Integreeritud veod (0)

1. Kirjelda konteinerite veo protsessi, kui veoahelas osalevad järjestikku maanteetransport, siseveetransport , meretransport , raudteetransport ning taas maanteetransport.
Konteinereid valmistatakse standardsete mõõtmetega, neid on võimalik laadida , virnastada, transportida efektiivselt suurte kauguste taha ja viia üle ühelt veoviisilt teisele, ilma et neid oleks vaja avada. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed
Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali , kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks , kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong , mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Kui laev on jõudnud sihtsadamasse või rong on sihtjaamas, laaditakse konteiner maha ja virnastatakse seniks, kuni vedaja toimetab selle kliendile.
2. Millisel juhul on õigustatud konteinerite vedu Kaug-Ida sadamatest Euroopasse
raudteetranspordiga?
Kontinentidevahelisi konteinervedusid tehakse ka raudteel. Nii on oluline koht Kaug-Ida TSR- (Trans Siberian Railways) liikluses konteinerveol. Kaup kulgeb Jaapanist, Koreast, Singapurist või Taivanist läbi Vladivostoki ja Nahhodka sadamate Moskva kaudu Skandinaaviasse, Baltimaadesse või Kesk-Euroopasse. Veoaeg Trans-Siberi marsruudil kestab 15–18 päeva.
Juhul, kui kaubaga on kiirem. Meretranspordiga läheks kauem. Kui kaup tuleb viia kohta, mis asub raudtee jaama juures.
3. Kirjelda, kuidas toimib konteinerite vedu spetsiaalsete konteinerite plokkrongidega.
Mille poolest erineb see konteinerite veost segakaubarongide koosseisus?
Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid.
Konteinerite kogumine suure sadama erinevatelt kaidelt ja vedamine sorteerimisjaama või intermodaalvedude terminali oli äärmiselt aeganõudev ja kulukas tegevus. Kaks ööpäeva kulus vagunite sorteerimiseks ja rongi koostamiseks . Enne seda, kui konteiner jõudis sihtjaama, võidi seda vedada mitu korda ühest sorteerimisjaamast teise. Sel põhjusel oli konteinerite vedamine segarongide koosseisus koos muude vagunitega tavaveo graafikute raames aeganõudev ja kulukas. Konteinerlogistikas oli vaja hakata töötama välja uut kontseptsiooni , mille puhul ei kaotataks maismaatranspordil neid eeliseid , mida pakub konteinerite merevedu .1990. aastate algul võeti kasutusele süstikrongide (plokkrongide) kontseptsioon: veokid toimetavad konteinerid raudteejaama, kust väljub süstikrong. Konteinerite plokkrong väljub lähtejaamast kindlaksmääratud ajal kindla arvu vagunite ja/või konteineritega. Sihtjaama saabub see samuti graafikujärgselt. Sõltumata sellest, kas konteinereid jätkub kõigile vagunitele, lahkub rong alati kindla arvu platvormvagunitega. Sihtterminalis laaditakse konteinerid otse veokitele ja transporditakse saajatele. Tänapäeval toimub suurem osa konteinerite veost raudteel just selle kontseptsiooni alusel.
4. Milliseid teenuseid osutatakse klientidele intermodaalsete terminalide poolt?
Sadamate konteinerterminalid pakuvad järgmisi põhiteenuseid:
• peale- ja mahalaadimine
• otsesaadetiste käitlemine vahepealse ladustamiseta
• ladustamine
• saadetiste konsolideerimine (koondveokiri, koondkonossement)
Lisaks põhiteenustele võidakse pakkuda klientidele järgmisi lisateenuseid:
• kauba (saadetiste) käitlemine
• kauba (saadetiste) kokkuvedu ja jaotus
• kauba (saadetiste) füüsiline transport
• saadetiste liikumise jälgimine
• konteinerite rentimine , liising ja müük
Suurtes konteinerterminalides teostatakse üldjuhul ka konteinerite remonditöid.
5. Millisesse terminalide suurusklassi kuulub Muuga sadama konteinerterminal?
XXL terminal
Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu.
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu.
Terminalid:

• 6 vedellasti terminali
  
• 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks)
  
• konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal
  
• puistlasti terminal
  
• viljaterminal
  
• teraseterminal
  
• söeterminal