Konteinersadama planeerimise projekt (1)

Estonian Business School - Logistika - Stividoritöö ja tehnoloogia

2 HALB

Eesti mereakadeemia
Merendus teaduskond
Meretranspordi juhtimise õppetool
Karlis Strazdin
Konteinerterminali planeerimine
Projekt
Tallinn 2014

Sisukord

1.Lähteandmed: 3
2. Kaubaliigi iseloomustus 4
3. Transpordivahendid (Laeva mõõtmed jne) 5
4.Kaubatöötlemismahud: 6
4.1 Aastane: 6
4.2 Päevane: 6
Keskmine konteinerite arv= 580 000/ 365 = 1590 TEU 6
TEU-de arv päevas, mida on vaja, et 36 tunniga jõuaks laadida 3500 TEU-se laeva. 6
4.2.1Maalt- merele ja merelt maale liikuvate TEU-de arv 6
4.2.2Autotranspordi osakaal 6
4.2.3Raudteetranspordi osakaal 7
5. Terminali mõõtmed: 8
5.1Terminali suuruse leidmine 8
5.1.1Konteinerterminali pindala: 8
5.1.1Terminali pikkus: 8
5.2 Hoiustamisala ja terminali laius: 9
6. Kraanad 10
6.1 STS- kraana tehnilised andmed, töötsükkel 10
6.2 Straddle carrier-i tehnilised andmed, töötsükkel ja arv sadamas 11
7. Autoterminal 13
8. Raudteeterminal 14
9.Konteinerterminali plaan 16

Lähteandmed:

Kaubavoog : Konteinerid

Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20’)

Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele

ühendus tagamaaga: 35% autotransport ; 65% raudteetransport

kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21

eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva

Lisaandmed: Laeva suurus ca 3500 TEU-d;
Laeva ümberlaadimisaeg 36 h

2. Kaubaliigi iseloomustus

Konteiner on spetsiaalselt kaupade veoks valmistatud kast, mis on tugevdatud, virnastatav ja horisontaalselt või vertikaalselt teisaldatav. Konteinerid on korduvkasutatavad ning nad on konstrueeritud nii, et seda saaks vedada mitme transpordiliigiga ilma kaupa vahepeal ümber laadimata. Konteinerid on virnastatavad, seega on neid lihtne ja mugav ladustada. Konteinerid jagatakse kolme põhilisse gruppi: Üldotstarbelised, Eriotstarbelised ( kinnine õhutatav konteiner, pealt lahtine , lahtiste külgede ja platvormalusega, jne), Spetsiaalsed kaubakonteinerid (külmutuskonteinerid, termokonteinerid, paakkonteinerid, puistlastikonteinerid, konteinerid teatud kaupade (autod, loomad) veoks ning ka lennukikonteinerid). Peamiselt kasutatakse 20- ja 40 - jalaseid konteinereid, kuid lisaks neile kasutatakse ka palju 45-jalaseid konteinereid. Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48- ja 53-jalaseid konteinereid ning eriti raudtee - ja maantevedudel.
Peamiste konteinerite andmed:
20-jalane konteiner
40-jalane konteiner
45-jalane konteiner
välised mõõtmed
pikkus
6,058 m
12,192 m
13,716 m
laius
2,438 m
2,438 m
2,438 m
kõrgus
2,591 m
2,591 m
2,896 m
sisemised mõõtmed
pikkus
5,898 m
12,032 m
13,556 m
laius
2,352 m
2,352 m
2,352 m
kõrgus
2,385 m
2,385 m
2,698 m
Ukseava
laius
2,343 m
2,343 m
2,343 m
kõrgus
2,280 m
2,280 m
2,585 m
ruumala
33,1 m³
67,5 m³
86,1 m³
maksimaalne brutokaal
24 000 kg
30 480 kg
30 480 kg
tühikaal
2330 kg
4000 kg
4800 kg
netokoorem
21 670 kg
26 480 kg
25 680 kg

3. Transpordivahendid (Laeva mõõtmed jne)

Sadamat külastava laeva andmed:
Suurim kiirus:
21,5 sõlme
Mootori võimsus:
21 160 kW
Laeva kogupikkus:
230 m
Laeva laius:
37,3 m
Maksimaalne süvis:
12 m
Maksimaalne mahutavus:
3600 TEU
Dedveit :
58 500 ton

4.Kaubatöötlemismahud:

4.1 Aastane:

valin ά = 1
Qeif .t = 580 000
Qeilaov = 580 000 * 1 = 580 000

4.2 Päevane:

Keskmine konteinerite arv= 580 000/ 365 = 1590 TEU

TEU-de arv päevas, mida on vaja, et 36 tunniga jõuaks laadida 3500 TEU-se laeva.

Päevas peab sadam laadima -lossima ligikaudu 2400 TEU-d, et 3500 TEU-ne laev saaks laaditud 36 tunniga.

4.2.1Maalt-merele ja merelt maale liikuvate TEU-de arv

Merelt maale liigub 55% ja maalt merele 45%
Merelt-maale : 580 000 * 0,55 = 319 000 TEU-d
Maalt-merele : 580 000 * 0,45 = 261 000 TEU-d

4.2.2Autotranspordi osakaal

Autotranspordi osa on 35%
580 000 * 0,35 = 203 000 TEU
Auto – ladu: 203 000 * 0,45 = 91 350 TEU
Ladu – auto: 203 000 * 0,55 = 111 650 TEU

4.2.3Raudteetranspordi osakaal

Raudteetranspordi osa 65 %
580 000 * 0,65 = 377 000 TEU
Raudtee – ladu : 377 000 * 0,45 = 169 650 TEU
Ladu – Raudtee : 377 000 * 0,55 = 207 350 TEU

5. Terminali mõõtmed:

5.1Terminali suuruse leidmine

5.1.1Konteinerterminali pindala:

A= Konteinerite ladustamisala pindala
T = Aastane TEU läbivus,
D = Konteineri seisuaeg sadamas
d = standardhälve seisuaja kohta võetase umbes 0.5
a = Umbkaudene ala konteineri kohta 20 jalane konteiner = 21,60 m2
U = Kogu ala kasutamine tegur, seda mõjutab kui palju ala on kasutuses. See võetakse umbes 0.4 - 0.6
H = Keskmine ladustamisekõrgus võetakse 0.7 maksimaalsest.
h = 0,1
Z = 0,
Terminali ala on 21,3 Ha pinda.
Terminali pindala= 440m x 484m

5.1.1Terminali pikkus:

L = Laeva pikkus + (10-20m)
Laeva pikkus = 230m
L = 230 + 20 = 250 m lao laius

5.2 Hoiustamisala ja terminali laius:

Keskmiselt konteinereid laos:
kus
Eld – ladu(de) mahutavus, t;
qs.a – sadama arvestuslik ööpäevane kaubakäive, t;
th –kauba hoiustamise keskmine aeg laos, öp.
qs.a = 580 000 / 365= 1590
valin, th= 4 öp
valin, α = 1
Eld = 1590 x 4 x 1 = 6360 TEU
Merelt-maale 55% ehk 3498 TEU
Maalt merele 45% ehk 2862 TEU
Ladustamisala maksimaalsete virnade korral: 6360*10m2=63600 m2
Ladustamisala mitte maksimaalse täitumis korrral (konfitesent 0,8) :63600/0,8=79500
Konteineri ladustamispindala :79500*1,4= 111300 =11 Ha
11 /2,5=4,4 = 440 m on lao pikkus
Lao pindala 250m x 440m

6. Kraanad

6.1 STS-kraana tehnilised andmed, töötsükkel

Kraana pikkus= 35 m
Kraana ulatuskaugus= 45 m
Tahaulatus= 10 m
Tõste kõrgus maapinnast= 25 m
Kraana laius = 18,2 m
Vertikaalliikumiskiirus= 100 m/min
Horisontaalliikumiskiirus = 150 m/min
Töötsükkel: Vertikaalliikumine kokku 100 m + Horisontaalliikumine : 100m = 200 m
Vertikaalliikumine 1 min + Horisontaalliikumine 40 s + konteineri haaramine 10 s + konteineri langetamine 10 s = 120 s = 2 minutit
STS- kraanade arv:
Päevane TEU-de maht = 24 tundi* kraana tõstete arv*laeva teenindavate kraanade arv*luukide avamise/ sulgemise tegur (võetakse 0,95)* tööaja tegur (võetakse 0,9)
2400= 24* 30* X*0,95*0,9
2400=615,6 X

6.2 Straddle carrier-i tehnilised andmed, töötsükkel ja arv sadamas

Täis konteineri tõstmise kiirus max: 18m/min
Täis konteineri keskmine tõstmise kiirus: 15 m/min
Tühja konteineri tõstmise kiirus, max: 26m/min
Tühja konteineri keskmine tõstmise kiirus: 22 m/min
Sõidukiirus täis konteineriga max : 28km/h
Keskmine sõidukiirus täis konteineriga: 25 km/h
Sõidukiirus tühja konteineriga, max: 30km/h
Keskmine sõidukiirus tühja konteineriga: 26 km/h
Keskmine sõidu kaugus: 500 m
Keskmine tõstmisekõrgus: 2,5 m
Haaramiseks kuluv aeg: 10 s
Manööverdamiseks kuluv aeg: 20 s
Töötsükli arvutamine:
Keskmiselt sõidab 500 m täis konteineriga ja selleks kulub aega: 1 min 15 sekundit= 75 s
Keskmiselt sõidab 500 m tühja konteineriga ja selleks kulub aega: 1 min 10 sekundit=70s
Täis konteineri tõstmiseks keskmiselt 2,5 m kõrgusele : 10 s
Tühja konteineri tõstmiseks keskmiselt 2,5 m kõrgusele: 7 s
Töötsükkel kokku = 75s + 70 s + 10 s + 7s +10s +20s = 3 min 12 s
Straddle carrier-ide arv sadamas:
3,2/ 2 * 4 = 6,4
Tuleks võtta 7 Straddle carrier-i

7. Autoterminal

Autode laadimiseks kasutan Reach stackerit
Reach Stackeri tehnilised andmed:
Edaspidi liikumise maksimaalne kiirus tühjalt/ lastiga: 25 km/h / 22 km/h
Tagurpidi liikumise maksimaalne kiirus tühjalt/lastiga: 25 km/h / 22 km/h
Keskmine liikumise kiirus terminalis : 18 km/h = 5m/s
Tõstmise kiirus täis lastiga/lastita: 0,38 m/s / 0,23 m/s
Langetamise kiirus täis lastiga/ lastita: 0,4m/s / 0,35 m/s
Keskmine tõstmise kiirus: 0,3 m/s
Keskmine langetamise kiirus: 0,37 m/s
Keksmine sõidetav ma konteinerite vedamiseks: 1000 m
Keskmine tõstmise kõrgus : 2 m
Keskmine langetamise kõrgus: 3,5 m
Manööverdamise aeg : 20 s
Kuna tunnis on vaja tõsta 23 Konteinerit auto peale, siis oleks vaja võtta 2 reach stackerit

8. Raudteeterminal

Reach stackeri töötsükkel raudteeterminali vedamisel:
Reach Stackeri tehnilised andmed:
Edaspidi liikumise maksimaalne kiirus tühjalt/ lastiga: 25 km/h / 22 km/h
Tagurpidi liikumise maksimaalne kiirus tühjalt/lastiga: 25 km/h / 22 km/h
Keskmine liikumise kiirus terminalis : 18 km/h = 5m/s
Tõstmise kiirus täis lastiga/lastita: 0,38 m/s / 0,23 m/s
Langetamise kiirus täis lastiga/ lastita: 0,4m/s / 0,35 m/s
Keskmine tõstmise kiirus: 0,3 m/s
Keskmine langetamise kiirus: 0,37 m/s
Keksmine sõidetav ma konteinerite vedamiseks: 1200 m
Keskmine tõstmise kõrgus : 2 m
Keskmine langetamise kõrgus: 3,5 m
Manööverdamise aeg : 25 s
Valin 3 reach stackerit sellepärast, et autoterminali jaoks võetud kraanal jääb võimsust üle, et aidata vajalikul määral teenindada raudteeterminali.

Konteinerterminali plaan

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 83 allalaadimist

Konteinersadama planeerimise projekt #10

Konteinersadama planeerimise projekt #11

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

huckjam Õppematerjali autor

konteiner raudtee tõstmise kiirus maksimaalne kiirus langetamise kiirus Konteinersadama planeerimise projekt

Sarnased õppematerjalid

docx

Terminali planeerimine

 transpordivahendite koormamise normid;  olulisemad füüsikalis-keemilised omadused;  jms. Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatud kindlakujuline suletav mahuti ja ka veoühik, mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käsitsemiseta. Konteineri mõõtmed on standardiseeritud ISO (International Standardisation Organization) poolt (tabel 4). 20´ jalane konteiner 40´ jalane konteiner Pikkus 5,9 m 12,03 m 8 Laius 2,35 m 2,35 m Kõrgus 2,39 m 2,39 m 2 2

Merendus

doc

Konteinervedu

veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40- jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m. Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina. Lisaks eelpoolmainitutele kasutatakse palju ka konteinereid mõõtmetega

Laomajandus

doc

MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS

SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt vagun-laev, auto-laev) k

Transport ja kaubakäsitlemine

docx

LOGISTIKU ABC

Kui konteineri veoks kasutatakse vähemalt kaht transpordiviisi, nimetatakse seda kombineeritud ehk multimodaalseks transpordiks. Meretranspordis kasutatakse tavaliselt laevafirma oma konteinereid, kuna nad tahavad olla kindlad, et need oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks. Meretranspordis arvestatakse konteinerite veo hinda ja ruumi TEUdes (20ft container equivalent unit) mis märgib 20-jalase konteineri kohta laevas. 40-jalane konteiner võrdub 2 TEUga. 4.1. Kui palju kaupa on võimalik konteinerisse laadida? See, kui palju kaupa mahub konteinerisse, oleneb konteineri suurusest. Kõige levinumad on 20 (20’ DC) ja 40 (40’ DC) jala pikkused konteinerid. Et vastu tulla erinevatele nõudmistele kauba transpordil, on kasutusel ka eelnimetatuist suurema kubatuuriga konteinerid (40’HC), mille kõrgus on jala võrra kõrgem, ning ka laiemad konteinerid (40’ PW; 45’HCPW) mis mahutavad kõrvuti standardsed (EUR, FIN) alused

Kiuteadus

docx

LOGISTIKU ABC

Kui konteineri veoks kasutatakse vähemalt kaht transpordiviisi, nimetatakse seda kombineeritud ehk multimodaalseks transpordiks. Meretranspordis kasutatakse tavaliselt laevafirma oma konteinereid, kuna nad tahavad olla kindlad, et need oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks. Meretranspordis arvestatakse konteinerite veo hinda ja ruumi TEUdes (20ft container equivalent unit) mis märgib 20-jalase konteineri kohta laevas. 40-jalane konteiner võrdub 2 TEUga. KUI PALJU KAUPA ON VÕIMALIK KONTEINERISSE LAADIDA? See, kui palju kaupa mahub konteinerisse, oleneb konteineri suurusest. Kõige levinumad on 20 (20’ DC) ja 40 (40’ DC) jala pikkused konteinerid. Et vastu tulla erinevatele nõudmistele kauba transpordil, on kasutusel ka eelnimetatuist suurema kubatuuriga konteinerid (40’HC), mille kõrgus on jala võrra kõrgem, ning ka laiemad konteinerid (40’ PW; 45’HCPW) mis mahutavad kõrvuti standardsed (EUR, FIN) alused

Logistika

doc

Konteinerveod

VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed

Laevandus

doc

Vineeri tootmine

Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna

Puiduõpetus

doc

Laondus ja veokorraldus

VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8

Veokorraldus

Rohkem sarnaseid