseeritakse hüpofüüsis ja sealt läheb tagasagarasse, nagu ADHgi. Oksüdotsiini põhitoimed: Stimuleerib emaka kontraktsioone teda vabaneb rohkem siis, kui välja kantud loode laskub emakas allapoole ja venitab emakakaela. See venitus on stiimuliks, mis vabastab hüpotalamuses ja hüpofüüsis oksüdotsiini. Selle toime tõttu sünnitustegevus intensiivistub (tugevneb). Pärast loote väljutust tõmbub emakas oksüdotsiini toimel kokku. See on oluline verejooksu peatamiseks (lõtv emakas veritseks edasi). Kui mõnikord emakas ise kokku ei tõmbu, siis seda saab käega stimuleerida, et see kokku tõmbuks.
- maost tulev happeline toitkört stimuleerib duodeenumi limaskesta eritama verre HORMOONE: - sekretiin sunnib pankrease rakke eritama rohkem hapet neutraliseerivat naatriumvesinikkarbonaati, mis aeglustab maomahla teket ja mao motoorikat - pankreosümiin-koletsüstokiniiniteket põhjustab valgu- ja rasvarikas toit; ta intensiivistab ensüümiderikka kõhunäärmenõre eritumist ja kiirendab sapipõie tühjenemist, kutsudes esile sapijuha kontraktsioone. KaksteistsõrmiksibulasB ULBUS DUODENI a nalüüsitakse maost tulevat ainet ja see mõjutab seedeprotsesse nii närviühenduste kui ka hormoonide produtseerimise kaudu. - bulbuse sisaldis on on sellesse tuleva maonõre tõttu küllalt happeline, mis võib olla kaksteistsõrmikuhaavandi põhjuseks duodenumi ülaosas 15
Stimuleerib suguhormoonide teket LH: kutsub naistel esile ovulatsiooni ja foliikuli muutumist kollaskehaks. Meestel stimuleerib testosteroni produktsiooni ja spermatsoidide teket. Riliising- ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket. Neurohüpofüüs = hüpofüüsi tagasagar ADH: oluline neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. ADH mõjul väheneb organismist välja viidava vee hulk. Oksüdotsiin: kutsub esile emaka kontraktsioone sünnituse ajal. 29. Endokriinne süsteem: neerupealsete koor ja säsi. Neerupealse hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Stressi hormoonid. Neerupealised koosnevad kahest funktsionaalselt erinevast endokriinsest näärmest: neerupealiskoorest ja -säsist. Neerupealiskoore hormoonid: kortikoidid. Need on steroidhormoonid. Toime järgi eristatakse: 1. mineraalsed kortikoidid Toime on seotud eelkõige mineraalainete, eeskätt naatriumi ja kaaliumi taseme regulatsiooniga
Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest. Minutimaht iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant. 9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon Toimub vere kaudu. Adrenaliin – kiirendab südame tegevust Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust K-ioonid – et süda lõõgastuks (banaan, mesi, rosinad); sarnane uitnärvile Ca-ioonid – oluline kokkutõmbeks (piim); sarnane sümpaatilisele närvile VERI JA VERERINGE 1.Organismi sisekeskkond
kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 115) Südame närvid Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud, mis kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 116) Südame erutusjuhtesüsteem Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm ja atrioventikulaarsõlm
erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse. 106) Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Väike vereringe ehk kopsuvereringe, mida mööda veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus
kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse 54 suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse. 106) Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Väike vereringe ehk kopsuvereringe, mida mööda veri siirdub paremast vatsakesest
erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 114) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse. 117) Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Väike vereringe ehk kopsuvereringe, mida mööda veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus
· Lehma eesmao maht on vahemikus 120-240 liitrit. · Võrkmiku ja kiideka nimetus tuleneb limaskesta voltidest. · Võrkmiku sisepind on kaetud kärgja limaskestaga. · Kiidekas aga paiknevad tihedalt üksteise kõrval olevad lehtjad moodustised ehk kiidekalehed. Vatsa sisemus on kaetud hattudega, mis on eriti suured vatsa alumises osas. · Nende limaskesta hattude kaudu toimub lenduvate rasvhapete imendumine. · Võrkmiku ja vatsa lihased tekitavad kontraktsioone, mille toimel sööt seguneb ja peenestub. · Samuti peenestatakse sööta enne libedikku jõudmist kiidekalehtede abil. · Eesmaole järgneb pärismagu ehk libedik. · Eesmao osades seedenäärmed puuduvad ning nende sisepind on osaliselt kaetud sarvkestaga. · Libedik on sarnane teiste imetajate maoga, mis eritab seedimiseks vajalikku soolhapet ja ensüüme. · Libediku pH on tugevalt happeline, vatsal aga neutraalne või nõrgalt happeline
Südametegevus seiskub ---- aju verevarustus muutub ebakiisavaks ---- ajusurm. U. Ei too kaasa spasme, lihakeha on lõtvunud, seda on kergem veretustada ja töödelda. Süsihappegaasiga uimastamine . Eelisteks on, et veretustamine on töielik, veri ei kogune elunditesse kuna lihased on lõdvad. Sobib ka segu 60% CO2, 10% N2O. Gaasiga uimastamise eelised võrreldes el. Uimastamnisega: · Hea uimastamissügavus · Vähe lihaste kontraktsioone · Soodsam post mortem liha valmimine · Luumurde ja verevalumeid lihastes vähem · Personalile läbiviimine ohutum · Kuna lihased lütvunud, on looma kergem veretustamisteele tõsta · Madalad tootmiskulud Matseratsioon Kogu looma silmapilkne purustamine. Kasut haudumisjääkide puhul. Tservikaaldislokatsioon ,,kaela kahe korra keeramine" Peaaju eraldamine seljaajust. Sobib lindude puhul kaaluga max. 5 kg. 1 inimene võib seda meetodit kasutades päevas tamma 70 lindu
hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub CO2 verest alveoolidesse. Kuna veres on CO2 konts. kõrgem kui alveoolides, tungibki CO2 alveoolidesse. Arvatakse, et embrüonaalne surfaktant aktiveerib amnionis olevad makrofaagid, mis migreeruvad emaka lihastesse, põhjustades immuunsüsteemi interleukiin-1β sekretsiooni IL käivitab signaaliraja, mis stimuleerib prostaglandiinide sünteesi ja see kutsub esile emaka kontraktsioone, sellega ka sünnituse 8.Mesoderm 81. Mesodermi klassifikatsioon ja millised on vastavate mesodermide derivaadid? Hilises gastrulas on eristatavad: Aksiaalne e seljakeeliku mesoderm e kordamesoderm, mis pärineb sõlme regioonist – formeerub seljakeelik Paraksiaalne e somiitide mesoderm ürgjuti aterioorsest osast – moodustab neuraaltoru külgedele somiite, millest arenevad selja pärisnahk e dermis, skeletilihased, roided, selgroog, kõõlused,
annaabi.ee 
