Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus (0)

Järvamaa kutsehariduskeskus
Referaat
Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus
Autor : Jarko Rahnel
2013
Mära poegimine
Emakakaela avanemise staadiumis , mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud , vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine , hingeldamine , mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades. Mära heidab sel ajal tavaliselt maha. Häbemepilust ilmuvad jalad, tavaliselt üks pisut pikemalt kui teine, sest loode on õlgadest pisut pöördepositsioonis. Tuleb jälgida, et kapjade tallapinnad ei oleks ülespoole, mis viitab loote valele seisule või tagapikiasetusele. Kiire kontrolliga tehakse kindlaks, kas sõrgatsist järgmine on kanna või randmeliiges. Tagapikiasetuses loodet tuleb tõmmata välja kiiresti ja vabastada kohe hingamisteed sissehingatud looteveest. Tagapikiasetuses looted tavaliselt ellu ei jää. Normaalses asendis loote väljutamine toimub 5-10 minuti jooksul. Poegimise venides tuleb kohale kutsuda loomaarst .
Esimesed 2 minutit
Vastsündinud varss teeb oma esimesed hingetõmbed 30 sekundi jooksul pärast sündi ning kahe minuti pärast hakkab ta regulaarselt hingama 60 hingetõmmet minutis .Kui varss hakkab hingama võib näha ninas välja tulemas vedelikku.Siis tulebki ninasõõrmed ära puhastada lootevedelikust, et varss saaks normaalselt hinama hakata.Varsa kopsud on täidetud veega.Sünni ajal pressitakse enamus veest välja aga osa vedelik võib ikka vererongesse või lümfidesse jääda või kuskile mujale kinni jääda, ehk tuleks umbes 1 tund varssa jälgida ning lootevedelikku pühkida, eelkõige ninast . Kui aga varss ei hakka hingama esimese kahe minuti jooksul siis tuleks uuesti puhastada nina ning stimuleerida varssa õlapiirkonda või hingamispiirkonda.Kui see ka ei aita, võib teha suust -suhu hingamist sulgedes ühe ninasõõrme, puhudes teise.Enne varsa sündi tuleks konsulteerida vetenaariga elustamise võtetest.
Mära lakub tavaliselt oma järglast. Sellega ta kuivatab teda ning stimuleerib vereringet ja imemisrefleksi tekkimist. Kui mära seda mingil põhjusel ei tee, tuleb vastsündinu kiirelt kuivaks hõõruda, et ei tekiks nn. külmastressi. Külmastress halvendab immuunkehade omastamist ternespiimast.
Esimesed 10 minutit
Kui mära püsti tõused, läheb nabanöör katki iseenesest mära ja varsa vahel, nabanööri looduslik rebeniemine aitab veresoontel taastuda .Vältige kiusatust lõigata nabanööri ise.
Kui aga nabanöör varsa väljutamisel ei katkenud, siis tuleb see lõigata 2…3 cm kauguselt nabaväratist. Nabanööre köndi desinfitseerimine ei ole soovitav , sest desinfitseerivad keemilised ained ärritavad õrna piirkonda ja võivad soodustada nabapõletikku, kuid võib definitseerida looduslike vahenditega, näiteks joodiga .Kui aga könt veritseb ikka mõne minuti möödudes, tuleks see siduda puhta puuvillase paelaga kinni.Definitseerimist korrata 2-3 korda esimestel päevadel.
Esimesed 15 minutit
Soovitatav on anda varsale ternespiima esimese 15 minuti jooksul.
Terne andmisega tuleb kiirustada, sest
* Vastsündinu immuunsüsteem rakendub ternespiima saamisel
* Ternespiimas olevate immuunglobuliinide tase väheneb kiiresti
* Vastsündinu soolestiku immuunglobuliinide läbilaskevõime väheneb
* Ternespiim käivitab soolestiku töö, mis teeb võimalikuks esmasroe e. mekooniumi väljutamise.
Tunni jooksul üritab tragi varss õige pea jalgadele tõusta ja leiab ka nisa. Nõrgemat varssa tuleb abistada jalgel seismisel ja sageli ka nisa leidmisel. Esmaspoeginud ei taha mõnikord vastsündinut kohe imetama hakata ja üritavad varssa tõrjuda. Sel juhul tuleb mära rahustada, vajadusel fikseerida päitsetest ja siduda esijalg üles. Kui märal ei ole piima, tuleb varsale kiiresti leida amm. Soovitav oleks lüpsta piimakamalt vanemalt märalt ternespiima ja säilitada seda sügavkülmas. Sellise tagavara olemasolu korral on keerukast olukorrast kergem välja tulla. Ilma ternespiima saamiseta on varsa ellujäämise võimalused minimaalsed.
Esimesed 30 minutit
Päramiste eemaldumine peab märal toimuma poole tunni jooksul peale poegimist. Soovitan siduda rippuvad lootekestad mitmekordsesse sõlme kannaliigeste kõrgusele, siis ei talla mära neil peal ega ole häiritud. Mitte mingil juhul ei tohi lootekesti ära lõigata, sest väljarippuvate kestade raskus aitab platsental irduda. Kui platsenta ei ole irdunud 30-60 minuti jooksul, võib häbeme piiril lootekesti mõõdukalt, ent ettevaatlikult venitada või lasta süstida emaka kontraktsioone tugevdavat oksütotsiini. Päramiste peetuse puhul on hea konsulteerida arstiga.
Esimesed 24 tundi
Ööpäeva jooksul peale sündi tuleb kontrollida, et varsal ei oleks kõhukinnisust. Mekoonium väljub reeglina alati, probleem tekib sünnijärgselt tarbitud toidu seedimise ja väljutamisega. Vajadusel soovitan teha klistiiri sooja vee ja toiduõli seguga , koguses 1-2 liitrit. Profülaktiliselt võib pärasoolde viia apteegikaupa Mikrolax, mis on 2 ml tuubikeses, pehmendab hästi roojapalle.
Samuti tuleks kontrollida iga paari tunni tagant mära nisa, ebanormaalne nisa tähendab ebanormaalset imetamist.
Tähtis on jälgida varsa esimest urineerimist, et aru saada, kas kuseteed töötavad normaaselt (täkk urineerib esimest korda 5. elutunnil, mära aga 10-11. elutunnil )