Transpordivahendid ja -tehnoloogiad Kordamisküsimused (0)

MERETRANSPORT 1.  Missugused laevad liigitatakse veolaevade hulka? Too näiteid  kaubalaevad, reisilaevad, reisi-kaubalaevad
Näited: konteinerilaev, ro-ro laev ehk veeremilaev, raskelastilaev, puistlastilaev, 
tankerid 2.  Mis on reisiparvlaev?   Merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev 3.  Mis on veesõiduk, laev, väikelaev? veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas 
teisaldatav ujuvvahend. 
laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete 
täitmiseks või kutsekoolituseks, välja arvatud väikelaev. Laevana käsitatakse ka üle 
24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. 
väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja
muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks. 4.  Mis on rahvusvahelist merekaubandust enim mõjutavad kanalid ja väinad? Suessi kanal, Panama kanal, Gibraltari väin, Malacca väin, Bosporuse väin 5.  Mida tähendab termin panamax, mida suezmax?  panamax - suurimad mõõtmed laevale, et mahuks läbima Panama kanalit
suezmax - suurimad mõõtmed laevale, et mahuks läbima Suessi kanalit 6.  Miks kasutatakse laevadel tõste- ja transpordiseadmeid? (loetle põhjuseid)  Oleks võimalik konteinereid liigutada ja tõsta ümber vajadusel.
Õnnetuste vältimiseks
Laeva stabiliseerimiseks 7.  Mida tähendab TEU ja FEU?  TEU - twenty foot equivalent unit (6m)
FEU - forty foot equivalent unit (12m) 8.  Miks kasutatakse ISO standardseid konteinereid?  Et vähendada kulusid transpordil (standardid aitavad rohkem kaupa mahutada) ja 
vähendada kauba laadimiseks kuluvat aega.  Samuti suurendab see laadimisel ja 
transpordil ohutust. 9.  Nimeta vähemalt 3 erinevat konteineri tüüpi. 
● Tavakasutus/standardkonteiner (sobilikud tavakaubale)
● Open-top konteiner (laadimine on võimalik kas ülevalt või ukse kaudu)
● Hard-top konteiner (laadimine läbi katuse või ukse, eemaldava katusega)
● Flat Rack konteiner (eriti sobilikud rasketele ja ülemõõdus kaupadele, mis ei mahu  tavalistesse konteineritesse, nagu näiteks ehitus-seadmed või raskemasinad) 10.  Mis on reefer container? 


reefer container - konteiner, mis on varustatud jahutusseadmega ning selle sees olevat
temperatuuri saab kontrollida 11.  Millised on VGM (verified gross mass) komponendid?  kauba kaal, konteineri kaal, kinnitusmaterjalide kaal 12.  Mis on sadam?  sadam - veetranspordivahendite väljumis- ja saabumiskoht, hõlmab akvatooriumi ja 
territooriumi
sadam – veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks 
kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks 
vajalikud ehitised. 13.  Mis on sadama akvatoorium, territoorium, bassein? sadama akvatoorium-piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu 
sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, 
turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest
sadama territoorium - sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatav maa ja 
akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate kaide, lainemurdjate, kaldatammide, 
sadama piiridesse jäävate sisse- ja väljasõiduteedega, mida kasutatakse laevade ja 
kauba töötlemiseks, reisijate teenindamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud 
tegevuseks.
sadama bassein - kaide vaheline veeala  14.  Sadam on koht, kus? (loetle, mis toimub sadama)  Sadam on laevanduslikuks ja kaubanduslikuks tegevuseks, laevaremondiks või 
harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks. Sadam tagab: 
rahuliku ja ohutu laevade seismise; kiire ja mugava kaupade ning reisijate üleandmise 
maismaa või siseveetranspordilt merelaevadele või vastupidi; lastide säilitamise, 
ettevalmistamise ja komplekteerimise; sadamas olevate laevade varustamise kõige 
vajalikuga ning nende teenindamise. Sadam on koht, kus: toimuvad enamus õnnetusi 
laevade ja meeskonnaga; kaup saab kahjustada või varastatakse; remonditakse; 
tekivad enamus kulutusi; tekivad viivitused – mis tavaliselt toovad kaasa suured 
planeerimata kulutused; teostatakse ülevaatuseid (survey, register, Port State Control);
asuvad enamus laevandusele teenust osutavaid ettevõtteid, s.o agendid, pangad, 
maaklerid, punkerdamine jne; asuvad tööstused; kaubad tulevad (sadama poolt 
teenindatavalt tagamaalt); viiakse ellu riiklikke- ja sh tollipoliitikaid. 15.  Mis on tagamaa?  Tagamaa - sadama tagamaaks loetakse sellist regiooni, kus sadam asub ning millega 
seotud kaubavoogusid sadam teenindab 16.  Mitu sadamate generatsiooni on olemas?  5, 1. Isoleeritud sadamad, 2. Sadamad laienevad, 3. Konteinersadamad, 4. 
Integreeritud sadamad, 5. Targad sadamad 17.  Missugused sadamate omandivormid on olemas?  •Riiklikud sadamad •Munitsipaalsadamad •Iseseisev sadamavõim •Erasadamad 
•Korporatiivne sadam 18.  Millised on sadamate haldus tüübid?  Landlord port (omab ainult infrastruktuuri)


Tool port (omab infra- ja superstruktuuri)
Service port ( omab infra- ja superstruktuuri ja tööjõudu) 19.  Mis on infrastruktuur, superstruktuur ja tööjõud?  Infrastruktuur - Sadama vee-ja maa-alad, kaid, meremärgid, ühendusteed tagamaaga, 
sadama toimimist tagavad kommunikatsioonid.
Superstruktuur - Kõik ehitised, tõstetranspordi masinad, seadmed jms infrastruktuuri 
peal.
Tööjõud - Personal, kes tegeleb stividori-ja teiste tööde teostamisega sadamas. 20. Nimeta 3 sadamat, mis kuuluvad 2017a seisuga 20 suurima sadama hulka  maailmas? 
Shanghai, Singapore, Hong Kong, Rotterdam 21.  Missugused sadamad kuuluvad AS Tallinna Sadam koosseisu? Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Saaremaa sadam,  Paljassaare 
sadam. 22. Nimeta erinevaid kaubaterminale sadamas? Konteinerterminal, Tükklastiterminal, Puistlastiterminal, Vedellasti terminal, Reisijate
terminal (ka ro-ro terminal). 23. Millised sadamad on Eestis erasadamad?  Paldiski Põhjasadam, Sillamäe Sadam, Kunda Sadam,  24. Milline seadus reguleerib Eestis merealasid?  Merealapiiride seadus 25.  Mis on sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd?  Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne 
teise merega.
Territoriaalmeri ehk territoriaalveed on mingi riigi või leppe järgi kindlaks määratud, 
rannaga rööbiti kulgev merevööndi riba, mis kuulub leppealusele rannariigile, see 
tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.
Majandusvöönd on territoriaalmerega piirnev rannariigile kuuluv merevöönd, mille 
laius võib olla kuni 200 meremiili territoriaalmere lähtejoonest. 26.  Mis on AS Saarte Liinid põhiülesanne? Saarte Liinide põhiülesanne on Eesti regionaalsete sadamate haldamine ja 
arendamine, mille kaudu kindlustatakse laevaühendused Eesti mandriosa ning 
asustatud saarte vahel. 27.  Nimeta/kirjelda erinevaid tõste- ja transpordiseadmeid, mida kasutatakse  konteineri terminalides? 
Konteinereid tõstetakse laevalt maha suurte pukk-kraanadega (kraanad suudavad tõsta
mitu tonni). Kraanade kinnitused kinnituvad konteinerite nurkadesse. Terminalis 
(laevast-laoplatsini) liigutatakse konteinereid selleks eraldi valmistatud terminali-
traktoritega. Lisaks kasutatakse harktõstukeid, erinevat tüüpi terminalikraanasi ja 
virnastajaid. 28. Kuidas kinnitatakse konteinereid (kus asuvad kinnitused)? 


Alumised konteinerid kinnituvad laeva maas olevatele baas lukkudele, mis lähevad 
konteineri nurkadesse. Alumised ja pealmised konteinerid lukustatakse omavahel ka 
nurkadesse ning kasutakse kahepoolset lukku, mida tuleb ise lukustada.  29. Too näiteid, mis kaupu käideldakse puistlasti terminalis?  Toornafta, teravili, tsement, kivisüsi 30. Kui suure osa kogu maailma kaubavahetuse mahust moodustab meretransport?  üle 80% 31. Millised on meretranspordi eelised ja puudused?  +
Lasti, eriti suurepartiilise masslasti veol on meretransport paljudel juhtudel ainus 
tehniliselt võimalik transpordiliik.
Lastiveol, eriti suurematele kaugustele on meretransport reeglina kõige odavam ja 
sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik.
Meretransport on keskkonnasõbralik transpordiliik – heitgaaside hulk ühe veoühiku 
kohta on väike.
Meretranspordil on suur siseriiklik majanduslik tähtsus.
“Uksest-ukseni” vedu pole võimalik enamikul juhtudel.
Sõltuvalt suunast võib olla väikeste kaubakoguste vedu aeglasem, kui autotranspordil 
nt Eesti-Poola. 
Esineb vajadus lasti ümber laadida.
Õnnetusjuhtumi korral suur keskkonnareostuse oht. 32. Mida tähendab mõiste „laeva lipuriik“?  näitab laeva kuuluvust riiklikku laevaregistrisse? 33. Millised on mugavuslipu eelised ja puudused? Eelis: võib vaadelda võimalust vältida kõrgeid makse laevaomaniku asukohariigis, 
samuti laevapere ülalpidamiskulude kokkuhoidu, sest nõuded laevapereliikmete 
kvalifikatsioonile minimaalsed. 
Puudused: tuleb arvesse võtta kindlustusmaksete suurenemist. Samuti võib olla 
keelatud teatud nõudlikumate ja kallimate kaupade vedu. 34. Mis tingimustel rakendatakse turvanõudeid sadamatele?  Turvanõudeid kohaldatakse sadamatele , mis teenindab rahvusvahelises meresõidus 
sõitvaid reisilaevu või 500-se või suurema kogumahtuvusega laevu. 
(https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/sadamad/sadamate-turvalisus) 35.  Mida tähendab laeva DWT ja GT?  DWT, deadweight – laeva üldine kandevõime, dedveit. Näitab, kui palju lasti ja 
varusid võib laev koos peale võtta. (Dw = VVS – Kk, kus: Dw on dedveit, VVS on 
veeväljasurve, Kk on laevakere ja masinate kaal (laeva tühikaal))
GT (gross tonnage) - Kogumahutavus – mõõtühikuta suurus, mis näitab laevaruumide
mahutavust.


36. Nimeta merenduse neli põhilist turgu ja kirjelda need.  Prahiturg – teenuse pakkumine - kaupade vedu
Ostu ja müügi turg – kasutatud laevade turg
Laevaehitusturg – uute laevade ehitamine
Utiliseerimisturg – lammutamine hävitamine
(mõjutavad kõik üksteist) 37. Mitu tsüklit eristatakse merenduses, nimeta ja kirjelda need.  Pikaajaline ca 60a
Lühiajalised ca 10a
Hooajaline tsükkel - nt viljavedu 38. Mis on konossemendi neli põhilist funktsiooni? (vajab ülevaatamist) (1) Konossement on kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba vedamiseks 
vastuvõtmist, kohustub vedama vastu võetud kauba konossemendis kirjeldatud 
kujul sihtsadamasse ning andma selle seal üle isikule, kes esitab konossemendi ja 
on vastavalt konossemendile õigustatud kaupa vastu võtma. (2) Vedaja ja saaja vahelised õigused ja kohustused määratakse konossemendiga 39. Millised liidud tekkisid 2017 aastal konteinervedude ettevõtete vahel?  2017 tekkis kolm suurt liitu, kes kontrollisid 91% kogu turust. 2M Alliance, Ocean 
Alliance, „The“ Alliance 40.  Mis on IMO, SOLAS, MARPOL?  IMO - International Maritime Organization (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon)
SOLAS - International Convention for the Safety of Life at Sea (Rahvusvaheline 
konventsioon inimelude ohutusest merel)
MARPOL - The International Convention for the Prevention of Pollution from Ships – 
(rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon) 41.  Millist IT süsteemi tuleb kasutada, kui laev tahab külastada Eesti sadamat?  EMDE  - Kuigi nimi "Elektrooniline mereinfosüsteem" on rohkem levinud,  EMDE 
akronüüm tuleb nimest "Eesti Merendus Dokumentide Edastus". See on süsteem, 
millele rahvusvaheliselt viidatakse ka kui "National Maritime Single Window". MAANTEETRANSPORT 42. Sh. Veovahendid ja nende tüübid,  Veovahend  - vahend, mille abil toimub vedu (Jõuallikaga iseliikuv sõiduk, millel on 
laadimisosa ehk lastiruum või veoplatvorm ja/või mis veab veoühikuid.) tüübid – Sadulautod, suured ja väikesed jaotusautod, kaubikud, madelautod, muud 
sihtotstarbelised veoautod 


43. registrimass,  on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel  määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi,  44. tegelik mass,  sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega (ei  tohi ületada registrimassi (sh täsimassi) ega kandevõimet) 45. teljekoormus, osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed (Axle weight)
46. kandevõime,  valmistaja määratud suurus, kui palju võib täisvarustuses sõiduk peale  võtta reisijaid ja/või koormat 47. autorong, ühest või enamast vedavast autost ja ühest või enamast haagisest koosnev  sõidukite ühend  48. täishaagis, haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav  ning mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis vedukile 
kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg). Poolhaagist 
haagituna eelikuga käsitletakse täishaagisena 49. poolhaagis, haagis, mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust (rahvakeeli: täishaagis on see mida saab ühendada iga veoki taha, poolhaagis see mis käib 
sadulveoki (rekka) taha ja esimest telikut pole vaid toetub otsaga autole. Eelik on seadeldis – 
rattapaar mis ühendatakse poolhaagise alla ja selle tulemusena muutub täishaagiseks) 50. ABS,  piduriseade, mis pidurdamisel takistab rataste blokeerumist (Anti-lock braking  system) 51. ADR,  Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe 
52. AETR, Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa  kokkulepe 53. ATP, Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate  eriveokite alane kokkulepe 54. CEMT; Euroopa transpordiministrite konverents, nõukogu  (või ka dokument, mis annab autovedajate õiguse teha tasulisi rahvusvahelisi 
autovedusid CEMTkvoodisüsteemi kuuluvate riikide vahel) 55. EURO IV, EURO V, EURO VI,  on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike  ainete sisalduselt heitmetes (heitgaasi normidelt) ja ohutuselt CEMT poolt 
kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (ehk siis igal tasemel omad nõuded/
normid) 56. V 57. Maksimaalsed lubatud transpordivahendid Eesti teedel. Piirangud. Maksimaalne  kaal sõltub telgede arvust. Klassikalise poolhaagisega autorong max kaal 
(registrimass) Eestis 40 t. (teatud tingimustel nt merekonteinerite veol 44t ja 
töötlemata puidu veol kindlal ajal ja tingimustel 52t) MAX kõrgus 4m, MAX Laius 


2,55m (termilistel 2,6m, nt külma- kuumatreilerid), MAX veoauto pikkus 12m MAX
haagise pikkus 12m (poolhaagistel mõõdetakse alates veopoldis – reaalselt nad 
pikemad). MAX autorongi pikkus 18,75m täishaagiste puhul, 16,5m poolhaagiste 
puhul. Teljekoormus: vedavad teljed (tagumine) max 11,5t; (muud) 
mittevedavad teljed 10t 58.  Enamlevinud lastiruumid ja -ühikud. Kombinatsioonid. Haagised, poolhaagised, konteinerid jms , mis ei suuda iseseisvalt liikuda ja mida 
veetakse veovahendiga 59.  Treileri ehitus. Millistest osadest koosneb? Poolhaagis ehk treiler on esiosaga vedukautole toetuv ja kinnituv haagis, mis koormab
oma kaaluga vedukauto tagumist telge (telgi). 
Poolhaagisel puudub esimene telg, seetõttu on poolhaagis tavaliselt varustatud toega,
mille peale ta toetub sel ajal, mil ta pole veduki taha ühendatud. 60.  Veoprotsess. Tegevused. Füüsilise kaubavoo puhul: pealelaadimine ja kinnitamine, vedamine, 
terminalikäsitlus, loovutamine saajale, mahalaadimine. 61.  Otseveod ja süsteemsed veod Otsevedude all mõeldakse kauba vedusid saatjalt otse saajale ilma kauba 
käsitsemiseta terminalis või vaheladustamiseta jaotuskeskuses. Süsteemsete vedude 
all mõeldakse vedusid, mis põhinevad jaotus- ja kokkuvedudel terminalide piirkonnas
ning terminalidevahelistel vedudel. 62.  Terminalid. Erinevus laost. Protsessid.


Terminal on mingi veoetapi lõpp- ja järgmise veoetapi alguspunkt.  Oluline erinevus
lao   ja   terminali   vahel   on   see,   et   kui   laos   hoitakse   kaupa,   mille   järgmine
kättetoimetamise aadress pole enamasti teada, siis terminali saabuva kauba vastuvõtja
on üldjuhul teada juba enne kauba saabumist terminali. 
Vedajaorganisatsiooni strateegia esitab terminalile teised nõudmised kui kauba saatja.
Vedaja   seisukohalt   toimib   terminal   enamasti   kogu   veoprotsessi   tugikohana,
kaubasaatja seisukohalt on terminal vaid üks veoahela lüli.
Tolliterminalides   puutuvad   rahvusvahelised   veod   kokku   sisevedudega   ehk
rahvusvahelistest kaubasaadetistest saavad kohaliku veo saadetised ja vastupidi.
Terminalides minnakse sageli üle ka ühelt veoviisilt teisele. Üks terminalide põhiülesandeid on eri tüüpi kaubavoogude ühendamine. Terminali
saabuvad ja sealt väljuvad samal ajal nii jaotus-, kogumis- kui ka põhiveod ühest
terminalist   teise.   Terminalis   ühendatakse   kokkuveetud   kaubad   suundade   kaupa
põhivedudeks.   Põhiveo   järel   organiseerib   terminal   eri   suundadesse   suunduvad
jaotusveod. 63.  TMS süsteem. TMS   (Transport   Management   System)   -   transpordi   juhtimise   süsteem   ehk
logistikaplatvorm,   mille   tehnoloogia   aitab   ettevõtetel   planeerida,   teostada   ja
optimeerida nii sissetulevate kui ka väljaminevate kaupade füüsilist liikumist ning
veenduda,   et   saadetis   vastab   nõuetele   ning   omab   vastavat/korrektset
dokumentatsiooni. 
TMS   annab   ülevaate   igapäevastest   transporditoimingutest,   kaubandusnõuetele
vastavuse   teabest   ja   dokumentatsioonist   ning   tagab   veose   ja   kaupade   õigeaegse
kohaletoimetamise.
TMS   lihtsustab   ka   saatmisprotsessi   ja   muudab   ettevõtete   jaoks   lihtsamaks   oma
transporditoimingute haldamise ja optimeerimise, olenemata sellest, kas tegemist on
maismaa-, õhu- või meretranspordiga. Lennutranspordi kordamine   1.      Mis mootoreid näete reisilennukitel? ventilaatormootoreid ja turbopropellermootoreid 2.      Mis mootoreid näete väikestel eralennukitel ?


kolbmootoreid, turboreaktiivmootoreid 3.      Erinevad õhusõidukid. Jaotatake nt õhust kergemad ja õhust raskemad. Õhust kergemad:  õhupallid ja õhulaevad (õhulaev juhitav, õhupall pole juhitav) õhupallid jagunevad: kuumaõhupallid, gaasiga täidetud 
õhupallid õhulaevad – gaasiga täidetud juhitavad õhupallid          Õhust raskemad: helikopter, lennuk, gürokopter  4.      Lennuki eelised helikopteri ees: ·         kiirus ·         odavus (tuleneb põhiliselt ehituslikust poolest - odavam üleval pidada,  võimalik suuremaks ehitada)  5.      Helikopteri eelised lennuki ees: ·         võimaldab ukselt-uksele transporti, ligipääs raskestiligipääsetavatesse  kohtadesse ·         helikopteri tunnihind ca 3x kallim 6.      Mis distantsidel tahame kasutada turbopropellermootoriga lennukeid? lühikestel, efektiivne lennukõrgus on madalamal; lühikestel lendudel ei pruugita kõrget 
lennukõrgust isegi saavutada 7.      Mis distantsidel tahame kasutada ventilaatormootoriga lennukeid? pikkadel, ventilaatormootor efektiivne lennukõrgus on kõrgem võrreldes 
turbopropellermootoriga; kütusekulu 2x kallim, samas on kiirem kui turbopropeller 8.      Kitsakereline lennuk: ·         1 vahekäik ·         pagas üldjuhul põranda all puistekaubana  9.       Laiakereline lennuk: ·         2 vahekäiku ·         pagas üldjuhul põranda all konteineris või alustel 


10.  Juhtpinnad: ·         tiivad – põhiline tõstejõu allikas ·         kiil – stabiilsuse ja püsivuse jaoks Põhijuhtpinnad ·         kaldtüür (aileron) – lennuki kallutamiseks (pööramiseks) ·         kõrgustüür (elevaator) – kontrollib tõusunurka ·         pöördetüür (rudder) – pööramiseks Teised juhtpinnad: ·         spoiler (spoiler) – õhus pidurdamiseks ·         esitiivad (slats) – et tiiva kuju muuta, et saaks lennata väiksematel kiirustel (nt õhkutõusul ja maandumisel) ·         tagatiivad (flaps) – sama funktsioon, mis esitiibadel ·         tasakaalustamine (trims) – 11.  Õhusõiduki vastupidavuse nõuded. ·         Limit load transpordilennukil: -1 kuni 2,5 g’d ·         Ultimate load veel korda 1,5 12.  Lennujaama teenus. infrastruktuuri teenus (terminalide, navigatsiooniseadmete, liikumis- ja/või maandumisradade
haldus), mis on üldiselt monopoliseeritud ja seotud lennujaama töös hoidmisega (nt 
turvateenistus) 13.  Maapealne teenindus. maapealsete teenuste osutamine (maha/peale laadimine, tankimine, jäätõrje ja terminalis 
reisijate teenindamine), mis on avatud konkurentsile ja mida teostatakse lennukile lendude 
vahelisel ajal 14.  Miks kasutatakse konteinereid? ·         eesmärk teha multimodaalset vedu ·         kaubaruumi efektiivsem täitmine


·         kiirem maha/peale laadimine 15.  Mis vahe on terminalil ja laol? terminalides on kaubavoog läbiv (lõppaadress olemas), ladudes ladustatakse (seisev 
kaubavoog)