mõjutatakse rihma jõuga F ja mõõdetakse rihma läbipaine I. Jõu suuruse ja läbipaine andmed saab antud masina andmete kataloogist. Mitmekiilulise rihma libisemine kõrvaldatakse rihma ja pingutusrulliku vahetusega. Masinate elektrisüsteemides kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit. Vahelduvvoolugeneraatorit seepärast, et see generaator on generaatoritest üldiselt kõige kergem ja töökindlam. Vasakult paremale osad: rihmaseib, otsakaas, laager, rootor, laager, staator, otsakaas, pingerelee koos harjadega, alaldi, alaldi kate. Masinate generaatoreid võiks iseloomustada lühidalt: kolme- või viiefaasiline, vahelduvvoolu, elektromagnetergutusega, täisperioodalaldi ja pingeregulaatoriga varustatud generaator. Klemmipinge generaatoril võib olla 14 V või 28 V. Staatorimähistes lubatud töövool sõltuvalt generaatori tüübist ja võib olla 40...200 A. Kuna generaatori mähiseid läbib suur vool, siis ülekuumenemise vältimiseks töö
ergutusmähisesse. Ettenähtust kõrgema pinge korral (suuremad generaatori pöörded) ületab relee tõmbejõud vedru vastupanu ja kontaktid avanevad. Nüüd pääseb vool generaatori ergutusmähisesse läbi skeemis oleva lisatakisti. Seeläbi väheneb ergutusvool ning väheneb ka generaatori pinge. Selle tulemusena nõrgeneb pinge relee mähises ning see ennistub algasendisse (kontaktid sulguvad). Protsess hakkab korduma. Pinge on seda stabiilsem, mida suurem on pingerelee vibreerimissagedus. Ja kui kontaktid avanevad/sulguvad juba ca 30korda sekundis, siis voltmeeter näitab meile juba stabiilset pinget. Sellisel pingeregulaatoril on ka paar olulist puudust: temperatuuri sõltuvus ja releemähise suur endainduktsioon. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muundab etteantud sagedusega sisendpinge muudetava sageduse ja pingega väljundpingeks. Sagedusmuundur koosneb alaldist, filtrist ja vaheldist.
analoog- ja numbrilised integraalskeemid) E erinevad elemendid (valgustusseadmed, kütteseadmed) F lahendid, kaitseseadmed (diskreetsed voolu ja pinge kaitse elemendid, sulavkaitse, lahendid) G generaatorid, toiteallikad (patareid, akumulaatorid, el.genekad, voolu allikad) H indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid) K relee, kontaktor, magnetkäiviti (voolu, pingerelee, termorelee, algrelee) L induktiivsus, drossel (luminifoorvalgusti drossel) M Mootorid, alalisvoolu ja vahelduvvoolumootor. P mõõteseadmed (näititavad, registreerivad mõõteseadmed, loendurid, kellad) Q väljalülitaja ja lahtise ühenduskoha tekitajad jõuahelates (automaatlülitid, lahtiühendajad) R takistid (resistor) (takistid, polentsiomeeter, varistarid, termotakistid) S juht, signaal ja mõõteahelate kommuteeriv seade (lülitid, ümberlülitid, erinevatele
kontaktjuhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt ajast ja dünaamilise pidurdamisega sõltuvalt elektromotoorjõust. Vastavat juhtimisskeemi on kujutatud joonisel 1.30. Joonis 1.30 Juhtimisskeemi pingestamine ja mootori jõuahelate kaitsmine lühise eest toimub liini- kaitselüliti QF abil. Mootori ülekoormuskaitse toimub maksimaalvoolurelee F3 abil, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ankruahelasse, avanev kontakt aga null- pingerelee KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA6 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA6. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4.
annaabi.ee 
