EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8. Lisaandmed: Laeva suurus ca 3500 TEU-d; Laeva ümberlaadimisaeg 36 h 2
reaalseid laeva, tõste- ja transpordi seadmeid ning laoplatsi ja selle suurust. Kirjeldatakse kõike laadimis-lossimis operatsioone ja arvutustega tõestatakse, et valitud vahendid võib rakendada elus ja selle järgi teha terminaali, kus on võimalik sooritada ülesannega määratud laadimis- lossimis protsessi. 3 LÄHTEANDMED Kauba liik ja nimetus Konteinerid 20´ (40%) ja 40´ (60%) Kaubavoolu suund Maalt - Merele 75% Merelt - Maale 25% Kaubakäive 475 000 TEU Ühendus tagamaaga 25% raudteelt, 75% fiideriga Laotegur α = 0,9 Ekspluatatsiooniperioodi kestus 52 nädalat (364 päeva) Lisaandmed laeva laadimise lossimise aeg, h 96 laeva suurus 7000 TEU
veoviisilt teisele, ilma et neid oleks vaja avada. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Kui laev on jõudnud sihtsadamasse või rong on sihtjaamas, laaditakse konteiner maha ja virnastatakse seniks, kuni vedaja toimetab selle kliendile. 2
logistikakeskuse ja kanali maailmakaubanduse jaoks. Olles maailma peamine ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maailmas.Igapäevased sõidud toimuvad USA, Jaapani, Euroopa, Lõuna-Aasia, Hiina, Hong-Kongi, Taiwani ja Kagu-Aasia vahel. Konkurentsitu ühenduvusega, toovad paljud väikesed fiiderlaevad (toitjalaevad) konteinereid Singapuri. Singapuri sadamas need konteinerid laaditakse suurte laevade peale, mis seejärel toimetavad saadetise lõppsihtkohta.Umbes 85% konteineritest mis saabuvad Singapuri laaditakse ümber teisele sadamasse. Sadam asutati 1819. aastal vaba sadamana, 1972. a saabus sadamasse esimene konteinerlaev. 1982. aastal saavutas sadam 1 miljon TEU'd ühe aastaga ning Singapuri sadamast sai veotonnaaži poolest maailma töisemaid sadamaid, mida see on siiani. Sadamas tegutseb viis konteinerterminali: Brani Keppel, Pasir Panjang Terminal 1, Pasir
See on väga atraktiivne välismaa ettevõtete jaoks, kes kavatsevad hakata riigis oma äri ajama. Rotterdami sadam on maailma üks sügavamaid sadamaid. Vee suurim sügavus kaide ääres on 25 m, mis võimaldab siseneda sadamasse maailma kõige suurematel laevadel. Sadamas on hulgaliselt vedelkütuse terminale ja naftasaaduste rafineerimistehaseid. Maailma ja Euroopa suurimad naftakontsernid on rajanud just Rotterdami oma utmistehased ja vedelkütuse terminalid. Kuna sadama-ala laiendamine on võimalik ainult mere arvelt, on Rotterdami sadama uued territooriumid võidetud merelt liiva ümberpaigutamisega. Holland asub 6m allpool merepinda, mistõttu vajatakse sadama laiendamiseks palju liiva. Jõe deltas paikneb ECT terminal ehk Deltaterminal, mis on teenindab Trans Atlantic ja Kaug Ida laevaliine. 1970-ndatel rajatud konteinerterminali kaide kogupikkus on 3,8 km. ECT terminal omakorda koosneb kolmest eri terminali alast. Terminali ühest
Konteinerid Konteinerid · Konteiner kauba vedamiseks kasutatav veoühik, millega on võimalik kaupa vedada sihtkohta vahepeal kaupa käsitlemata. · Tegemist on suurendatud ja unifitseeritud kaubaühikuga, mis võimaldab kasutada ühesuguseid, standardseid tõste-transpordiseadmeid. Võimaldab ümberlaadimist teostada efektiivsemalt. Samuti säilib kaup paremini, ... Konteinerid · Võeti kasutusele 50-ndatel. 26. aprill 1956 a laaditi esimesed konteinerid laevale "Ideal-X", ümberehitatud tankerile. Seda võib ka lugeda konteineriseerumise alguseks. Konteinerite standardid · Praegu ja minevikus on kasutusel olnud erinevad standardid. Meretranspordis kasutatakse enim ISO standardile vastavate mõõtmetega konteinereid. Konteinerite arvestusühik TEU - Twenty feet Equivalent unit = 1 20´ standardkonteiner
..................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS......................................................11 3.KONTEINERITE KASUTAMINE JA NENDE TÜÜBID................................................15 Joonis 2. 40’ Dry Cargo (40DC) konteinerid...................................................................15 Joonis 3. 20’ külmutuskonteiner.......................................................................................16 Pealt lahtised konteinerid on konteinerid, mille avatud ülaosa on katuse asemel kaetud hoopis presendiga. See võimaldab laadida ülemõõdulised veosed, nagu näiteks puit ja vanametall, konteinerisse ülevalt poolt. Pealt lahtistel konteineritel on aga sellegipoolest
Vanasadam numbrites: 4 Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m Terminalid 3 reisiterminali Vaade Vanasadamale 5 1.2 Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu.
sadam, Kuivastu sadam , Kunda sadam, Kuressaare sadam , Kurkse sadam , Kõiguste sadam, Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu sadam ,Lalli sadam ,Lehtma sadam , Lennusadam , Leppneeme sadam , Lindi sadam ,Lohusalu sadam , Loksa sadam , Lõunaranna sadam, Mahu sadam , Manilaiu sadam , Meeruse sadam , Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Mölgi sadam, Naissaare sadam, Narva sadam, Narva-Jõesuu sadam, Nasva sadam , Nõva sadam , Orissaare sadam , Orjaku sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam , Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam),
Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte....................................................................... 12 Kasutatud materjalid.......................................................14 SISSEJUHATUS
Joonis 5. Läänemere sadamad Venemaal asuv Ust-Luga on üks suurimatest ja sügavaimatest sadamatest Läänemerel. Sadam rajati vastukaaluks Venemaast sõltumatute Läänemereäärsete riikide sadamatele ning Venemaa transiitkaubanduse Läänemere sadamatest sõltumatuse saavutamiseks. Aastast 2001 kasutatakse seda söeterminalina, hiljem liideti sellega Luuga jõe suudmes tegutseva puiduterminal. (Wikipedia, 2018) Sadam on universaalne, kus hetkeseisuga on 12 terminali. Terminalid pakuvad teenuseid, mis hõlmavad enam kui 20 erinevat liiki lasti ümberlaadimiseks, täiendavat käitlemist ja ladustamist. Aastal 2015 oli sadama käsitletavad kaubamahud 88 miljonit tonni. Tänu kaasaegsetele tehnoloogiate ja seadmete kasutamisel vastavad terminalid konkurentsivõimeliste teeninduse nõuetele. Sadamavee sügavus (17,5 m) koos lühikeste kanalitega (3,7 km ja 1,8 km) võimaldab aktsepteerida kõiki suure võimsusega laevu, mille täislaetud last lubab ületada Taani väinad
Fitinguid kasutatakse konteinerite seostamiseks üksteisega ja nende kinnitamiseks teki külge. Fitingud on konteineri toetuselemendid, seetõttu on konteineri põhi 12,5 mm kõrgemal alumiste fitingute alumisest ja ülemine kate 6 mm madalamal fitingute ülemisest tasandist. 58. Mis vahe on standard ja high cube ISO konteineritel. Konteinerite väline kõrgus on kas 8 jalga (2,44 m), 8 6 ("standard"; 2,59 cm) või "high cube" kõrgus, 9 6 (2,90 m). 59. Mis on pallet wide konteiner Konteinerite laiuse standard on 8 jalga (2,44 m), mis tähendab üldotstarbeliste konteinerite siseruumi laiust 2,34-2,35 m. Erandiks on "pallet-wide" konteinerid, mille siseruumi laius on 2,44 m, et mahutada ära kaks kitsamat otsa pidi kokku pandud euroalust (väline laius 2,50 m). 60. Mis on TEU? Konteinerite mahutavust ja käivet väljendatakse tavaliselt 20-jalastes tingkonteinerites ehk TEU-des (twenty foot equivalent unit). 1 TEU on võrdne ühe 20 pikkuse ja 8
pikkus 4-5m, kandejõud 3-4t pikkus 5-6m, kandejõud 4-5t pikkus 6-7m, kandejõud 6-8t pikkus 8-9m, kandejõud 8-12t Enim kasutatavate linnadevaheliste jaotusautode koormaruumi pikkus ja kandevõime on vahemikes pikkus 6-7m, kandejõud 6-8t pikkus 7-8m, kandejõud 7-8t pikkus 8-9m, kandejõud 8-12t pikkus 9-10m, kandejõud 10-14t Inglisekeelne termin ,,swap body" tähendab eesti keeles konteiner vahetuskere tagastatav eriotstarbeline konteiner konteinerite vedamise alusraam Vahetuskerede koormaruumi mõõtmed on enamasti vahemikus pikkus 5,50-6,0m, laius 2,2-2,4m, kõrgus 2,3-2,4m pikkus 6,0-7,0m, laius 2,30-2,40m, kõrgus 2,50-2,60m pikkus 7,15-7,82m, laius 2,50-2,55m, kõrgus 2,40-2,60m pikkus 8,0-9,5m, laius 2,50-2,60m, kõrgus 2,60-2,80m 13,6 m pikkune eurotreiler mahutab EUR tüüpi kaubaaluseid 32 või 33 tk 33 tk 33 või 34 tk 3436 tk Vahetuskerede kasutamisest on võimalik saada üldjuhul järgmist kasu:
Kui konteineri veoks kasutatakse vähemalt kaht transpordiviisi, nimetatakse seda kombineeritud ehk multimodaalseks transpordiks. Meretranspordis kasutatakse tavaliselt laevafirma oma konteinereid, kuna nad tahavad olla kindlad, et need oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks. Meretranspordis arvestatakse konteinerite veo hinda ja ruumi TEUdes (20ft container equivalent unit) mis märgib 20-jalase konteineri kohta laevas. 40-jalane konteiner võrdub 2 TEUga. KUI PALJU KAUPA ON VÕIMALIK KONTEINERISSE LAADIDA? See, kui palju kaupa mahub konteinerisse, oleneb konteineri suurusest. Kõige levinumad on 20 (20’ DC) ja 40 (40’ DC) jala pikkused konteinerid. Et vastu tulla erinevatele nõudmistele kauba transpordil, on kasutusel ka eelnimetatuist suurema kubatuuriga konteinerid (40’HC), mille kõrgus on jala võrra kõrgem, ning ka laiemad konteinerid (40’ PW; 45’HCPW) mis mahutavad kõrvuti standardsed (EUR, FIN) alused
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed
Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH (LHG) on Saksamaa suurim sadama operaator balti merel. LHG ei paku mitte ainult head vee-ja sisemaa ühendust, vaid ka asjatundlikut teenindust ja parimat varustust, et saavutada kliendi optimaalne rahuolu vastavalt nende nõudmistele. LHG Grupp ei paku mitte ainult suurepärast kauba käitlemist sadamas, vaid lisaks ka erinevaid teenuseid transpordiahelas. Alates ekspedeerimisest, kombineeritud transpordist, laadimisest ja lossimisest kuni veoauto ja raudtee teenusteni. LHG ekspertidel on vastavalt vajadustele kohandatud erinevaid lahendusi. LHG opereerib avaliku sektori sadamaid Lüübekis ja on Saksamaa suurima sadama operaator balti merel. LHG (asutati 31.12.1934) kuulub Lüübeki linnale (62.5%) ja RREEF PAN-EUROPEAN INFRASTRUCTURE TWO LUX S.à r.l. (37.5%). Prof. Dr. Sebastian Jürgens ja Ulfbenno Krüger on ettevõtte tegevjuhid. Lüübeki sadam on kõige edela poolsem ümberlaadimise keskus balti merel, ning täidab jaotuskeskuse
kg/m3 ja raske nafta eman kui 860 kg/m3 Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta transportimine on seotud suurte riskidega. Igal aastal lekib maailmamerre 400 miljonit tonni naftat (võrdluseks: Eesti sadamad ja raudtee vahendavad igal aastal ca 30 miljonit tonni naftat). Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat. Nafta transport tankeritega (~60%). Ei saa sisemaale vedada, vajalikud naftaterminaalid ümberlaadimiseks, nõuab aega, reostused kahjustavad maailmamerd 5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS
Sillamäe Sadam asub ainult 25 km kaugusel EL-Venemaa piirist ning võimaldab seega kaupade tõhusat transiiti naaberpiirkondade vahel. Kaid: 2 kaid naftasaadustele sügavusega 16,5 m; 3 kaid vedelkeemiakaupadele sügavusega 13 m ja 2 x 12 m; 3 kaid üldkaupadele sügavusega 2 x 12 m ja 9 m; 3 ro-ro rampi sügavusega 2 x 12 m ja 9 m; 4 kaid konteineri- ja üldkaupadele sügavusega 12,5 m ja 15,5 m. Raudtee: Raudtee pikkusega 4,6 km Sillamäe Sadama ning Vaivara jaama (Eesti Raudtee) vahel. Sillamäe Sadama raduteejaamas on 14 teed pikkusega 1050 kuni 1500 meetrit. Sillamäe Sadama raudteede kogupikkus on 33,9 km. Kunda sadam Kunda sadam on Soome lahes asuv aktiivne kaubasadam, mille garanteeritud sügavus on sõltuvalt kaist kuni 9,3 m. Sadamal on neli kaikohta, kus aluste töötlemiseks kasutatakse mobiilkraanasid ja laadureid. Käideldakse nii puiste- kui ka üldkaupu ja vedellaste.
sätestab veo tingimused ja poolte õigused ja kohustused sh vedaja piiratud vastutuse ca 17 SDR (ca 21,7 EUR) brutokilo kohta. AWB kehtib kuni kaup on saajale või saaja esindajale sihtkohas üle antud. Hetkel veel AWB paberkandjal, kuid IATA töötab üleminukaga paberivabale süsteemile e-freight, mis peaks rakenduma 2016. aasta jooksul. FCL (täiskonteiner) – (full container load) veoraha arvestamise ühikuks on konteiner LCL (osakonteiner) – (less than container load) sega-/tükikaup, veoraha arvestamise ühikuks on arvestuslik maht W/M (weight or measurement). LCL saadetisi konsolideeritakse FCLi (kui on piisavalt mahtu). 20DC (20-jalane kuivkaubakonteiner) 40DC (40- jalane kuivkaubakonteiner) TEU (20-jalane konteiner, konteinerveo mõõtühik) – (twenty-foot equivalent unit) 1 TEU ja 40-jalane konteiner = 2 TEU o Erikaubad lennuveol
laadimise alla laadimise all mine Laeva liikumine Laeva lähtesadamas väljumine Formaalsused t sadamast sihtsadamass e 10. Raudtee ja sadama infrastruktuuri koostöö 1. Kauba laadimine 1. Kauba laadimine vagunisse vagunisse ja ja selle selle saatmine saatmine ümberlaadimis-sadamasse ümberlaadimis-sadamasse 2. 2. Kauba Kauba asukoha asukoha jälgimine jälgimine alates
...................................................................................................... 4 Transportimistingimused ................................................................................................... 5 Ladustamisnõuded ............................................................................................................ 5 Lähtesadama kirjeldus .......................................................................................................... 5 Terminali kirjeldus ............................................................................................................. 6 Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused ..................................... 6 Sihtsadama kirjeldus ............................................................................................................. 6 Terminali kirjeldus ............................................................................................................. 7
on pakitud (karp, kast, purk jne). Üksikute toodete rühmitamisel suuremasse pakendisse 8 saadakse ühispakend ( master carton). Logistika seisukohalt võib see olla nii rühma- kui ka veopakend. Saadetiste kokkukogumist standardpakendisse nimetatakse veoühiku (unit loads) moodustamiseks. Veoühik on kaupade vedamise alus või lastiruum, millel puudub võime iseseisvalt liikuda (kaubaalus, konteiner, treiler, vagun) ja mis sisaldavad mitut väiksemat saadetist. Logistika seisukohalt võib veoühikut ka transpordipakendiks lugeda. Samuti võib pakendamisel rühmapakendit üldse mitte kasutada. Näiteks , kui plastikkottidesse pakitud aianduslik turvas on paigutatud kaubaalustel sõidukisse, siis EV pakendiseaduse mõistes ei ole veopakendit, küll on aga veoühik kaubaaluse näol. Rühma- ja veopakend ning veoühik on peamised käsitsemisühikud logistiliste operatsioonide puhul.
hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl- bustamiseks võeti kasutusele raudtee. Peamiseks probleemiks on olnud ikka kümnetest tuhandetest sõduritest ja tuhandetest hobustest koosneva armee varustamine toidu- ja hobumoonaga. Ränna- kutel tuli läbida tuhandeid kilomeetreid, vedades piiratud kandejõuga hobuvankritel kaasa sadu tonne toidumoona. Viieteistkümne mehe kohta oli üks hobuvanker, mida vedas kaks kuni neli
2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 PALDISKI LÕUNASADAM.............................................................................................. 3 Info:......................................................................................................................... 4 Terminalid:.............................................................................................................. 4 Ladustamisvõimalused:.......................................................................................... 4 Paldiski Lõunasadama Tööstuspark............................................................................ 5 TRANSFENNICA OÜ..................................................................................................... 5 PRAKTIKAKOHTA TEGEVUSE ANALÜÜS..
karavani pikkus üle 200 m. 4. Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud? Laevanduse statistikas kasutatakse lühendit TEU ( Twenty- foot Equivalent Unit), mis tähendab ühte 20 jalast konteinerit. Konteinerite standardne pikkus on 20,30,40 ja 45 jalga. Standardiseeritud konteinerite mõõdud on 8x8x20 jalga ja 8x8x40 jalga. On ka mittestandardseid konteinereid, mis muudavad aga laadimise ebamugavaks. 20 jalase konteineri mahutavus on 33,7 m 3 (2394 ft3) ja laadungi kandevõime kuni 28 t (61732 LB). 40 jalase konteineri mahutavus on 67,8 m 3 (2394 ft3) ja laadungi kandevõime kuni 29 t (63937 LB). Konteinerite tühikaal on vastavalt 2,5 ja 4 t. kõikide konteinerite kaalulised andmed on mingil määral erinevad (sõltuvalt tehnoloogiast, metalli margist ja paksusest). Pilet No. 11 1. Hädasignaalid
1 pukk-kraana lasti tõstmisega 10 t 1 pukk-kraana lasti tõstmisega 140 t Kai Silver Stone 1 tk. 40 tonni pukk-kraana 1 tk. 8 tonni pukk-kraana 15 Kai ilma terminali 1 õhuliini kraana võimsus on 50 tonni Ranniku kai 2 portaalkraanad 8 t Materjali käitlemise tehnika kaupade käitlemiseks 2 Mantsinen (Mantsinen) 120 t ja 20 t
avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust
Eesti on läbi aegade olnud mereriik ja tihedalt seotud meresõidu ning kaubandusega. Tallinn kui soodne sadamakoht oli tundud juba 10.sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjast on pärit kogunisti 7.sajandist e.Kr. Tallinna linna areng on otseselt sõltunud sadama arengust ja vastupidi. Referaadis käsitletakse Eesti sadamate arengut läbi aegade, kuidas soodne geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust. Tuuakse välja Balti raudtee tekkimisega tingitud Tallinna sadama areng ja Tallinna sadama taastamine ning ülesehitamine sõjajärgsetest kahjustustest. 3 1.Parvlaevasadamad Parvlaevasadamaid on Eestis kolmteist: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare. Suuremates sadamates nagu näiteks Roomassaare nimet on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Roomassaare
Halvasti võib asi lõppeda siis kui kilogrammides. Koormused on märgitud meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras. käitlmise plaan" ja ,,Prügiraamat". Prügi inimene kukkub üle parda ahtrist ja öösel.Kui kaasaantavates tunnistustes. Leitakse vastavalt (3) Reederi või kapteni või tervisetõendi kogumiseks peavad laeva olema konteinerid inimene kukub üle parda tuleb talle visata trossi/otsa liigile tabeli järgi või valemi: väljastanud arsti nõudmisel läbib laevapere (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt päästerõngas ,samaaegselt peab teisi laeval P=10kd2(N) liige ennetähtaegse tervisekontrolli, kui on suletavad ja prügi antakse ära sadamates
privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust
avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust
Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend FCT Certificate of Transport kauba
Ettevõte, kes teostab logistilises ahelas erinevaid logistilisi funktsioone, ilma selleta, et talle läheks üle omandiõigus kaubale. Kolmanda osapoole all mõeldakse üldjuhul ettevõtet, kes suudab pakkuda integreeritud logistilisi teenuseid Kombineeritud veod Vedude liik, mille puhul kasutatakse kaht või enamat veoviisi. Kaup on kogu veoprotsessi käigus ühes kaubaruumis (veoühikus). Kaupa ei laadita vahepeal maha ega panda koormasse eraldatud osadena. Veoühik (treiler, konteiner jne.) laaditakse ümber teisele veovahendile, kusjuures muutuda võib veoviis. Komplekteerimistõstuk Komplekteerimistõstukid on tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks. Tõstuki abil on komplekteerimistöö teostamine efektiivne, mugav ja ohutu. Tõstuk on varustatud konsooliga, millele kinnitatakse komplekteerimisleht. Toodetakse madalkomplekteerimistõstukeid (1-2 riiulikorrus), keskmiste kõrguste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
