Keivin Kivimägi 9.kl Elektromagnet 1820. a., pärast keemiliste vooluallikate kasutuselevõtmist, tegi H. Ørsted juhusliku avastuse, mis sai tänapäeva magnetismiteooria aluseks. Nimelt märkas ta, et vooluga juhtme lähedusse sattunud magnetnõel pöördus alati juhtmega risti olevasse suunda. Kui lähtuda oletusest, et jõujoonele asetatud (magnetiline) dipool pöördub otsaga, kus asub positiivne laeng (põhjapoolus) jõujoone suunda, tähendab joonisel kujutatu, et magnetvälja
Elektromagnet võnkumiseks nim elektrivälja ning magentvälja perioodilisi muutumisi. Elektromagent võnkumisi liigitatakse 1) vabad elektromagnet võmkumised need tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi mähise kui kondensaator on eelnevalt laetud 2)Sunnitud elektromagnet võnkumised need tekivad vooluringis välise perioodilise emj mõjul 3) elektromagneetilised ise võnkumised need eksisteerivad süsteemi sisese energia allika arvel. Vabad elektromagnet võnkumised.Lihtasaim süsteem milles võivad tekkida vabad elektromagnet võnkumised on võnkering. Võnkering on kondensaatorist ja mähisest koosnev süsteem. Kui võnkeringi kondensaator laadida ja see järel ühendada mähisega tekivad elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised st. elektromagnet võnkumised. Kondensaatorile antud energia on koondunud kondensaatori kattete vahele elektrivälja energiana C*U2/2. Kuna kondensaatori
Elektromagnet võnkumised q(laeng), I(voolutugevus), U(pinge) -> muutub (x, v, a) i - hetkväärtus Im - amplituudväärtus I - efektiivväärtus u - hetkväärtus Um - amplituudväärtus U - efektiivväärtus q - hetkväärtus qm - amplituudväärtus R - aktiivtakistus Rc - mahtuvustakistus Rl (l on R-i all) - induktiivtakistus 1. Thompsoni võrrand perioodi arvutamiseks: T = 2 π √ L C 2. T=t/N 3. f=1/T 4. w=2 π f 5. I=Im/√2 6. U=Um/√2 7. R=U/I 8. Pinge võrrand: u = Um cos wt 9. Voolutugevuse võrrand: i = Im sin wt 10. Laengu võrrand q = qm cos wt 11. Induktiivtakistus Rl = Lw 12. Mahtuvustakistus Rc = 1/ Cw 13. T=2 π√l/g 14. T=2 π√m/k 15. .....on laengu (q), voolutugevuse (I) ja pinge (U) perioodilised muutumised. 1. Vooluring, mille abil tekitatakse elektromagnetvõnkumisi on võnkering. Võnkeringi koostisosad on kondensaator ja pool. Kondensaatorit iseloomustav suurus on elektrimahtuvus C, ühikuks farad (...
Elektoromagnetvõnkumine-on magnet ja elktrivälja perioodiline muutumine.Võnkering-koosneb induktiivsusepoolist ja kondesatoristVõnke teke-peab süsteemi välja viima tasakaalu asendistVõnkeringi kasutakse- elktromagnetvõnkumiste saamiseksVõngumist iseloomustab- sagedus(täisvõnkete arv ajaühikus)ja periood(on aeg mis kuulub täisvõnkete tegemiseks)Ringsagedus-on ajaühikus põõratud nurgasuurusVabavõnkumine-on võnkumine mis toimub süsteemi sisseste jõudude mõjulSuundvõnkumine-on võnkumine mis toimub välisjõudude mõjul Isevõnkumine-on see kus enregiaallikat sisldab süsteem endasElektomagnetväli- om muutuva magnetjaelektrivälja koos eksisteerimineElektromagnetlaine on ristlaineElektromagnetlaine(ristlaine) on elektromagnetvälja levimine ruumisLainepikkus on kaugus 2lähima samas taktis võnkuva punkti vahelAvatud võnkering ehk Hertzi vibraator on seada mille abil saadakse elktromagnet lainedModleerimine-kõrgsagedus võnkumise mõjutamine madal sage...
Küsimuste vastused 1. Kuidas mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist? Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervist: Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Elektrosmogi poolt tekitavate tervisehäirete hulka on arvatud rida haigusi, nagu: o kroonilised haigused – psüühiline pinge, peavalud, unehäired, liigesehaigused, selgroo ja nimmepiirkonna valud, allergia, astma,viljatus. o kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired, kontsentratsiooni vähenemine, mõtte blokeerumine,tasakaalutus, juuste väljalangemine, vähktõbi o põhjendamatu depressioon, kõrgendatud ärritatavus, hüsteeriahood, agressiivsus ja muud psüühilised häired 2. Kas uuringute tulemused on ühesed? Tulemused ei ole ühesed, kuid võivad jääda kõikuma mingi piiri vahele. Samad ei saa tulemused olla juba sellepärast, et elektrivoolu pinge kõigub vähesel määral. Kui võtta v...
elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi. Tegelikult +/-311 V Mahtuvustakistus- sellisel juhul on voolu võrku pandud nt kondendaator. Alalisvoolu korral vool kond. Ei läbi Vahelduvvoolu korral osutub nagu vahelduvvool läbiks kondendaatorit. PÕHJUS: pidev kond, laadimine ja tühjenemine mille tulemusena vool n.ö säilib. Kuna kond. Laadimiseks ja ümberlaadimiseks kulub teatud energia miis ta nagu avaldab takistavat mõju voolule Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc mõõtüh- kehtib ohmi seadus I=U/X ...
Vooluga pooli magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad, kui aga pooli pikkus on suurem pooli ümbermõõdust, on magnetvälja jõujooned pooli siis paralleelsed. Jõujoonte suunda saab määrata magnetnõelaga, mis tuleb pooli lähedale panna. Ühe otsa juures on nõel põhjapoolusega, teise otsa juures lõunapoolusega. Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast , mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas, mis on lõunapooluseks. Kui muuta voolu suunda, muutub ka nõelte asend. Elektromagnet = raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas rauapuru magneetub. Mida suurem on voolutugevus mähises, seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Välja tugevus oleneb ka keerdude arvust mähises. Elektromagneti magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel. Voolu katkestamisel kaob ka magnetväli. Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektrivoolugeneraatorites. Maa on suur magnet,mida ümbritseb magnetväli
1.Kuidas saada võimalikult tugevalt elektromagnetit?Kust leiab see kasutamist 2.Too vähemalt 3 näidet elektromagnetite kasutamise kohta nuh mis tahad? 3.Kus asu maamagntiline lõunapoolus? 4.Kus asu põhjapoolus 5.Milline tähtus on maa magnetväljal? 6.Mis oleks teisiti,kui maal puuduks magnetväli 7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon 3)magnetiline lõunapoolus asub maakera põhjapoolkeral kanada põhjaosas 4) magnetiline põhjapoolus asub maakera lõunapoolkeral antarktikas 5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult 6) kui maal puuduks magnetväli : a) siis ei oleks elanikel kaitset kos...
Vooluringi osad Lüliti on elektriahela või selle osa ühendamiseks või katkestamiseks mõeldud seade. Lüliti põhiosad on liikuvate ja liikumatute kontaktide süstem, käsi-, vedru-, elektromagnet- või peumoajam ning klemmid.Eristatakse madalpinge- (kuni 1000 V) jakõrgepingelüliteid (üle 1000 v). Ülitugeva voolu ja kõrge pinge koral kasutatakse lülitites kaarekustuteid (püüavad ära hoida karlahendust). On olemas mitut liiki lüliteid nt: tumblerlüliti klahvlüliti surunupp-lüliti pöördlüliti liuglüliti lukklüliti Lüliti liigitus: lülituskordade arv lubatud voolutugevus (A) lubatud pinge (V) fikseeruvus
Lorentzi jõud väljendab üksikule liikuvale vabale laetud osakesele magnetväljas mõjuvat jõudu , mida arvutatakse järgmise valemiga: FL=q*v*B*sin FL- Lorentzi jõud, q- osakese laengu suurus, v-osakese kiirus, B- magnetinduktsioon, sin- nurk magnetvälja suuna ja osakese liikumise suuna vahel. Näide vihikus! FÜK 16.27 lk 110 11. Mis on elktromagnet, millised on selle eelised võrreldes püsimagnetiga, kuidas saab selle magnetvälja tugevust ja suunda lihtsalt muuta? Elektromagnet on traatpool, millese juhitakse elektrivool ja mille ümber tekib magnetväli. Eelis: 1) Magnetvälja tugevust saab muuta voolutugevuse või pooli keerdude arvu muutmisega. 2) Pooluseid saab vahetada voolu suunda muutes. 12.Millest on põhjustatud Maa magnetväli, kus asuvad selle poolused? Arvatakse, et Maa keskel asub tahkes olekus rauast tuum, millel on magne tilised omadused ja mille magnetväli ulatub Maa pinnani ja sellest kõrgemale. Selle poolused
pooli ümber magnetväli. Juhul, kui pooli pikkus on oluliselt suurem pooli laiusest, on magnetvälja jõujooned pooli sees paralleelsed. Vooluga pooli jõujooned on kinnised kõverad. Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast, mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas, mis on lõunapooluseks. Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul põhineb elektrimootori töö. Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam, mis võib ümber oma telje vabalt pöörelda. Mähises elektrivoolu tekitamisel raam pöördub. Mähisega raam pannakse pöörlema, muutes selleks voolu suunda mähises iga poole pöörde järel.
· Magnetiks nim. keha mis tõmbab enda poole teisi raudesemeid ja pöördub ühe otsaga põhja, teisega lõunasuunas. · Magnet võib demagneetuda kui seda kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada. · Magneti pooluseks nim. kohta kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem.Magneti osa kus magnetmõju puudub nim. magneti neutraalseks piirkonnaks. · Poolust mis pöördub põhja poole nim. magneti põhjapooluseks./Igal magnetil on paarisarv poolusi. · Magnetnõelteks nim. peenikesi ja pikki sirgmagneteid, mille pooluste piirkonnad on lühikesed. · Elektri ja magnetnähtuste seose avastas Hans Christian Oersted. · Ampérei hüpoteesi kohaselt on püsimagnetite omadused põhjustatud ringikujulisest elektrivooludest magnetite sees. · Magnetväli ümbritseb kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi./Selle olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. · Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteeritud magnetnõela lõunapooluselt põhjapool...
jõujoon näitab magnetvälja suunda ning tugevust. ----KUIDAS SUUNDA MÄÄRATA? Kompassiga (jõujoone suunaks on N) ning Paremakäe rusikareegliga (Näpud ümber juhtme näitavad jõujooni ning pöial voolusuunda). ----MIKS ON VAJA MÄÄRATA JÕUJOONTE SUUNDA? vajalik näiteks elektrimootori töölepanekuks. PÜSIMAGNETITE RAKENDUS Kõlarid, maa magnetväli, magnetttahvel, nõrgemad elektromootorid, enamus mõõteriistad. MIS ON ELEKTROMAGNET? Elektromagnet on alalisvooluga juht, mis käitub elektromagnetina. Elektromagnet koosneb rauasüdamikust ja selle mingile osale keritud juhtmetest, mis moodustab magneti mähise. Mähis läbiv vool tekitab magnetvälja, mis on suunatud piki mähise keerdude ühist telge. Sellest magnetväljas magneetub ka rauasüdamik, kusjuures mähise ning südamiku magnetväljad tugevdavad teinteist. Mõistagi määrab tekkiva magnetvälja suuna voolu suund mähises. ----KASUTAMINE: elektromootor, magnetkraana
Inimene magnetvälja ei tunneta, et teha kindlaks kas on tegu magnetväljaga, tuleb kasutada magnetnõela. Magnetväljas mõjub kõikidele magnetilistest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud, mis on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja erinevates punktides on magnetjõu suund erinev. Jooni,mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nim. magnetvälja jõujoonteks. Vooluga pooli magnetväli, elektromagnet Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas mis on lõunapooluseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. Mõju on suurem , kuna vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Raudsüdamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Mida suurem on voolutugevus mähises , seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Elektromagneti magnetväli on seda tugevam, mida rohkem on traadikeerde poolis.
Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. Voolu magnetilise toime tõttu mõjutab vooluga juht tema läheduses olevat magnetnõela. Mõju edasikandumine toimub magnetvälja vahendusel. Sõnasta parema käe reegel. Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Mis on elektromagnet? Elektromagnet on raudsüdamikuga pool/mähis. Kirjelda Maa magnetvälja. Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. Kuidas asetseb kompassi nõel meridiaani suhtes? Kaldus u 5 kraadi. Mis on magnetilise anomaalia piirkonnad? Kohad, kus magnetnõel ei võta kindlat suunda. See on tavaliselt põhjustatud maapinna lähedal peituvatest suurtest rauamaagilademetest. Selgita magnettormide teket? Kestab tavaliselt 6-12 tundi
Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Üleminek Suletud võnkeringilt avatule Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega L ja Mahtuvusega C. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke. Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnet lained peegelduvad metallpindadelt. See tuleneb elektrivälja suutmatusest tungida elektrit juhtivasse kehasse. Elektromagnetlained difrageeruvad, interfeeruvad ja moodustavad seisulaineid samamoodi nagu helilained või lained kumminööris. Elektromagnetlained tekivad ja kaovad kindla energiaga portsjonite e kvantide kaupa. Elektromagnetvõnkumine võnkeringis Võnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori
Elektromagnetism Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel. 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob. Elektromagnetväli sõltub: 1)voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli). 2 keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli).
distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest.
asemel võib kasutada elektromagnetit. Tugeva magnetvoo saamiseks kasutatakse generaatorites erilisest elektrotehnilisest terasest südamikke. Magnetvälja tekitavad mähised on paigutatud ühe südamiku uuretesse. Mähised, milles indutseeritakse elektromotoorjõud on teise südamiku uuretes. Üks südamik koos mähisega pöörleb ja teda nim rootoriks. Liikumatut südamikku koos mähisega nim staatoriks. Harilikult on liikumatu magnetvälja tekitav elektromagnet, kuid suurtes tööstuslikes generaatorites pannakse pöörlema just elektromagnet, mis on roororiks. Nii on mugavam võtta genereeritavat voolu liikumatutest mähistest, sest nendes on voolutugevus suurem kui elektromagneti mähistes. Transformaator Elektrijaama generaatorites indutseeritud elektromotoorjõud on küllalt suured. Elektrienergia kasutamisel üldiselt pole tarvis kuigi kõrget pinget. Transformaatorid
Magnetvälja jõujoonteks nim jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Väljaspool magnetit on jooned suunatud põhjast lõunasse. Magnetis aga lõunast põhja. Need on kujutletavad jooned, mida tegelikkuses ei eksisteeri. 11.Joonista sirgmagneti; u magneti ja maa magnetvälja jõujooned 12. Kuidas määrata vooluga juhtme magnetvälja suunda? Vooluga juhtme magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. 13.Mis on elektromagnet ja millest ja kuidas sõltub selle magnetvälja tugevus Elektromagnetiks nim rauasüdamikuga pooli. Elektromagneti magnetväli on seda suurem, mida suurem on voolutugevus ja mida rohkem traadikeerde on poolis. Kui elektrivool katkestada, siis kaotab elektromagnet oma magnetvälja. 14.Mis on elektrimootor ja mis põhimõttel töötab? Elektrimootoris muudetakse elektrienergia mehhaaniliseks energiaks. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul
Valgus Koostaja: Emilia Õim 8.Klass Mis on valgus? Valgus on elektromagnet kiirgus. Enamasti mõtleme selle all nähtavat valgust. Kuid peale nähtava valguse on ka olemas ultravalgus ja infravalgus. Valgust mõõdetakse valgus lainepikkusega-elektromagnetlaineks. Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest
sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides
Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühiklise vooluga ja ühikuluse pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. F=B*I*l Kui juhtmele, mille pikkus on 1 m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon 1T. M=B*I*S*cos (M-raamile mõjuv jõumoment) Mootor: alalisvoolu mootoris on pöörlevaks osaks juhtme kontuurid, mis lülitavad kordamööda vooluringi ja staatoriks on püsi-või elektromagnet. B=(k*I)/d Magnetvälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonte suuna määrab magnetnõel, neid saab nähtavaks teha magnetpuruga, mida tihedamalt nad on seda tugevam on väli, nad ei lõiku kunagi, on kinnised kõverad. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemissuunaga kui voolusuunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.
relee abil Iseseisev töö Miko Pinnär Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2012 Releede ühendamine vooluahelasse Lisavalgustitena võib kasutada lisakaugtulesi, LED päevasõidutulesi või udutulesi, mille ühendamiseks on vaja releesi, kaitsmeid ja juhtmeid. Releesse vool sisse lastes tõmbab elektromagnet kaks klemmi kokku ja see on peamine vooluahel. Igal lisavalgustil on 2 juhet- üks maandus ja teine pluss. Pluss tuleb ühendada releel märgitud klemmile number 87- relee väljund. Aku plussklemmilt tuleb vedada juhe relee klemmile number 30- pidev toide akult. ,,Suure voolu" ahelasse enne klemmi 30 tuleb panna ka kaitse, kas 10A või 15A. Vastavast lülitist on vaja tuua pluss relee klemmile number 86- relee tüürahela toide. Relee klemm number 85- tüürahela kereühendus läheb massi
pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde jätel voolu suunda raami mähises. • Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. EHITUS • Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitada elektrivool. Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt raudsüdamikule keritud mähis 3. ühendusklemmid(harjad) voolu juhtimiseks raami 4. vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis. KASUTUSALAD • Puhurites, turbiinides, puurmasinates, elektriauto ratastes, vedurites ja konveierlintides. • Väikseimaid mootoreid leiab käekellade ja mobiiltelefonide seest. • Tööstuses kasutatavad elektrimootorid keerutavad saekettaid ja
Faasijuhe-juhe, mis omab pinget maa suhtes(230V) Nulljuhe-juhe, mis ei oma pinget maa suhtes Lühis-vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Voolutugevus suureneb järsult.(on ohtlik/ülekuumenemine-tuli) Kaitse- kaitsme ül. On katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis.(sulavkaitse ja bimetallkaitse) püsimagnet-keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel see omadus säilib pika aja vältel. Elektromagnet-raudsüdamikuga pool. Mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnetiline induktsioon-magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. Trafo e. transformaator-kasutatakse voolutugevuse ja pinge muutmiseks kindlal sagedusel. Magneetumine- keha muutub magnetiks(demagneetumine on vastupidi ja tekib kõrge temp
Vastastikmõjude puudumisel või Asendamisel on keha paigal või Liigub sirgjoon. Inerts- keha püüab oma liikumisolekut säilitada New. II seadus- liikumishulga muut- massi mõõtmisel inertsuse kaudu sama jõu poolt kiirendus. a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, vastastikmõju mõõdetakse jõuga, gravitatsioon, elektromagnet, tugev ja nõrk-mikromaailmas kiirendus on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m F=ma 2 keha tõmb. teine. jõuga mis võrdeline massi korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Keha kaal on jõud, a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, a=F/m F=ma Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2
Maal on olemas magneetilised poolused, mis asuvad geograafiliste pooluste lähedal. Need on vastupidiselt ja ujuvadteatud piirkonnas.Maa magnetvälja tõestab kompass. Kompassi põhjapoolus tõmbub põhjas asuva magnetilise lõunapoolusega. Pooluste lähedal kompass valetab. 7) Elektrivoolu magnetism, iseloomusta! Osutub, et elektrivoolul on lisaks elektriväljale ka magnetväli. Magnetilised omadused on senikaua, kuni on elektrivool( katse pooli ja magnetiga) 8) Mis on elektromagnet? Elektromagnetiks nimetatakse pooli koos raud südamikuga. Erinevus püsimagnetitest on see, et koos elektrivooluga kaob ka magnetväli. Kasutatakse : metalli tõstmiseks, keskkonna puhastamiseks rauajäätmetest,
magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. Hans Christian oersted avastas elektrivooli magnetilise toime. James Clerk Maxwell lõi klassikalise elektromagnetvälja toime. William Gilbert magnet nähtuse uurija. Pierre de Maricourt avastas, et magnetmaagi tükil on kaks kohta kus msg. mõju on eriti suur, avastas magnetismi põhitõed. Püsimagnet . keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid. Magnetväli ümbitseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Elektromagnet- raudsüdamikuga pool.mida suurem keerdude arv ja voolutugevuspoolis, seda tugevam ta on.
1A*1V*1s=J=1w*s 1KW*h Elektromagnetisimi 3 põhikatset Esimene katse: magnetnõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Teine katse: Magnetväljas asuv juhe hakkab liikuma, niipea kui teda läbib vool. Kolmas katse: Mähises tekib elektrivool niipea, kui teda mõjutatakse magnetiga. Piezo el. Seade, ülesanne on muudada mehaanilise energia elektriliseks energiaks. Kasutatakse vinüülplaadimängijates, turva seaded, signad jne, piezo kristall. Elektromagnet lained ligi 300tuhat km sec vaakumis, elektromagnetlained tv,raadio jne Elektromagnetlainete tähtsamad parameetrid ehk arvväärtused on lainepikkus sagedus Madal sagedus lained, tehitab vahelduvool. Raadio lained- pikk laine, kesk laine, lühi laine, ultralühi laine 300-30mgh, infrapuna laine, uv kiirgus
1)Valgus on elektromagnet lainetus, mille lainepikkus on vahemikus 380..760 nm. Valgusel on kahesugune olemus: · Levimisel avalduvad tema lainelised omadused(inteferents, difraktsioon) ja seda paremini, mida suurem on lainepikkus. · Vastasmõjus ainega ilmnevad valguse korpuskulaarsed omadused(fotoefekt, valguse rõhk) seda paremini mida väiksem on valguse lainepikkus. 2) Inteferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lained peavad olema koherentsed. 3)Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha. Tõkete mõõtmed peavad olema väiksemad või võrrelavad lainepikkusega. 3) Dispersioon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Punane murdub vähem, sinine rohkem. 4)Fotoefekt- e...
mehaaniliseks energiaks. Elektrivoolugeneraator Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. v Sarnane elektrimootoriga: kummagi põhiosadeks mähisega raam , püsimagnet või elektromagnet ja rõngad ning harjad. v Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. v Mähise tekib vool kuna pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. v Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. v Alalis ja vahelduvvoolugeneraatorid erinevad selle poolest, et alalisvoolugeneraatori mähise
see on-jõujoone suunda saab määrata magnetnõelaga ja N S Miks tekitatakse magnetvälja jõujoon rauapuruga-sest jõujooned pole silmale nähtavad ja rauapurule mõjub magnet Niidi otsas ripuvad kerge magnetnõela kõrval, sellega paraleelselt mõne mm kaugusel asub sirge juhe. Juhtmes tekitatakse elektrivool. Kuidas käitub magnetnõel- magnetnõel pöördub, kui juhtmes on elekter Mis on elektromagnet ja kus seda kasutatakse- raudsüdamikuga pool, tehastes rauast asjade üles tõstmiseks Mida nim. elektromagnetika ja millest sõltub selle magnetvälja tugevus-raudsüdamikuga pool, sõltub sellest, mida rohkem on traadikeerde on poolis Kus asuvad maa magnetiline põhja- ja lõunapoolus-maakera põhjapoolkeral asub maakera lõunapoolus ja maakera lõunapoolkeral asub põhjapoolus
Lihtne kontaktoriga ühendus: · Termorelee · Kaitselüliti · Mootorjuhtimisbloki · Taimer ehk aegrelee · Liigpingekaitsmed Kontaktorite põhiosad: · Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast koosnev el magneti südamik · Elektromagneti mähis · Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Pinge katemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja abikontaktid taastavad oma esialgse asendi. Erinevad kontaktorid: · Mähise pinge suurus; 12V; 24V; 36V; 42V; 110V; 127V; 220V; 230V; 380V · Mähise voolu liik: Vahelduvvool või alalisvool · Lülitav tarbija: Aktiivtakistus ; Mahtuvustakistus ; Alalisvoolu tarbija ; Induktiivtakistus ; Vahelduvvoolu tarbija
tähis u tähis q Elektrilaeng Omadus tõmmata või C kulon 1C=1A 1s F=kq1q2/r 2 tõugata teisi laenguid elektromagnet välja kaudu E Elektrivälja tugevus Jõud, millega elektriväli N:C Njuutonit 1N/C=1 V/M E=F/q mõjutaks 1C suurust kuloni E=kq/r2 laengut antud punktis kohta A Elektrivälja töö Jõu ja nihke korrutis J Dzaul 1J=1N 1m A=qEs
Vektoriaalne suurus, B-vektor, mille suunda näitab magnetvälja põhjapoolus. Ühik T tesla.Kui juhtmele, mille pikkus on 1 meeter ja milles kulgeb vool tugevusega 1 amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 N, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. Elektrimootor töö põhineb Ampere seadusel, kaks põhilist osa: rootor(liikuv osa) ja staator (liikumatu osa). Rootoriks võib olla pool, elektromagnet või püsimagnet. Kõige lihtsamal alaliselektrimootoril on staatoriks püsimagnet, rootoriks juhtmekeerud. Juhtmekeerud lülituvad vooluahelasse nii, et jõumoment oleks maksimaalne. Kontaktid asuvad kontaktrõngal ja ühendatakse vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjasteks. Ühes raamis on palju juhtmekeerde ja jõumomendid liituvad. Magnetinduktsioon vooluga
................................................... 3 Skeemi tööpõhimõte lühidalt................................................................................................... 3 2 Iseennistuv surunupplüliti S1 Kui vool tuleb läbi juhtahela(F3) sulavkaitsme ja jõuab iseennistuva surunupplülitini S1(mis on normaal olekus avatud) ja me selle alla vajutame jõuab vool relee mähisesse, mille tulemusen tekib mähises elektromagnet, mis sulgeb teise jõuahela abiahelas normaalselt avatud (relee)kontaktid. See on vajalik selleks et surunupplüliti S4 allavajutamilel jõuaks vool kontaktorisse K2. Iseennistuv surunupplüliti S2 Kui vool jõuab iseennistuva surunupplülitini(mis on normaalolekus avatud) S2 ja me selle alla vajutame, pääseb vool edasi iseennistuvale lülitile S3(mis on normaal olekus suletud), sealt edasi termorelee abikontaktidesse TR1 (samuti normaalolekus
mille energia vabaneb soojusena. Soojuse ülekannet ühelt kehalt teisele ei toimu. Elektromagnetilist induktsiooni kasutatakse magnetiliselt salvestatud andmete taasesitamiseks( helid või kujutised). Tähtsamaks detailiks on juhtmepool, mis asub ketta või lindi magnetkihi läheduses. Domeenide magnetväli muudab pooli läbivat magnetvoogu. Poolis tekivad induktsioonivoolu võnked. Nende tugevus ja sagedus on määratud domeenide magnetväljaga. Elektromagnet induktsiooni kasutatakse ka magnetkaartidel, elektrikarjustes ja elektrodünaamilistes mikrofonides ehk "ümberpööratud" valjuhääldites. Selles mikrofonis panevad helilained võnkuma membraani koos juhtmepooliga. Tulemusena püsimagneti magnetväli poolis muutub ning poolis tekivad induktsioonivoolu võnked.
sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides
Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed. Jõujoonte omadused- 1)on alati kinnised kõverad 2)nad ei lõiku kunagi üksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on magnetväli. Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetvälja? - suurendada voolutugevust, traati juurde, panna südamik. Elektrimootor-toimib elektrimagnetilisel toimel. Leiutaja Moritz Hermann Jacobi 1834. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, mis seisneb et magnetvälja abil on võimalik saada elektrivool. Pöördnähtus elektrivoolu magnetilisel toimel. Trafo koosneb 2- st traatpoolist, millel on lüliline raudsüdamik. Trafot saab kasutada
siis kruvipea pöörlemise suund ühtib voolu magnetvälja jõujoonte suunaga Vabalt orienteeruva magnetnõela pooluseid S ja N ühendava sirge suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetic Field Kruvi reegli asemel võib kasutada Parema käe reeglit · Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda Elektromagnet elektrivoolu toimel magnetvälja tekitamise seadis · Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. · Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujooned pooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. · Pooli magnetpooluste vahetamiseks tuleb muuta voolu suunda poolis. · Voolutugevuse suurenemisel poolis
Footonid Footonitel on kindel energia E=hf või E=mc2 . Footoni enertgia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil on mass kuid tal pole seisumassi s.t ta ei sa eksisteerida paigalolekus. Footoni nagu iga liikuva osakese impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=mc. Valguse dualistlik käsitlus Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlilud, nad täiendavad teineteist. Tähendab et valgus võib käituda nii osakeste (footonite) voona kui elektromagnet lainetena. Osakestest koosnevad kvantolemust tõestavad 1)fotoefekt 2)valguse rõhk. Lainelist omadust aga 1)difraktsioon 2)murdumine
või püsimagnetit. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrata ,,parema käe reegli" abil: kui parem käsi asetada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrisuunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Elektromagnetiks- nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, Maa magnetiline põhjapoolus asub lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmetele jõud- Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub
Kaarkustutusseade Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) Pikk iga suure lülitussageduse juures Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj. tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades. Suur mehaanlinie kulumiskindlus kuni 10- 20 milj tsüklit Väike mass ja mõõdud,tehnoloogiline lihtsus Suur töökindlus Kontaktori nõuded: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat ankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Kontaktori töötamine Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest Kontaktor omab nulllkaitset st. lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori kaitsevõime Kontaktoreid kasutatakse peamiselt tööstuslike jõuahelate kommuteerimiseks pingega kuni 660 V ja vooludega kuni 1600 A
Ülesanded. 1. Kuidas seletada näitlikult, et temperatuuri tõustes metallide takistus suureneb? 2. Elektromagnet on valmistatud vaskjuhtmest. Vase temperatuuritegur α = 0,004 1/K. Toatemperatuuril 20° C oli elektromagneti mähise takistus 2 Ω. Pärast pikaajalist töötamist aga 2,4 Ω. Millise temperatuurini mähis soojenes? 3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad.
koherentvalguse generaator. Light Amplification (Amplifier) by Stimulated Emission of Radiation Valguse võimendus (võimendi) stimuleeritud kiirguse kaudu Laseri valgukimbu küljed on peaaegu paralleelsed ja valgus ei haju peaaegu üldse. Ülieredad ja kitsad valguskimbud. Esimene laseri nime kandev optiline seade -1960.a T.H.Maiman. Rubiinilaser silma võrkkesta ravimine Aktiivlaine liigist olenevalt kasutatakse selleks elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides), elektromagnet-, harvemini korpusklaarkiiritust (tahkistes, vedelikes) või keemilistes(enamasti fotokeemilistes) reaktsioonides vadanevat energiat (gaasides). Mõningates laseritüüpides segatakse kiirgusainet abiainega, millelt ergastusenergia kandub kiirgusosakestele, tõhustades viimaste pöördhõivestumist. Valgusvõimendina rakendatakse laserit suhteliselt harva. Valdav enamik lasereid töötab koherentsvalguse generaatorina, s.o. raadiosaatia analoogina optilisel lainealal.
3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t. staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste
seda suurem on valguse rõhk. 11. Neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemilisteks reaktsioonideks on näiteks fotosüntees ja osooni tekkimine. 12. (Dualistlik käsitlus) Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See tähendab, et valgus võib käituda nii osakeste (footonite) voona kui elektromagnet lainetena. Osakestest koosnevad kvantolemust tõestavad fotoefekt ja valguse rõhk. Lainelist omadust aga difraktsioon ja murdumine.
Muutuv magnetvoog läbib nii primaar- kui sekundaarmähise poolt piiratud pinda, mille tõttu neis indutseeritakse emj. n1 u1 Transformaatori ülekandearv k = . Sõltuvalt mähiste keerdude arvu suhtest on pinget n2 u2 tõstvad ja pinget alandavad transformaatorid. Elektrigeneraator elektrimasin mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks. Koosneb magnetvälja tekitajast (püsi- või elektromagnet) välja magnetilise induktsiooniga B ja selles nurkkiirusega pöörlevast N keeruga mähisest (rootorist), mis ümbritseb pinna pindalaga S. Mähises indutseeritud emj E: E = N B S sin t , st indutseeritakse harmooniliselt võnkuv (sinusoidaalne) emj. Ülekandeliinid on valmistatud elektrijuhist (metallist) ja omavad elektrilist takistust R. Elektrivoolu tugevusega I toimel eraldub juhist aja t jooksul soojushulk Q (Joule´i-Lenzi seadus),
elektrilaenguid. 10. Elektrivool juht, mida mööda laengukandjad liiguvad. 11. Alalisvool on vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. 12. Elektrivoolu suund on positiivse laenguga osakeste liikumise suund. 13. Induktsioonvool - on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. 14. Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub 15. Elektrivoolu toimed on elektrivooluga kaasnevad nähtused. 16. Elektromagnet on raudsüdamikuga pool. 17. Elektromagnetiline induktsioon - nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. 18. Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalolevate laetud kehade ajas muutumatut vastastikmõju. 19. Ioon - on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. 20
annaabi.ee 
