Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Kordamisküsimused-Merendus (0)

1 Hindamata
Punktid




Kordamisküsimused 1. Missugused laevad liigitatakse veolaevade hulka? Too näiteid 1) Kuivlastilaevad  Tükilastilaevad: konteinerilaevad,ro-ro laevad ehk veeremilaevad, 
raskelastilaevad, külmutuslaev, loomaveolaevad  puistlastilaevad: puistlastilaevad, maagilaevad,   2)   Laevad vedelate lastide jaoks (tankerid): toornaftatankerid, tankerid 
õliproduktide veoks, kemikaalitankerid, gaasitankerid
3)  Reisijaid vedavad laevad: reisilaevad (liinilaevad), parvlaevad, matkelaevad 
(kruiisilaevad) 2. Mis on reisiparvlaev? – Autodekiga reisijate veoks mõeldud liinilaev 3. Mis on veesõiduk, laev, väikelaev? Veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas 
teisaldatav ujuvvahend Laev- veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete 
täitmiseks või kutsekoolituseks, välja arvatud väikelaev. Laevana käsitletakse ka 
üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja 
veetmiseks. Väikelaev- veesõiduk kogupikkusega 2,5-24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, 
kaater jms), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks. 4. Mis on rahvusvahelist merekaubandust enim mõjutavad kanalid ja 
väinad?
Panama ja Suessi kanalid, Gibraltari väin, Bosporuse väin, Malaka väin, Hormuzi 
väin, Bab el Mandebi väin, meie jaoks olulised ka Taani väinad 5. Mida tähendab termin panamax, mida suezmax? Panamax - tähistab Panama kanali kaudu liikuvate laevade suuruse piiranguid. Suezmax - tähistavad Suessi kanali kaudu liikuvate laevade suuruse piiranguid. 6. Miks kasutatakse laevadel tõste- ja transpordiseadmeid? (loetle 
põhjuseid)
 prahtija nõuab  navigeerimispiirkonna solevatel sadamatel puuduvad endal vajalikud/piisavad
seadmed  erilasti vedamiseks 7. Mida tähendab TEU ja FEU? TEU - Twenty-foot equivalent unit, ülemaailmselt merevedudel kasutatav 
mõõtühik (kaubamõõt), mis on võrdne ühe 20 jalase standardkonteineriga  FEU – forty-foot equivalent unit, 1FEU= 2 TEU; võrdub 40 jalase 
merekonteineriga 8. Miks kasutatakse ISO standardseid konteinereid?


Iso standarditega on määratletud konteinerite mõõtmed ja kasutuseesmärk, 
soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, 
tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. ISO määratluse kohaselt on konteiner 
korduvkasutusega, IS standardi tõttu, saame neid kõikjal kautada, kuna on ühtne
süsteem ülemaailmselt. 9. Nimeta vähemalt 3 erinevat konteineri tüüpi. Üldotstarbelised konteinerid, pealt- ja küljelt laaditavad konteinerid, 
pealtavatavad konteinerid, konteineralused, platvormid, termokonteinerid, 
ventileeritavad konteinerid, puistekauba konteinerid, külmutuskonteinerid, 
tankkonteinerid 10. Mis on reefer container (lühend refrigerator container’ist? Külmutuskonteiner, mis on varustatud jahutus-, külmutus- ja kütteseadmega 
ning on mõeldud temperatuuritundliku kauba transportimiseks ja säilitamiseks. 11. Millised on VGM komponendid? Verified gross mass – Sisaldab kauba kaaul, konteineri kaalu, kinnitusmaterjalide 
kaalu. 12. Mis on sadam? Sadam on veetranspordivahendite väljumis ja saabumiskoht , hõlmab nii laevade
peatumiseks  kohandatud veeala ehk akvatooriumi kui ka selle juures olevat maa
ala ehk territooriumi. Sadamaseadus §2 lõige1 sadam– veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks 
kasutatav maa-ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks 
kasutamiseks vajalikud ehitised. 13. Mis on sadama akvatoorium, territoorium, bassein? sadamaakvatoorium– piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu 
sildumise korraldamiseks ning kus sadamapidaja vastutab veeliikluseohutuse, 
turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest; territoorium – Sadama alla kuuluv maa-ala bassein – akvatooriumi ala ilma sissesõiduteeta, peamiselt kaide ja tammiga 
külgnev ala 14. Sadam on koht, kus? (loetle, mis toimub sadama) Tagatakse: rahulik ja ohutu laevade seismine; kiire ja mugav kaupade ja reisijate 
üleandmine maismaa või siseveetranspordilt merelaevadele või vastupidi; lastide
säilitamine, ettevalmistamine, komplekteerimine; sadamas olevate laevade 
varustamine kõige vajalkuga ja nende teenindamine. 15. Mis on tagamaa? Sadama tagamaaks loetakse sellist regiooni, kus sadam asub ning millega 
seotud kaubavoogusid sadam teenindab.


16. Mitu sadamate generatsiooni on olemas? Neli generatsiooni 17. Missugused sadamate omandivormid on olemas?  Riiklikud sadamad  Munitsipaalsadamad  Iseseisev sadamavõim  Erasadamad  Korporatiivne sadam 18. Millised on sadamate haldustüübid?  Landlord port  Tool port  Service port 19. Mis on infrastruktuur, superstruktuur ja tööjõud?  Infrastruktuur – sadama vee- ja maaalad, kaid, meremärgid, ühendusteed 
tagamaaga, sadama toimimist tagavad kommunikatsioonid  Superstruktuur – kõik ehitised, tõste-transpordimehhanismid, seadmed 
jms infrastruktuuri peal  Tööjõud – personal, kes tegeleb stividori- ja teiste tööde teostamisega 
sadamas 20. Nimeta 3 sadamat, mis kuuluvad 2017a seisuga 20 suurima sadama 
hulka maailmas?
Shanghai, Singapur, Busan, Hong Kong, Rotterdam 21. Missugused sadamad kuuluvad AS Tallinna Sadam koosseisu? Vanasadam, Vanasadama jahisadam, Muuga sadam, Paljassaare sadam, Paldiki 
Lõunasadam, Saaremaa sadam 22. Nimeta erinevaid kaubaterminale sadamas? Konteiner-, tükklasti-, puistlasti-, vedellastiterminal 23. Millised sadamad on Eestis erasadamad? Sillamäe, Paldiski Põhjasadam, Bekkeri sadam. Iseseisvad valitsusorganitest, 
sageli mõne teise põhitegevusega firma/korporatsiooni filiaali omanduses. 24. Milline seadus reguleerib Eestis merealasid? Merealapiiride seadus 25. Mis on sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd?  Sisemeri - on mereala, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku 
vahel.  Territoriaalmeri - sisemerega külgnev mereala, mille välispiir on määratud 
käesoleva seadusega. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. 
Territoriaalmere laiuse osas võib teha erandeid, lähtudes 
rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest naaberriikidega.


Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis ühendab omavahel 
maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide 
rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte  Majandusvöönd - väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev 
mereala, mille välispiir on määratud naaberriikidega kooskõlastatult. 26. Mis on AS Saarte Liinid põhiülesanne? AS Saarte Liinid põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja 
arendamine.   Eelkõige tähendab see parvlaevaühenduse kindlustamist mandri ja asustatud 
saarte vahel. AS Saarte Liinid eesmärgiks on laevade, reisijate, sõidukite ning 
kauba liikumise kvaliteetne korraldamine ettevõtte poolt hallatavates sadamates 27. Nimeta/kirjelda erinevaid tõste- ja transpordiseadmeid, mida 
kasutatakse konteineri terminalides?
Konteinerkraanad, konteineri teisaldid, harktõstuk, konteinervirnasti, 
konteinertõstuk,RTG (rubber tyred gantry crane) kraana, RMG (rail mounted 
gantry crane)  kraanad, ASC (automatic storage gantry crane) tehnoloogia, AGV 
(automatic guided vechicle),terminalitraktorid 28. Kuidas kinnitatakse konteinereid (kus asuvad kinnitused)? Kinnitused asuvad raamil nurkades, nii ülal, kui all. Nurgakinnitid koos 
pöördlukkudega. 29. Too näiteid, mis kaupu käideldakse puistlasi terminalis? Väetis, teravili, vanaraud, killustik, turvas, hakkepuit, pelletid. 30. Kui suure osa kogu maailma kaubavahetuse mahust moodustab 
meretransport?
Üle 80% 31. Millised on meretranspordi eelised ja puudused? Eelised:   Suurepartiilise masslasti puhul ainus transpordiliik  Suurematel kaugustel kõige odavam ja majanduslikult kõige otstarvekam  Keskkonnsõbralik  Suur siseriiklik majanduslik tähtsus Puudused:  Uksest-ukseni vedu enamasti teostada ei saa  Olenevalt suunast, võib kaubakoguste vedu olla aeglasem teistest  Esineb vajadus lasti ümber laadida  Õnnetusjuhtumi korral suur oht keskkonnareostuseks  Kaup või kaotsi minna, rikneda, viga saada 32. Mida tähendab mõiste „laeva lipuriik“?


Riik, mille lipu all laev sõidab, ei pea olema sama laevaomaniku asukohariigiga. 
Maksud makstakse lipuriiki, samuti nõuded tulevad lipuriigist. Samas lipuriik on 
kohustatud uurima oma laevadega toimunud õnnetusjuhtumeid merel, samuti 
teisi intsidente navigeerimisel, ja teiste riikide teateid kontrollimisel avastatud 
puuduste kohta ning vajadusel süüdlasi vastutusele võtma. 33. Millised on mugavuslipu eelised ja puudused? Eelised:   Kõrgete maksude vältimine laevaomaniku asukoha riigis  Laevapere ülapidamiskulude kokkuhoid, sest nõuded liikmete 
kvalifikatsioonile minimaalsed Puudused:  Kindlustusmaksete suurenemine 34. Mis tingimustel rakendatakse turvanõudeid sadamatele? Turvanõudeid kohaldatakse sadamale, mis teenindab rahvusvahelises 
meresõidus sõitvaid reisilaevu või 500-se ja enama kogumahutavusega laevu. 
Samuti peavad turvanõudeid täitma sadamad, mis teenindavad kohalikus 
rannasõidus sõitvaid I kategooria laevu või A-klassi reisilaevu. 35. Mida tähendab laeva DWT ja GT? DWT – deadweight, laeva üldine kandevõime, dedveit. Näitab, kui palju lasti ja 
varusid võib laev koos peale võtta.  GT – gross tonnage, laeva kogumahutavus, kõigi laevaruumide ja kinniste 
tekiehitiste koguruumala, millest on maha arvatud topeltpõhja ja mõningate 
teenindusruumide mahud. 36. Nimeta merenduse neli põhilist turgu ja kirjelda need.  Prahiturg – müüakse ja ostetakse meretranspordi teenust  Ostu ja müügi turg – peamiselt kasutatud laevade ära, suurem osa toimub 
laevabrokeri abil  Laevaehitusturg – tegeleb uute laevadega, mida veel olemas pole  Utiliseerimisturg – tegekeb laevade lammutamisega, peamiselt 
vanarauaks 37. Mitu tsüklit eristatakse merenduses, nimeta ja kirjelda need. 3 tsüklit:  Pikaajaline – kestvus võib olla 47 – 60 aastat. Need võivad olla märgatud 
mitme näitaja dünaamika abil. Leides pikaajalist tsüklit pole alati võimalik 
seletada selle põhjuseid.  Lühiajaline – kestab u 5-10 aastat  Hooajaline – on lühiajalise tsükli osa. Hooajaline tsükkel kestab tavaliselt 
ühe aasta. 38. Mis on konossemendi neli põhilist funktsiooni?


 Tõestab, et selles kirjeldatud kaup on veoks vastu võetud või on juba 
laevale laaditud.  Dokument, mis tõestab lasti mereveolepingu olemasolu ja sisu. 
Konossement ise ei ole tramp- ega liinivedudes lasti mereveolepinguks.  On aluseks lasti edasi- ja väljaandmisel. Konossemendi seaduslik esitaja 
omab õigust lasti kätte saada või sooritada lastiga muid tehinguid.  Täidab väärtpaberi funktsiooni. Konossemendi hoidjal on õigus dokumendi 
alusel kaupa müüa või pantida. 39. Millised liidud tekkisid 2017 aastal konteinervedude ettevõtete 
vahel?
 2M Alliance  Ocean Alliance  The Alliance 40. Millist IT süsteemi tuleb kasutada, kui laev tahab külastada Eesti 
sadamat?
Elektrooniline mereinfosüsteem (EMDE) Tunnis: Sügavus – Veepõhja kaugus veepiirist. Süvis – veeliini tasandi kaugus laeva kiilujoonest. 1) Sadamateenusena käsitatakse järgmisi sadamas teostatavaid tegevusi:
  1) veesõiduki sildumise võimaldamine;
  2) veesõiduki lastimine ja lossimine;
  3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine;
  4) veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel;
  5) veesõidukite pukseerimine ja jäämurdmine akvatooriumil. Sadam peab olema kantud sadamaregistrisse EH – Sügavus on mõõdetud Amsterdami nulli järgi. (Eestis alates 01.01.2018, 
enne seda kroonlinna null) Muugaa sissesõidutee väikseim sügavus on 17,6m. AS Tallinna Sadama juhatuse esimees – Valdo Kalm. Sadamakapteni kandidaati atseteerib Veeteede amet. Laevaagent – juriidiline või füüsiline isik, kes esindab reederit. Reeder – isik, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel. Konossement – kaubaväärtpaber Laevakapten vastutab alati. Lootsi teenust võib tellida reeder, kui tegemist on Eesti riigilippu kandva laevaga. Veeteetasu ei võeta Eestis kuni 31.03.2021


IMO – Rahvusvaheline merendusorganisatsioon Merealapiiride seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS Sadamaseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/SadS
Vasakule Paremale
Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Kordamisküsimused-Merendus #1 Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Kordamisküsimused-Merendus #2 Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Kordamisküsimused-Merendus #3 Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Kordamisküsimused-Merendus #4 Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Kordamisküsimused-Merendus #5 Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Kordamisküsimused-Merendus #6 Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Kordamisküsimused-Merendus #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mihkel Lember Õppematerjali autor
Eksami kordamisküsimused aines Transpordivahendid ja tehnoloogiad (merendus)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Transpordivahendid ja -tehnoloogiad Kordamisküsimused
11
docx

Transpordivahendid ja -tehnoloogiad Kordamisküsimused

(või ka dokument, mis annab autovedajate õiguse teha tasulisi rahvusvahelisi autovedusid CEMTkvoodisüsteemi kuuluvate riikide vahel) 55. EURO IV, EURO V, EURO VI, on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitmetes (heitgaasi normidelt) ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (ehk siis igal tasemel omad nõuded/ normid) 56. V 57. Maksimaalsed lubatud transpordivahendid Eesti teedel. Piirangud. Maksimaalne kaal sõltub telgede arvust. Klassikalise poolhaagisega autorong max kaal (registrimass) Eestis 40 t. (teatud tingimustel nt merekonteinerite veol 44t ja töötlemata puidu veol kindlal ajal ja tingimustel 52t) MAX kõrgus 4m, MAX Laius 2,55m (termilistel 2,6m, nt külma- kuumatreilerid), MAX veoauto pikkus 12m MAX haagise pikkus 12m (poolhaagistel mõõdetakse alates veopoldis – reaalselt nad pikemad)

Transport
MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE
19
docx

MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline. Antud referaat annab ülevaate Lä?

Baaslogistika
MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID
25
docx

MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS......................................................11 3.KONTEINERITE KASUTAMINE JA NENDE T?

Baaslogistika
Konteinervedu
25
doc

Konteinervedu

1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40- jalasess

Laomajandus
Transport ja ekspedeerimine II KT
20
docx

Transport ja ekspedeerimine II KT

a. toimetab saadetised saatjalt lennujaama ja lennujaamast saajale (traditsiooniline). b. toimub maanteetranspordivahenditega lähte- ja sihtlennujaamade vahel. 18. Lennukite klassifikatsioon a. Kaubalennukid a. Graafikujärgsed lennud b. Tšarterlennud b. Reisilennukid a. Kitsakerelised (kaubad üksiksaadetistena, nt Boeing 737) b. Laiakerelised (kaubad laaditakse lennualustel, nt Boeing 747) 19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Funktsioonid: a. Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping b. Tõend veoks vastuvõtmise kohta c. Teabekandja d. Veotasu arvestamise alus e. Tolli- ja/või pangadokument f. Omandiõigust tõestav document g. Kindlustuspoliis (kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt) 21. Lennundustariifid: a. Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon (IATA) – kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas b

Transport ja ekspedeerimine
Mereõiguse eksami kordamisküsimused
11
docx

Mereõiguse eksami kordamisküsimused

1. Mereõiguse olemus ja põhimõtted. Rahvusvahelised ja rahvuslikud merendusalased regulatsioonid. Mereõiguse subjektid ja allikad. Mereõigus on õigusharu, mis reguleerib laevade omandamist, opereerimist, sadamaoperatsioone, laevade mehitamist ja muud laevanduse ning merendusega seotud tegevust. “Jurisprudentsi haru, mis reguleerib laevade tegevust ja laevandust” Regulatsioonid jagunevad: eraõigus (Private law) ja avalik õigus (Public law) Eraõigus tegeleb isikute ja isikugruppide vaheliste õiguslike suhetega, mille eesmärk on isikute huvide kaitsmine. Avalik õigus käsitleb riigistruktuuride võimu jaotust ja selle kasutamist ning õiguslikke suhteid riigi ning üksikisiku vahel. Mereõiguse allikad: 1) Eesti kaubandusliku meresõidu seadus KMS. 2) rahvusvahelised merekonventsioonid, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Merekonventsioonidega ettevalmistamise, väljaandmise ja arendamisega tegeleb IMO 3) Mittelepingulised IMO instrumendid on: koode

Kategoriseerimata
Sadamapraktika aruanne
25
docx

Sadamapraktika aruanne

EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Sadamapraktika aruanne Kunda sadam Tudeng: Karlis Strazdin Õppegrupp:KS-31 Juhendaja: Aleksander Nikolajev Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini. Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvustus Kunda sadam asub Soome lahe lõ

Praktika
Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele
60
docx

„Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele”

TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.............................................9 3. Läht

Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun