Terminali planeerimine (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA
MERENDUSKESKUS
KURSUSETÖÖ AINES
STIVIDORITÖÖDE KORRALDAMINE JA TEHNOLOOGIA
“OPTIMAALSE MEHHANISEERIMISSKEEMI VÄLJATÖÖTAMINE”
Tallinn
2016
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
LÄHTEANDMED 4
1.VARIANTTABELI KOOSTAMINE 5
2.KAUBA ISELOOMUSTUS 8
3.TRANSPORDIVAHENDITE ISELOOMUSTAJAD 9
4.VAJALIKU LAOMAHUTAVUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE 11
5.MEHHANISEERIMISSKEEMI VÄLJATÖÖTAMINE 13
6.TÕSTE- JA TRANSPORDISEADMETE VALIK 14
7.LAEVA- JA VAGUNIKÄIBE KINDLAKSMÄÄRAMINE 14
8.TÕSTE-TRANSPORDISEADMETE JA –MASINATE TÖÖ NÄITAJATE KINDLAKSMÄÄRAMINE 15
9.MEHHANISEERITUD LIINI LÄBILASKEVÕIME KINDLAKSMÄÄRAMINE 17
10. LAEVA JA VAGUNITE TÖÖTLEMISAJA ARVESTUS 19
11. KOKKUVÕTE 21

SISSEJUHATUS

Töö teostamiseks kasutati õppejõu poolt pakkutatud juhendit ning loengute materjali „Stividoritöö korraldamine ja tehnoloogia“ õpeainest.
Selles töös on vaja koostada optimaalne mehhaniseerimisskeem, mis võib tagada ülesannega määratud kaubakoguse töötlemist kindla ajaperioodi jooksul. Liini koostamiseks valitakse reaalseid laeva, tõste- ja transpordi seadmeid ning laoplatsi ja selle suurust. Kirjeldatakse kõike laadimis-lossimis operatsioone ja arvutustega tõestatakse, et valitud vahendid võib rakendada elus ja selle järgi teha terminaali, kus on võimalik sooritada ülesannega määratud laadimis-lossimis protsessi.

LÄHTEANDMED

Kauba liik ja nimetus Konteinerid 20´ (40%) ja 40´ (60%)
Kaubavoolu suund Maalt - Merele 75%
Merelt - Maale 25%
Kaubakäive 475 000 TEU
Ühendus tagamaaga 25% raudteelt, 75% fiideriga
Laotegur α = 0,9
Ekspluatatsiooniperioodi kestus 52 nädalat (364 päeva)
Lisaandmed laeva laadimise lossimise aeg, h 96
laeva suurus 7000 TEU
Vagun (platform) 13-470, mahutab 2 conteinerit 20 ft,
Kraana Reggiane crane STS

VARIANTTABELI KOOSTAMINE

Laev-Ladu

Ladu –Laev

Ladu- Fiider

Ladu- Raudtee

Fiider-Ladu

Raudtee-Ladu
Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/ terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn -operatsioonides.
Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn-operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit ά:
kus
– kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn-operatsioonides otsevariandi (nt vagun-laev, auto-laev) korral;
– kaubatöötlemise maht tonn-operatsioonides laovariandi (nt vagun-ladu, auto-ladu, ladu-laev) korral;
– kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooni perioodi jooksul (arvutustes tuleb kasutada vastava laadimis-lossimisprotsessi variandi kaubatöötlemise mahtu);
ά – ladustmistegur

Fiideriga liigub aasta jooksul 356 250 TEU. Merelt – maale liigub 25% ja maalt – merele 75% kaubavoost, arvutame et:
Fiiderlaev toob maalt – merele 356 250 × 0,75 = 267 187 TEU
Fiiderlaev toob merelt – maale 356 250 × 0,25 = 89 063 TEU

Raudteega liigub 118 750 TEU. Raudtee samuti teenindab kaupa mõlemas suunas.
Raudtee – Ladu (maalt – merele) 118 750 × 0,75 = 89 063 TEU
Ladu- Raudtee (merelt-maale)118 750 × 0,25 = 29 687 TEU
Laev-Ladu = 118 750 × 0,9 = 106 875 TEU-op
Ladu -Laev = 356 250 × 0,9 = 320 625 TEU-op
Ladu-Fiider = 267 187 × 0,9 = 240 468 TEU-op
Ladu-Raudtee = 29 687 × 0,9 = 26 718 TEU-op
Fiider-Ladu = 89 063 × 0,9 = 80 157 TEU-op
Raudtee-Ladu = 89 063 × 0,9= 80 157 TEU-op
Erinevate laadimis-lossiimisprotsessi variantide töödemahu summeerimisel, saadakse antud
terminali summaarne kaubatöötlemis maht TEU-operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi
jooksul. Arvutamiseks kasutatakse valemit:
=106 875 + 320 625 + 240 468 + 26 718 + 80 157 + 80 157 = 855 000 TEU-op
Kus:
– Summaarne kaubatöötlemise maht TEU-operatsioonides;
– laadimis-lossimisoperatsiooni variantide töömahud TEU-operatsioonides.
Tonn-operatsioonides väljendatud kaubatöötlemise mahu ja füüsilistes tonnides väljendatud kaubatöötlemise mahu jagatist nimetatakse töötlemisteguriks (ktööt, raamatus ümberlaadimistegur, Kül), mis näitab iga kaubatonniga sooritatud laadimis-lossimisoperatsioonide keskmist arvu:
= 1,8
Ööpäevase kaubatöötlemise () leidmisel võetakse arvesse kaubavoo ebaühtlustegurit.
kus
– ekspluatatsiooniperioodi pikkus, ööpäevades;
– kaubavoo ebaühtlustegur.
= × 1,0 = 293,6 𝑇𝐸𝑈𝑜𝑝/ö𝑝
× 1,0 = 880,8 𝑇𝐸𝑈𝑜𝑝/ö𝑝
× 1,0 = 660,6 𝑇𝐸𝑈𝑜𝑝/ö𝑝
× 1,0 = 73,4 𝑇𝐸𝑈𝑜𝑝/ö𝑝
× 1,0 = 220,2 𝑇𝐸𝑈𝑜𝑝/ö𝑝
× 1,0 = 220,2 𝑇𝐸𝑈𝑜𝑝/ö𝑝
Saadud tulemused tuuakse kokkuvõtlikult ära varianttabelis (vt tabel 1, tabel 2, tabel 3).
Kauba nimetus
Kaubakäive ekspluatatsiooni perioodil
Ekspluatatsiooni perioodi kestus
Kaubakäibe ebaühtlus-tegur
Ladustamis-tegur
Töötlemis -tegur
tuh t
öp
Konteinerid
475 000
364
1,0
0,9
1,8
Tabel 1
Kaubatöötlemine ekspluatatsiooni-perioodil (tuh t-op)

Lv-Ld

Ld-Lv

Ld-Fi

Ld-Rdt

Fi-Ld

Rdt-Ld
106 875
320 625
240 468
26 718
80 157
80 157
Tabel 2
Kaubatöötlemine ööpäevas (t-op)
1. Lv-Ld
2. Ld-Lv
3. Ld-Fi
4. Ld-Rdt
5. Fi-Ld
6. Rdt-Ld
293,6
880,8
660,6
73,4
220,2
220,2
Tabel 3

KAUBA ISELOOMUSTUS

Kauba iseloomustus
Kauba mehhaniseerimisskeemi väljatöötamisel on oluline määratleda kauba iseloomustajad, mis määravad suurel määral kauba ümberlaadimisel kasutatava laadimise-lossimise tehnoloogia.
Välja tuleb tuua:

kaubaühiku gabariitmõõtmed;
kaubaühiku brutomassi;
kauba virnastamise kõrgus laos;
transpordivahendite koormamise normid;
olulisemad füüsikalis-keemilised omadused;
jms.

Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatud kindlakujuline suletav mahuti ja ka veoühik, mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käsitsemiseta. Konteineri mõõtmed on standardiseeritud ISO (International Standardisation Organization) poolt (tabel 4).
20´ jalane konteiner
40´ jalane konteiner
Pikkus
5,9 m
12,03 m
Laius
2,35 m
2,35 m
Kõrgus
2,39 m
2,39 m
Pindala
13,6
27,6
Maht
33,2
67,7
Tühikaal
2 220 kg
3 640 kg
Max kaal
28 260 kg
28 860 kg
Tabel 4
Kõige tavalisemad konteinerite tüübid on:

Kastkonteiner;
Külmutuskonteiner;
Lahtine konteiner;
Puitlasti konteiner;
Tankkonteiner

Kaupade veol konteinerites on järgmised eelised:

Vähenevad kaubakaod ja vigastused lastimisel-lossimisel ning veol, sest kaubad on paremini kaitstud;
Väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni;
Vähenevad laadimis-lossimiskulud;
lüheneb laevade seisuaeg lastimis -lossimisoperatsioonideks;
suureneb sadamate läbilaskevõime;
vähenevad kulutused kaupade taara valmistamiseks;
lihtsustub kaupade vastuvõtmine ja üleandmine sadamates.

Konteinervedudel on ka puudusi:

täielik konteinerveole üleminek nõuab suuri investeeringuid konteinerite, tõstemehhanismide ja terminalide ehitamiseks;
osaliselt täidetud konteinerites on kauba nõutav kinnitamine keeruline;
tekil veetavad konteinerid võivad kergesti viga saada.

TRANSPORDIVAHENDITE ISELOOMUSTAJAD

Mehhaniseerimisskeemi väljatöötamise seisukohalt on oluline ka transpordivahendite olulisemate iseloomustajate väljaselgitamine . Oluline on välja tuua just transpordivahendite, kui kaubavedajate iseloomustajad.
FEEDER
Feeder laevaks nimetatakse konteinerlaeva mahutavusega kuni 3000 TEU. Meie terminali kaudu fiideriga aasta jooksul merelt – maale ja vastupidi liigub kokku 356 250 TEU. Nädala jooksul fiiderile laaditakse ja lossitakse 356 250 / 52 = 6851 TEU. Võtame fiideri ESM CREMONA mille mahutavus on 1 012 TEU.
ESM CREMONA
Lipp
LOA
Laius
GT
DWT
TEU
Süvis
Antigua Barbuda
150 m
22 m
9600 t
12576 t
1 012 TEU
5,9 m
Tabel 5. Fiiderlaeva andmed
356 250 / 364 = 979 TEU
1 012 / 979 = 1,03 öp.
Lastimis-lossimisoperatsioonid fiideriga on umbes 1 päeva.
Kui feeder külastab sadamat iga päeva tagant ja temaga teostatavad operatsioonid võtavad 1 päeva, tähendab sadamas meil korraga võib juhtuda 1 fiider laeva.
RAUDTEETRANSPORT
Vagun ( platvorm ) 13-470 – mahutab 1 FEU või 2 TEU konteinerit. Platvormi üldpikkus on 19,6 m, Laius 2,5 m ja kõrgus maapinnast 1,37 m.
Raudtee kaudu aastas liigub 118 750 TEU. Päeva jooksul teenindab raudtee 118 750 / 364 = 327 TEU ööpäevas, millest 40% ehk 131 TEU ja 60% ehk 196 on FEU.
LAEV
Suurim laev, mida töödeldakse terminalis on 7000 TEU.
MAERSK LANGLOOF
Laeva kood
Lipp
Pikkus
Laius
GT
DWT
TEU
Süvis
9635652
Liberia [LR]
270.0m
42m
71 112 t
80 228 t
7 000
12 m
Tabel 6. Suurima laeva andmed
475 000 / 52 = 9 134,6 TEU
7 000 / 9 134,6 = 0,8
Laev külastab terminali iga 8 päeva tagant.
Teades laeva pikkust, saame kindlaks määrata vajaliku kai pikkuse:
= 270 + 15 = 285 m
kus
– kail töödeldava laeva gabariitpikkus, m;
d – vahekaugus laevade vahel, m.

VAJALIKU LAOMAHUTAVUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Ladude vajalik mahutavus leitakse:
× 0,9 × 4 = 4 698 TEU
kus
– ladu(de) mahutavus, t;
– sadama arvestuslik ööpäevane kaubakäive, t;
–kauba hoiustamise keskmine aeg laos, öp.
Tavaliselt püütakse kaupa laos hoida ainult tasuta hoiuaja kestel. Erinevatel kaupadel on tasuta hoiustamise aeg erinev. See sõltub paljuski ka ettevõttest, kes vastavat laoteenust osutab. Antud ülesandes eeldame, et kauba tasuta hoiustamise aeg laos on 4 ööpäeva.
Lao mahutavuse määramisel peab aga arvestama sellega, et see ei tohiks olla väiksem kui antud kai äärde silduv kõige suurema laeva mahutavus (või mahutavuse tariifnorm). Oma lao mahutavuse teen natuke suuremaks 5 000 TEU.
Laeva koormamise tariifnorm:

1 750 TEU – laevalt lossitav kogus
5 250 TEU – laevale laaditav kogus

Vajalik laopind leitake:
= 1 574
kus
ρ – lubatav koormus lao pinna ühele ruutmeetrile , t/;
– laopinna kasutamise tegur lasti paigutamiseks
Lubatav koormus lao pinnale leitakse:
ρ =
= 6,11 t/
kus
– kaubapaki brutomass, t;
– kaubapaki gabariitpikkus, m;
– kaubapaki gabariitlaius, m;
– kihtide arv laovirnas.
Lao pikkus leitakse järgmise valemi abil:
= 0,9 × 285 = 256,5 m
= 264 m
Seejärel leitakse lao laius:
= 6 m
Ridade vaheline kaugus peab olema võrdne tõstuki pööramisraadiusega = 9 m
2 × 2,35 + 9 = 13,7 m – ühe rea laius.
Lk / 13,7 = 270 / 13,7 = 19,7 – ridade arv; teen 20
= 42 𝑇𝐸𝑈 =248 𝑚 – ridade pikkus
Laoplatsi pikkusele lisan 8.6 m mõlemalt poolt, et teha läbisõit ridadesse. Seega laoplatsi pikkus on 265 m. Laoplatsi pindala on 265 ×264 = 69 960

MEHHANISEERIMISSKEEMI VÄLJATÖÖTAMINE

Laev-Ladu; Ladu- Laev; Ladu-Fiider; Fiider-Ladu
Merelt maale: STS kraana lossib konteinerit kaile; see kaup mis läheb lühiaja hoidmiseks viiakse fiiderile laoplatsile forklift-tõstukiga. Teised mille hoiuaeg on pikkem või mis liiguvad edasi RDT-ga paigutatakse Multi Trailer Süsteemile, mis viib neid lattu.
“Maalt – merele”: laos olevad konteinerid paigutatakse forkliftiga Multi Trailer Süsteemile ja viiakse kai peale. Samuti ka laoplatsilt forkliftiga viiakse konteinerid kai peale. STS kraana laadib neid laeva peale.
Ladu – Vagun;Vagun – Ladu
Reach-Stacker võtab konteiner laoplatsilt ja toob kas kaile või laoplatsilt teisel pool oleva raudtee juurde, kus asetab seda konteinerite vedamiseks spetsialiseeritud vagun- platvormile 13-470, mis mahutab 2 x 20´ konteinerit.

TÕSTE- JA TRANSPORDISEADMETE VALIK

TEREX STS Crane andmed:

Q = 40-65 t

Lmin = 0 m
Lmax = 47 m
T = 15 m
v↑ = 45m/min = 0,75 m/s
v→ = 150-244 m/min = 2,5- 4 m/s

Tõstuk Terex Liftace 5-31 reach stacker:

Q = 15-45 t
v ↑ = 0,4 m/s
v → = 25 km/t = 7 m/s
H = 18,9 m
Rpöör (20`) = 9,9 m; Rpöör (40´) = 12,3 m

Vagun-platvorm valin mudel 13-470:

Pardad puuduvad
Rööpa Laius 1520 mm
Kandevõime 60 tonni
Maksimum Laius 2500 mm
Kõrgus rööpalt 1365 mm

LAEVA- JA VAGUNIKÄIBE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Kuna vagunit võib kasutada mõlemas suunas arvutan suurema arvu järgi (maalt-merele 89 063 TEU aastas).
89 063/ 364 = 245 TEU – ööpäevane konteinerite arv RDT-s
Sellest arvust on 98 TEU ühikut ja on 147 FEU ühikut. Platvormile mahub 2×TEU, tähendab ööpäevas on vaja (98 / 2) + 147 = 196 vagun-platvormit.

TÕSTE-TRANSPORDISEADMETE JA –MASINATE TÖÖ NÄITAJATE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse:
= 80,9 TEU/h
kus – kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral;
– ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t;
– kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil.
Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad.
Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse:
= 0,6 × 8 = 4,8 h
= 80,9 × 4,8 =389 TEU/vahet
kus – kraana töö operatiivaeg vahetuse kestel antud laadimis-lossimisvariandi puhul tundides. Operatiivaeg on nn puhas tööaeg , aeg mil masinad tööd teevad. Operatiivajast on välja arvatud puhkepausid, lõunapaus jms.
Kraana ööpäevane tootlikkus leitakse:
= 389 × 3 = 1 167 TEU/öp
kus – vahetuste arv ööpäevas.
Kraana töötsükli kestuse Tts määratakse kindlaks iga töö variandi jaoks. Arvesse võetakse kõikide operatsioonide ajakulud. Tükk -kauba laadimisel -lossimisel leitakse kraana töötsükli pikkus:
= 2 + 2 + 0,85( 12 + 15 + 12 + 25 + 11 + 25) = 89 s
kus – kauba troppimise kestus; 2s
– kauba lahtitroppimise kestus;2s
– koormaga haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus; 12s
– tühja haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus; 25s
– vastavalt koormaga ja tühja haardeseadise pööramise kestus;15s/11s
ε – operatsioonide ühtlustamise tegur, tükk-kaupade puhul on see 0,8 ... 0,9.
Kestused on kõik sekundites.Kauba troppimise ja lahtitroppimise operatsioonide kestus sõltub nende teostamise kohast ( trümm , ladu, vagun vms), kaubahaardeseadise ja laadimis-lossimismasina tüübist. Reeglina määratakse nende kestus katseliselt e võetakse aega.
Tõstukite töötsükkel leitakse järgmiselt:
kus – kauba haaramise kestus;
– kaubaga pööramise/manööverdamise kestus;
– kaubaga liikumise kestus;
– kauba virna, kaile jm paigutamise kestus;
– tühjalt pööramise/manööverdamise kestus;
– tühjalt liikumise kestus.
Operatsioonielement, näitaja
Tingmärk, mõõtühik
Näitaja suurus laadimis-lossimisvariandil
Vagun-laev
Ladu-laev
Kauba haaramine
5
5
Kaubaga pööramine/ manööverdamine
5
5
Kaubaga liikumine
70
70
Kauba virna, kaile jm paigutamine
15
7
Tõstuki töötsükli kestus
95
87
Tõstuki tootlikkus:
Tunnis
vahetuses
ööpäevas
TEU/h
TEU/vahet
TEU/öp
38
182
546
42
202
606
Tabel 7. Tõste-transpordimasinate töötsükli ja tootlikkuse näitajad

MEHHANISEERITUD LIINI LÄBILASKEVÕIME KINDLAKSMÄÄRAMINE

Mehhaniseeritud liini all võib mõista ka ühe kraanaga varustatud kaid. Ühe mehhaniseeritud liini ööpäevase läbilaskevõime saab leida järgmiselt:
=1000 TEU/öp
kus
– laadimis-lossimistöödega kai hõivatuse tegur, ≈0,85;
ά – ladustamistegur;
; – kraana ööpäevane tootlikkus vastavalt otse- ja laovariandil, t/öp.
Ööpäevase kaubakäibe teenindamiseks vajaliku mehhaniseeritud liinide ( kraanade ) arv leitakse:
m=
= 5
kus
η – läbilaskevõime reservitegur, η≈1,1 ... 1,2.
Tagalamasinate arv variandi vagun-ladu jaoks:
=0,6
kus
– ööpäevane arvestuslik kaubakäive antud laadimis-lossimisvariandil;
– antud masina ööpäevane tootlikkus antud laadimis-lossimisvariandil.
Tagalamasinate arv variandi ladu-laev jaoks:
= 2
kus täheühendid kr ja tm tootlikkuste juures tähendavad vastavalt kraanat ja tagalamasinat.
Kai ööpäevane läbilaskevõime saab määrata:
= 1 000 × 5 × 0,8 = 4 000 TEU
kus
– laadurite tootlikkuse vähenemise tegur, kui laadureid on üle ühe:
=1,0 kui mmax=1;
=0,9 kui mmax=2;
=0,8 kui mmax>2.

LAEVA JA VAGUNITE TÖÖTLEMISAJA ARVESTUS

Laeva töötlemisaeg leitakse, arvestades laevale laaditava kauba kogust ja kai keskmist tootlikkust:
= 63 h
kus
– kai keskmine tootlikkus vahetuses laeva töötlemisel ning see leitakse:
= 222
Vagunite etteannete töötlemisaja (tundides):
= 24 h
kus
– vastava laadimis-lossimisvariandi kraana (peamasina) vahetuse tootlikkus.
Raudteeharu ööpäevane läbilaskevõime
leitakse
× 546 = 546 TEU/öp

KOKKUVÕTE

Lähteülesandega olimääratud planeeritava terminali aastane kaubakäive 475 000 TEU. Terminali hakkavad teenindama max. 7 000 TEU-ne laev, ning ühenduseks tagamaaga on fiiderlaevad ja raudtee. Sellise kaubakoguse käitlemiseks aasta jooksul peab suur laev külastama sadamat vähemalt 1 kord 8 päeva tagant . Fiider külastab sadamat iga 1 päeva tagant, teenindakse maksimum 1 päevaga. Selleks, et teenindada laevad terminalis suurim kai peab olema 285 m. Suure laeva teenindamiseks on vaja 5 Reggiane STS kraanat, mille läbilaskevõime on 1 000 TEU/öp. Laost raudteed teenindab 1 tõstuk, mis suudab teha 546 TEU/öp. Raudtee läbilaskevõime peab olema 546 TEU/öp.
21

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 148 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

148 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vera1994 Õppematerjali autor

konteiner fiider vagun kraana raudtee operatsioonid tootlikkus Terminali planeerimine

Sarnased õppematerjalid

doc

MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS

SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt vagun-laev, auto-laev) k

Transport ja kaubakäsitlemine

docx

Konteinersadama planeerimise projekt

EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8

Stividoritöö ja tehnoloogia

1072

pdf

Logistika õpik

logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

doc

Logistika konspekt

organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste

Logistika

doc

Konteinerveod

7.8.3. Elektri- ja tuleohutus Elektriseadmed peavad olema valmistatud plahvatusohutus variandis. Tööriistad ei tohi löögi tagajärjel anda sädemeid. Sisenemisel suletud ruumidesse ja pumbajaamadesse tuleb eelnevalt täita vastav kontroll- leht. Pumbajaama sisenemine toimub vastutava ohvitseri loal, kes peab tagama ruumi nõutava ventilatsiooni ja kontrollima pumbajaama atmosfääri koostist. Pumbajaama läheduses peab asuma akvalang ja kunstliku hingamise vahendid. Enne tankeri jõudmist terminali vahetatakse ohutuse tagamiseks informatsiooni ja kooskõlastatakse ohutusmeetmed, mis puudutavad: - päästeteenistuse ja tuletõrje kohalekutsumise vahendeid - kasutada olevat tulekustus- ja avariivarustust ja nende kasutamise võimalusi - -tegevust tulekahju või tuleohu korral - kai evakueerimist. Tuletõrjevahendid peavad lastimise ja lossimise ajal olema valmist koheseks kasutamiseks. Laeva masinad peavad olema lühiajalises valmiduses. Kui on vaja masinaid remontida,

Laevandus

doc

LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja

Laomajandus

288

doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

.........................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos..........................................................

Logistika alused

Rohkem sarnaseid