Gdynia sadam (0)

 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
EESTI MEREAKADEEMIA 
Merenduskeskus 
            Nimi    GDYNIA SADAM         Referaat          Juhendaja: lektor Ain Kiisler                Tallinn 2022 


2    Sisukord  Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3   1   Tutvustus ................................................................................................................................. 4   1.1   Asukoht ............................................................................................................................ 4   1.2   Eelised ............................................................................................................................. 6   1.3   Ajalugu ............................................................................................................................ 7   2   Sadama tulevik ........................................................................................................................ 8   3   Lastid ....................................................................................................................................... 9   3.1   Üldine kirjeldus ............................................................................................................... 9   3.2   Terminalid ja lastitüübid .................................................................................................. 9   4   Kaubaveo mahud ................................................................................................................... 11   4.1   Transiitveod ................................................................................................................... 11   4.2   Ümberlaadimised ........................................................................................................... 12   Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 15   Viidatud allikad ............................................................................................................................. 16      


3    Sissejuhatus  Antud referaadi eesmärk on lähemalt uurida Gdynia sadama tähtsust ja eeliseid mereveonduses,  analüüsida  kaubaliike ning nende mahtusid, tuua välja sadama tulevikuplaane.    Poola on Kesk-Euroopa riik, mille majanduse seis on üks parimaid Euroopa Liidus. Poola eksport  moodustabEL-i sisesest kaubandusest 74%.     Poola rannik ulatub Läänemere rannikust mööda Pommeri lahte (läänes) ja Gdanski lahte (idas)  ning  770  km  pikkune  rannajoon  on  täis  suuri  meresadamaid.  Riigil  on  kõrgelt  arenenud  kaubanduslik laevanduse sektor, mis tegeleb enamjaolt väliskaubandusega.     Poola peamised sadamad on Gdansk, Gdynia, Szczecin-Swinoujscie. Gdynia on suuruselt kolmas  sadam. Kaasaegne sadam Läänemere piirkonnas asub Põhja-Poolas Gdanski lahe looderannikul.  Gdynia sadam on oluline logistikakeskus üleeuroopalise kaubanduskoridori jaoks, mida läbivad  kõik kauba-ja lastitüübid. Gdynia on ka Poola mereväe kodusadam. Võib tugineda  väitele, et selle  tähtsus  on  suuresti  tingitud  suurepärasest  geograafilisest  asukohast.  Vaadates  Gdynia  linna  ja  sadamat tänapäeval, on raske uskuda, et see sõja ajal väga palju kannatada on saanud. 


4    1  Tutvustus  Gdynia  Sadam  on  üks  Läänemere  suurimaid  ja  innovatiivsemaid  sadamaid,  mis  asub  Poolas  Gdański lahe Läänemere läänerannikul, Gdynia linnas. Gdynia sadama pindala on 973 hektarit,  millest  300  hektarit  on  ette  nähtud  sadamatoiminguteks,  laoruumideks  ja  parklateks.  Sadam  on  laevandusele  avatud  aastaringselt,  ning  on  väga  mugav  erinevate  tegevuste  läbiviimiseks,  kuna  seal ei esine tõusu- ja mõõnaperioodi, mis hoiab selle aastaringselt jäävaba. Samuti on see kaitstud  lainemurdjatega. Sadama operaator on Port of Gdynia SA.  1.1  Asukoht  Gdynia sadam on tänu soodsale asukohale ja transpordiühendustele kergesti ligipääsetav nii merelt  kui ka linnast. Sadamal on hästi arenenud mitmeliigiliste transpordiühenduste võrgustik sisemaaga  ja  selle  merealaga,  mis  võimaldab  regulaarseid  lähimerevedusid   (Short  Sea  Shipping  lines)  ja  parvlaevaühendusi.    Gdynia asukoht annab sadamle võimaluse olla oluliskes ühenduslüliks üleeuroopalise koridoriga  (eriti  Euroopa  põhja-lõuna  transpordikoridoris)  ning  tõstab  sadama  tähtsust  ka  riigis  ja  teeb  oluliseks  logistikasõlmeks  Poolas.  Gdynia  sadam  on  tähtis  sidumaks  üleeuroopalise  transpordivõrgu Balti-Aadria koridoris, mis ühendab Skandinaaviat läbi Poola, Tšehhi Vabariigi  ja Slovakkia ning edasi Aadria sadamatega.    Joonis 1. Gdynia sadam 
Allikas: (Port Gdynia, 2020) 
 


5    Gdynia ja Gdański sadamate raudteeühenduse parandamine on hakanud aina rohkem hoogustuma.  Gdański raudteeinfrastruktuuriga seotud tööd on suures osas lõpetatud, Gdynia sadamas on need  veel  pooleli.  Mõlemad  Poola  sadamad  saavad  kasu  moderniseeritud  infrastruktuurist,  mis  võimaldab nüüd kasutada pikemaid ja raskemaid ronge. Praeguse seisuga lubatakse, et Gdynias  lõpetatakse tööd 2023. aasta teisel poolel. Seni on ehitamise tulemusena valminud 70 kilomeetrit  uusi  raudteerööpaid.  Tänu  sellele  projektile  raudteel  veetavate  kaupade  arv  suureneb  võrreldes  praegusel maanteel veetavate kaupade mahuga. Kui vastvalminud raudteejaamad alustavad tööd,  hakkavad ka veomahud märgatavalt suurenema.      Norra  ettevõtja  UECC  opereerib  parvlaevaliini,  mis  ühendab  Gdyniat,  Venemaa  (Peterburi),  Soome  (Hanko),  Rootsi  (Malmö),  Saksamaa  (Bremerhaven),  Belgia  (Zeebrugge)  ja  Ühendkuningriigi (Southampton) liiniga. Täpsemalt Zeebrugge - Bremerhaven - Malmö - Hanko  - Peterburi - Gdynia. Kruiisilaevad tulevad suuremal määral Inglismaalt, Rootsist, Saksamaalt ja  Belgiast. All oleval pildil (Pilt 2) on näha laevakruiisi, mis toimub aastal 2023, mille reisi algus-  ja  lõpp-punkt  on  Inglismaa,  Southamptonis.  Kruiis  kestab  17  päeva,  millest  seitse  päeva  veedetakse  merel.  Kruiisi  ajal  läbib  laev  kaheksat  sadamat  seitsmes  riigis:  Inglismaa,  Rootsi  (Gothenburg), Soome, Eesti, Rootsi (Stockholm), Leedu, Poola (Gdynia), Taani.      Joonis 2. Näide kruiisist  
Allikas: (Clean Cruising, 2022)    Gdynia ro-ro terminali moderniseerimist on finantseerinud EL. Soome kaks operaatorit ühendavad  Gdynia  ro-ro  terminali  ja  mitu  teist  sadamat.  Finnlines  võimaldab  Gdynia  sadama  ühendust 


6    Hankoga  (Soome  sadam).  Teine  operaator  Transfennica  pakub  parvlaevaühendusi  Antwerpi-,  Paldiski-,  Hanko-,  Rauma-,  Kotka-,  St.  Peterburiga  (Belgium,  Eesti,  Soome,  Soome,  Soome  ja  Venema sadam).    Rääkides  konteinerite  ühenduste  liinidest,  siis  mitu  erinevat  ettevõttet  pakkuvad  vedu  nendesse  sadamattese: Hamburg (Saksamaa), Bremerhaven (Saksamaa), Helsinki (Soome), Kotka (Soome),  Muuga  (Eesti),  Riiga  (Lätti),  St.  Peterbur  (Venemaa),  Bilbao  (Hispaania),  Tilbury  (Inglismaa),  Helsingborg  (Rootsi),  Teesport  (Inglismaa),  Szczecin  (Poland),  Klaipeda  (Leedu),  Rotterdam  (Holland) , Felixtowe (Inglismaa), Immingham (Inglsiamaa). (Port Gdynia, 2020)  1.2  Eelised  Gdynia  sadamal  on  mitu  eelist.  Sadam  on  avatud  iga  päev  24  tundi  ning  seitse  päeva  nädalas.  Laevad saavad siseneda ning samuti nende operatsioonide/tegevuste läbiviimine on võimalik nii  päevasel ajal kui ka öösel. Kai äärde sildumine ei ole ka suureks probleemiks, kuna selle pikkus  on 11 km.     Gdynia  on  ainus  sadam  riigis,  kus  olemas  sobivad  sildumistingimused  kõige  suurematele  Läänemerre  sisenevatele  kruiisilaevadele.   Enamik  kruiisilaevu  silduvad  Gdynia  sadama  Francuskie kai ääres, mis asub sadama tööstuspiirkonnas, kuid praeguse seisuga teeb seda raskeks  ja ebamugavaks fakt, et selles kohas puuduvad reisijate terminalid. Turistidele linna pääsemiseks  on kaks võimalust: bussiga või sadamast 30-minutiline jalutuskäik pearaudteejaamani. Rääkides  väiksematest kruiisilaevadest, siis need silduvad sageli Gdanski uues sadamas.         Sadama  tegevus  põhineb  hästi  arenenud  regulaarse  konteiner-,  ro-ro  ja  parvlaevaühenduse  võrgustikul,  sealhulgas  Short-Sea  mereveoteenused.  Kuna  Gdynia  asub  Gdanski  lahe  kumeral  kaldal, mis nõrgendab Poola kirdesadamaid, siis Gdyniat on ühendatud meritsi Rootsiga, mis on  üks populaarsemaid sihtkohti turistidele. Samuti avati  2019. aastal uus konteinerite veoliin, mis  väljus Gdynia sadamast ning läks Londonisse.    Gdynia  sadamas  asuv  Baltic  Container  Terminal  (BCT)  on  üks  suurimaid  ja  kaasaegsemaid  terminale  Läänemere  piirkonnas  ning  juhtiv  konteinerterminal  Poolas,  mis  on  kohandatud  konteinerlasti käsitlemiseks erinevatel kaubaveo liikidel. Kõige olulisemad tegurid, mis määravad 


7    terminali  kõrget  positsiooni,  on  selle  infrastruktuur,  kasutatavad  käitlusseadmed  ja  IT- operatsioonisüsteemid. (BCT, 2022)  1.3  Ajalugu  Sõja  ajal  1920.  aastal  tekkis  Venemaaga  konflikt  seoses  relvade  ümberlaadimise  takistamisega  Poolas, Poola sõjalaevade sadamasse kutsumisega ja muid erinevaid probleeme. Seega Ilmnes suur  vajadus ehitada oma meresadam.     1920.  aastal  määras  sõjaväeministeeriumi  merendusosakonna  juhataja,  viitseadmiral  Kazimierz  Porębski, sadama koha ehitamise leidmiskes vastutava inimest ning selleks sai insener  Wenda.  Wenda on esitanud mitte ainult ettepanekut sadama asukoha kohta, vaid ta ka projekteeris seda ja  teda määrati sadama ehitusjuhiks.     Kuni 1938. aastani toimus kuni 80% Poola ekspordist ja 65% impordist meritsi, mistõttu Gdynia  sadama ehitamine ei mõjutanud mitte ainult meremajanduse kasvu, vaid avaldas positiivset mõju  ka  Poola  majandusele  üldiselt.  Gdynia  sadam  oli  1930.  aastal  konkurentsivõimeline  teiste  Läänemere ja Põhjamere ääres asuvate sadamatega.     Teise maailmasõja puhkemine häiris Gdynia sadama arengut ja muutis linnaelu.  Nii sadam kui ka  linn kannatasid suuri kahjusid, osa rajatisi, laohooneid, kaid ja lainemurdjad hävisid täielikult, osa  vajasid  remonti.  Mingi  osa  ümberlaadimisseadmetest  viidi  Saksa  sadamatesse  ja  ülejäänud  hävitati.      Võib  öelda,  et  sadam  sündis  pärast  sõda  uuesti.  Kaotused  olid  ulatuslikud  sarnaselt  paljudele  teistele kohtadele üle riigi. Tänapäeval Gdynia linna ja sadamat vaadates on raske uskuda, et see  sõja ajal nii suurel määral kannatas. (Dworakowska 2016)     


8    2  Sadama tulevik  Transiitvedude  (transhipment)  suurenemine  meresadamates  on  tihedalt  seotud  intermodaalse  transpordi vedude potentsiaaliga, millest arvatavasti saab lähiaastatel peamine kaubaveoharu nii  Poolas  kui  ka  Euroopas.  Transiitvedude  kasvav  maht  teeb  vajalikuks  sadamas  logistikarajatiste  ehitamise ja raudteeliinide moderniseerimise. Intermodaalsete vedude arendamine on üks Poola ja  Euroopa  Liidu  majanduspoliitika  prioriteete.  Selleks,  et  meresadamad  saaksid  ümber  laadida  rohkem konteinerlasti, on vaja arendada intermodaalsete vedude võrgustikku.       Väga inovatiivne ja suure potensiaaliga  idee on "kuivsadam" (dry port) - ümberlaadimisterminal,  mis  saab  olema  maismaaväravaks  Poola  kolmele  linnasadamale,  kaasa  arvatud  Gdynia.  See  terminal  asub  liini  nr  201  lõpus,  mis  pärast  moderniseerimist  tagab  kiire  ja  tõhusa  kaubaveo  Gdynia sadamasse. Loodetakse, et see suurendab huvi Gdynia sadama teenuste kasutamise vastu  mitte  ainult  Poola  logistikaettevõtjate,  vaid  ka  teiste  riikide  potentsiaalsete  klientide  seas.  Kuivsadamate  ehitamise  peamine  eesmärk  on  parandada  transporti  meresadamate  ja  ülejäänud  riigi vahel. Strateegilise arengukava, mis koostatud  2027. aastani, hõlmab vajadust viia Gdynia  sadama kaubavedu maanteelt üle raudteele. (S.A., Port Gdynia, 2020)  Lisaks  raudteede  arendamisele,  puudutavad  käimasolevad  investeeringud  ka  teiste  probleemide  lahendamist,  näiteks  Gdynia  reisiterminali  puudumine,  ro-ro  rampide  areng,  lähenemistee  ja  sisevee süvendamine.  2028. aastaks on plaan ehitada välissadamat (outer port). Gdynia sadama välissadama ehitamise  projekt  hõlmab  uue  sadamakai  ehitamist,  et  laiendada  söega  tegelemiseks  mõeldud  kaid  ning  tagada  uus  raudtee-  ja  maanteeühendus.  Uue  sadamaala  peamiseks  tunnuseks  on  süvavee  konteinerterminal,  mille  aastane  käitlemisvõimsus  on  2,5  miljonit  TEU,  mis  vastab  umbes  25  miljonile tonnile.  Välissadama  ehitamine  tagab  Gdynia  sadama  pikaajalise  arengu.  Projekti  eelised  hõlmavad  transpordivõrgu  arengut,  kuna  sadamale  rajatakse  uued  maantee-  ja  raudteeühendused,  millega  kaasneb  tööturu  kasv  ja  väheneb  kaubaveo  negatiivne  keskkonnamõju.  Lisaks  võimaldab  välissadamkonteinerite merelaevade tõhusat käitlemist. (Port of Gdynia, 2020)     


9    3  Lastid  3.1  Üldine kirjeldus  Gdynia sadam on spetsialiseerunud käitlemaks segalaste, peamiselt konteinereid. Samal ajal omab  Poolas  dominantset  positsiooni,  pidades  silmas  ro-ro  tehnoloogiat,  paberi  ning  tselluloosi  käsitlemist ja hoiustamist. Poola suuruselt kolmas sadam tegeleb ka puistlastide ja kütustega. Veel  on  tagatud  hästi  toimiv  ühendus  multimodaalse  transpordiga  kaasates  sisemaa,  regulaarse  lähimerevedude liine, samuti parvlaevaühendusi. Sadam on ka oluline ühenduslüli üleeuroopalise  transpordivõrgu (TEN-T) VI koridoris.  Gdynia teenindab ka kruiisilaevu, kuid antud referaadis  sellele ei keskenduta. (What do we do, kuupäev puudub)    3.2  Terminalid ja lastitüübid  Poola  suuruselt  kolmas  sadam  tegeleb  järgmiste  lastitüüpidega:  paber  ja  tselluloos  (alustel  või  rullides);  teras-  ja  puittooted;  kottides  transporditavad  väetised;  konstruktsioonid;  ülisuured  masinad, konteinerid, semi - treilerid, autod jm sõidukid (sh militaarsõidukid); puistlast (teravili,  biomass, loomasööt, koks, süsi, boksiit, dolomiit). (Terminals, 2022)    Gdynia sadamas tegutsevad järgnevad terminalid:  Baltic  Bulk  Terminal  Ltd  –  ammooniumsulfaat,  muud  pulbrilised  väetisted  nagu  kaaliumsool,  nitrokriit, karbamiid jne; vedellast – väetised;  Baltic  Container  Terminal  Ltd. (üks  suurimaid  konteinerterminale  Balti  regioonis  ning  üks  juhtivatest Poolas) – konteinerid;  Gdynia Container Terminal S.A. – konteinerid;  Baltic Grain Terminal Ltd - teravili, õliseemned ja sojajahu;   HES Gdynia Bulk Terminal Sp. z o.o. – põllumajandussaadused, mineraalid, täitematerjalid (liiv,  killustik, jne), rauamaak, koks, koksisüsi ja aurusüsi;  OT Port Gdynia Terminal Sp. z o.o. – sõidukid;  Aalborg Portland Poland Ltd. – valge tsement;  Koole  Tankstorage  Gdynia  Ltd.  –  melass,  taimeõlid  (sojaõli,  rapsiõli,  palmiõli),  rasvhapped,  kemikaalid (vahad), kütused (leekpunkt üle 55 °C);  Onico Gas – õlid, LPG. (Terminals, 2022) 


10    Dębogórzi  terminal,  mis  kasutab  Gdynia  sadama  lainemurdjal  asuvat  SPPP  kütuseterminali  (Liquid  Fuel  Handling  Plant),  on  praegu  üks  Poola  vedelkütustega  varustamise  mitmekesise  süsteemi  alustalasid.  See  on  ainus  ümberlaadimisterminal  Poolas,  mis  võimaldab  kütuse  laiaulatuslikku importi meritsi igast maailma piirkonnast. (Wyrzykowski 2022)    Lisaks  põhilisele  kaubaveole  tegeleb  sadam  ka  kaubaaluste  komplekteerimise,  konteinerite  täitmise/tühjendamise,  kauba  sorteerimise  ja  segregatsiooniprotsessiga.  Samuti  on  terminalil  erisugused  laod  kõikide  kaupade  ladustamiseks  tagamaks  vastavad  hoiutingimused,  et  vältida  võimalikke kahjustusi. (Port of Gdynia, kuupäev puudub)                 


11    4  Kaubaveo mahud  4.1  Transiitveod  Ajavahemikus 2015-2021 on transiitveo maht järk-järgult kasvanud. Läbi seitsme aasta on kauba  maht suurenenud 8494 tonni võrra. Märkimisväärset kasvu pole märgata perioodil 2018 - 2019,  kui muutus on vähem kui 500 tonni. Samas suurenes transiitvedu 2030 tonni võrra kahe viimase  vaatluse  all  olnud  aasta  lõikes,  mis  on  imekspandav,  kuna  neil  aastanumbritel  võiks  arvata  marginaalset transiitveo langust pandeemiast tingitud piirangute tõttu. (Joonis 3)      Joonis 3. Transiitveod aastatel 2015-2021 (tuhandetes tonnides) 
Allikas: (Statistics, 2022) 
  Marginaalne  negatiivne  muutus  kõikides  sadamates  on  täheldada  puidu  osas,  mis  suuresti  mõjutatud Poola põhjaosa 2018. aastal räsinud tuuletormidest. Kuna tollel aastal suurenes eksport  hüppeliselt, oli ka järgnev langus suur.  Puidukäive vähenes kolme sadama peale kokku 297 000  tonni võrreldes 2019. ja 2020. aasta esimest kvartalit. Gdynia sadamas tominud muutus oli 119 900  tonni.    Langus söe ja koksi puhul on samuti nähtav – Gdynia sadama puhul 2019. ja 2020. võrdluses - 468,6 tuhat tonni. Muutus toimus madalama söe impordi tõttu Poolasse (eriti Venemaa turult).    2020.  aasta  esimeses  kvartalis  täheldati  märkimisväärset  kasvu  teravilja  käitlemisel.  Kokku  laadisid Poola sadamad ümber kogu selle perioodi jooksul 2,4 miljonit tonni,  mis oli üle 100%  kasv võrreldes 2019. aasta 1. kvartaliga. Gdynia sadam on endiselt teraviljakäitluse liider (+721  tuh.  tonni  2020.  aasta  1.  kvartalis).  Teraviljaveo  buum  on  seotud  nisu  rekordilise  ekspordiga  Poolast, kuna väljavedu Austraaliast oli piiratud sealsete eelmise aasta tulekahjude tõttu.   


12    Kütuste  transpordi  langust  oli  märgata  Gdanskis,  kuid  Gdynias  ning  Szczecin-Świnoujście  sadamas toimus kasv vastavalt 88,2 ja 88,9 tuhat tonni.    Segalasti  transiitvedu  langes  kõigis  analüüsitud  sadamates.  Gdynia  sadamas  oli  see  0,10  %  võrreldes  2019.  aastaga.  Suurim  negatiivne  muutus  toimus  Szczecin-Świnoujście  sadamas.  Muutused olid tingitud peamiselt konteinerite ning ro-ro ühikute käitlemise langusest. (Joonis 4)      Joonis 4. Transiitveod Poola kolmes põhilises sadamas 2019. ja 2020. aasta esimese kvartali lõikes 
Allikas: (Port Monitor, 2020)  4.2  Ümberlaadimised  Süsi ja koksi osakaal on aasta-aastalt kasvanud, kuid marginaalne langus on toimunud alates 2019.  aastast. Kui 2019. aasta maht oli 2876 tonni, siis aasta hiljem oli arv langenud 1191 tonni võrra  ning 2021. aastal oli seda kaubaartiklit iseloomustav suurus vaid 1241 tonni, mis jääb alla isegi  2015.  aasta  tulemusele.  Järsk  langus  on  põhjustatud  pandeemiast  ning  oma  rolli  mängib  ka  aktuaalne  kasvuhoonegaaside  vähendamine,  mille  tõttu  fossiilsete  kütuste  tarbimist  limiteerida  proovitakse.  Rauamaagi  transportimisel  on  näha  arvnäitajaid  vaid  2016.  ja  2017.  aasta  kohta  –  ülejäänud  perioodil pole sadamas selle ümberlaadimisega tegeletud. 


13    Muu  puistlasti  maht  oli  2015.  aastal  1356  tonni  ning  kahel  järgneval  aastal  pärast  seda  kerges  langusjoones. Alates 2018. aastast on arvud suurenenud.  Teravilja ümberlaadimine on seitsme aasta jooksul läbinud järjestikkuseid tõuse ning languseid.  Suurim maht saavutati 2020. aastal, kuid järgnev langus on tingitud poliitilisest olukorrast, mis  põhjustanud teravilja tarneraskuseid.  Puidu ümberlaadimise maht jõudis tipp-punkti 2018. aastal (põhjus antud referaadis varasemalt  mainitud).   Segalasti oskaal on võrreldes teiste kaubaartiklitega marginaalselt suur (põhilise osa moodustavad  konteinerid). Tagasiminekuid toimunud pole ning aasta-aastalt on ümberlaaditava segalasti maht  suurenenud. Seitsmeaastase perioodi jooksul on muutus toimunud 4927 tonni võrra.  Õlitoodete ümberlaadimise protsess  on teinud seitsme aastaga marginaalse hüppe  – 2015.  aasta  402 tonnist on saanud 2515 tonni. (Joonis 5)    Joonis 5. Ümberlaadimine kaubagruppide kaupa 2015. – 2021. aastal (tuhandetes tonnides) 
Allikas: (Statistics, 2022)    Tulpade värvide vastavused kaupadega:  roheline – süsi ja koks; hallikasvalge – raumaak; sinine – muu puistlast; roosa – teravili; helesinine  – puit; pruun – segalast; lilla – õlitooted     Üldiselt on konteinerite ümberlaadimine vaadeldavate aastate lõikes suurenenud kui välja arvata  42 601 TEU-ne langus, mis toimus pärast 2015. aastat. Konteinerite ümberlaadimine on kulgenud  pärast  2016.  aastat  vaid  tõusujoones.  Diagrammilt  on  näha,  et  pandeemia  ajal  ilmnenud  konteinerite puudus ei ole mõjunud negatiivselt Gdynia sadama tööle. (Joonis 5)     


14      Joonis 5. Konteinerite ümberlaadimine 2015. – 2021. aastal (TEU-des) 
Allikas: (Statistics, 2022)    Üleüldiselt on Gdynia sadama erinevad kaubaartiklid näidanud  positiivset tõusu, kuid esineb ka  mõningaid erandeid – näiteks puidu transportimise hüppeline tõus ning sellele järgnenud langus.  Samuti toimus ettearvamatu veomahtude muutus teravilja osas, kui Austraaliast polnud ulatuslike  põlengute tõttu võimalik nisu eksportida – Nõudlus Poola teraviljale kasvas. Kuna konteinerveod  on  tänapäeval  vältimatud,  et  sadamat  maailma  mastaabis  kasumlikult  toimivana  hoida,  on  ka  Gdynia panustanud terminalide uuendustesse, et sealsed kaubamahud tõusujoones püsiksid. 


15    Kokkuvõte  Antud referaadis anti ülevaade  Gdynia sadama asukohast, selle olulisusest Euroopa majanduses  ning  kaubanduskoridoris.  Lisaks  tutvustati    käideldavaid  laste  ning  missugused  on  olnud  veomahud viimaste aastate lõikes. Seega said referaadi eesmärgid täidetud.    Poola  suuruselt  kolmas  sadam  omab  olulist  rolli  olles  tähtis  ühendamaks  üleeuroopalist  transpordivõrku  Balti-Aadria  koridoris,  mis  seob  Skandinaaviat  läbi  Poola,  Tšehhi  Vabariigi  ja  Slovakkia ning edasi Aadria sadamatega.    Gdynia  sadam  tegeleb  väga  mitmete  lastitüüpidega,  kuid  suurima  osakaaluga  on  segalast  (enamjaolt konteinerid ja ro-ro kaup) ning teravili.    Pidevad  uuendusprogrammid  ja  vaated  tulevikku  toovad  innovatiivsust,  mis  hoiab  sadama  konkurentsivõimelisena ka pikemas perspektiivis.   


16    Viidatud allikad  •  European  cluster  collaboration.  (2019).  European  cluster  collaboratin.  Kasutamise  kuupäev:  14.  september  2022.  a.,  allikas  European  cluster  collaboration:  https://clustercollaboration.eu/sites/default/files/profile-article/info_pg_folder._ang.pdf  •  BCT. (2020). Baltic container terminal Gdynia. Kasutamise kuupäev: 15. september 2022.  a., allikas https://www.bct.gdynia.pl/en/terminal  •  CruiseMapper.  (2021).  Cruise  Mapper.  Kasutamise  kuupäev:  13.  september  2022.  a.,  allikas https://www.cruisemapper.com/ports/gdynia-gdansk-port-136  •  Dworakowska, K. (14. aprill 2016. a.). Seaoo. Kasutamise kuupäev: 19. september 2022.  a., allikas https://www.seaoo.com/blog-en/some-facts-about-the-port-of-gdynia/  •  European  cluster  collaboration.  (2019).  European  cluster  collaboration.  Kasutamise  kuupäev:  14.  september  2022.  a.,  allikas  https://clustercollaboration.eu/sites/default/files/profile-article/info_pg_folder._ang.pdf  •  Gdynia,  P.  (2022).  Port  Gdynia.  Kasutamise  kuupäev:  14.  september  2022.  a.,  allikas  Statistics: https://www.port.gdynia.pl/en/statistics/  •  Gdynia, p. P. (2022). Otpg. Allikas: OT Logistics S.A.: https://otpg.pl/en/what-do-we-do/ 
•  monitor,  P.  (2020).  Actiaforum.  Kasutamise  kuupäev:  15.  september  2022.  a.,  allikas  https://www.actiaforum.pl/en/assets/files/portfolio/pdf/Wynik-obrotów-ładunkowych- polskich-portów-w-pierwszym-kwartale-2020-EN.pdf  •  Pbs. (7. veebruar 2019. a.). Poland at sea. Kasutamise kuupäev: 13. september 2022. a.,  allikas  https://www.polandatsea.com/gdynia-and-london-to-be-linked-with-new- container-liner-service-in-february-2019/  •  S.A.,  P.  o.  (2020).  Port  Gdynia.  Kasutamise  kuupäev:  15.  september  2022.  a.,  allikas  https://old.port.gdynia.pl/en/outerport-about-the-project  •  S.A.,  P.  o.  (2022).  Port  Gdynia.  Kasutamise  kuupäev:  14.  september  2022.  a.,  allikas  https://www.port.gdynia.pl/en/terminale-3/  •  Transport events. (3. september 2020. a.). Kasutamise kuupäev: 15. september 2022. a.,  allikas  Gdynia  Port:  http://www.transportevents.com/Webinar/presentations/3Sept2020/Port_Gdynia.pdf  •  World Port Source. (2020). World port source. Kasutamise kuupäev: 13. september 2022.  a.,  allikas  http://www.worldportsource.com/ports/commerce/POL_Port_of_Gdynia_1177.php#:~:te


17    xt=This%20Port%20of%20Gdynia%20terminal%20operates%2024%20hours%20a%20d ay,its%20derivatives%2C%20and%20general%20cargoes  •  World  Port  Source.  (2022).  World  Port  Source.  Allikas:  http://www.worldportsource.com/ports/commerce/POL_Port_of_Gdynia_1177.php#:~:te xt=This%20Port%20of%20Gdynia%20terminal%20operates%2024%20hours%20a%20d ay,its%20derivatives%2C%20and%20general%20cargoes  •  Wyrzykowsk, K. (27. mai 2021. a.). Poland AT Sea. Kasutamise kuupäev: 16. september  2022.  a.,  allikas  https://www.polandatsea.com/record-of-liquid-fuel-transshipments-in- the-port-of-gdynia/  •  Wyrzykowski, K. (13. mai 2022. a.). Poland at Sea. Kasutamise kuupäev: 13. september  2022.  a.,  allikas  https://www.polandatsea.com/start-of-studies-of-the-bottom-for-the- construction-of-the-external-port-of-gdynia/                         

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1 Tutvustus
  • 1.1 Asukoht
  • 1.2 Eelised
  • 1.3 Ajalugu
• 2 Sadama tulevik
• 3 Lastid
  • 3.1 Üldine kirjeldus
  • 3.2 Terminalid ja lastitüübid
• 4 Kaubaveo mahud
  • 4.1 Transiitveod
  • 4.2 Ümberlaadimised
• Kokkuvõte
• Viidatud allikad