Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus #1 Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus #2 Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannaliisv Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid

Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus.......................................................3 1. Vastsündinud varsa probleemid........................4 Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö..........................................

Loomakasvatus
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus
thumbnail
26
doc

Hobusekasvatuse loengud

Munarakk kaotab juba 5-6 tunni möödudes ühinemisvõime spermiga ja ta hävib. Optimaalne oleks siis 3-4 tundi enne. Hobune on emakaseemendusega loom ja spermid jõuavad kiiremini munajuhasse. On leitud, et emakasarve tipus võib juba olla seemendusest 30 min pärast ja munajuhas 30-60min möödudes. Tupes on happeline keskkond ja spermid hukkuvad 3-4 tunniga. Emakakaelas on leeliseline keskond ja spermid säilivad 8-10 tundi. Emakas aga juba 24 tundi. Kui mära ind on pikk siis tuleks teda korduvalt paarituda. Ja seda teha üle päeviti. On täheldatud et ovulatsioon toimub öösiti, seega tuleks paaritada varahommikul või õhtuti. Esimene paaritus II innapäeva õhtu või III innapäeva hommikul. Järgmine paaritus ülejärgmine päev. Kõige halvim on suvine varssumine. Kõige parem on detsembris-jaanuaris. Kuidas paaritada selleks peab tundma mära iseärasusi. Märad viiakse täku juurde. Täkkudel on omad kindlad valjad.

Hobusekasvatus
thumbnail
74
docx

Lambakasvatuse konspekt

· Hobune = 1 lü · Lammas või kits = 0,18 lü 4. Pool-loodusliku koosluse hooldamise toetus (puisniidu, puiskarjamaa, rannaniidu, lamminiidu, sooniidu, loopealse kadastiku, nõmme või aruniidu) Toetusemäärad: · Puisniidu ha kohta 3725 kr/ha/aasta · Teised pool-looduslikud rohumaad 2910 kr/ha/aasta. · Nõue, et vähemalt 1 kord karjatatud või niidetud 1. oktoobriks. Loomühikud: · Üle 24 kuu vanune veis, ammlehm = 1 lü, · Üle 6 kuu vanune hobune või mära koos varsaga = 0,7 lü · Üle 1 aasta vanune lammas või kits, utt või kits kuni 6 kuu van tallega = 0,15 lü · 6 kuu kuni 1 aasta vanune lammas = 0,05 lü. 5. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (502 kr. ha) Kopra Karjamõis Lambakasvatus on Kopra Karjamõisa põhitegevuseks. Hetkel on seal koos talledega päid karjas üle 4500, millega on nad hetkel Eesti suurimad lambakasvatajad. Liha müüakse

Lambakasvatus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
42
docx

Veisekasvatuse vastused

Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug ­ lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid ­ tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k

Veisekasvatus
thumbnail
3
docx

Mustang

tingimustega, äärmuslikel juhtudel tuleb ta mitu päeva toime ka ilma toidu ja veeta, kuna elutingimused on seal eriti karmid. Mustang on õppinud veele juurdepääsuks jääd lõhkuma ning samuti võib ta janu kustutamiseks teatud liiki kaktuseid närida. Paljunemine Märade innaaeg jääb aprilli- ja juulikuu vahele. See tähendab, et üksteist kuud pärast viljastamist sündivad varsad tulevad ilmale kevadel ja suvel, mis annab neile võimaluse enne talve tulekut suuremaks kasvada. Kui mära hakkab poegima, eraldub ta karjast ning otsib endale kõrvalise paiga.Poegi on tavaliselt 1, vahest 2. Vaatamata sellele, et mustangide karv on erinevat värvi, on vastsündinud varsad maapinnal lamades pea nähtamatud. Nagu muudki hobused, tõuseb mustangivarss jalgadele ning jookseb ringi juba mõni tund pärast sündimist.Koos emaga naaseb ta karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut ning jääb sinna vähemalt järgmise aastani.Täkk ei kannata karjas teisi täkke ning kui varss saab

Loodusõpetus
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi

Füsioloogia



Lisainfo

Mida teha varsaga esimese 24h jooksul

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun