Kontaktor (0)

5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge -elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat - ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel ­ liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, magneti ergutusmähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1)
Joon. 5.1 Ühepooluselise kontaktori ehitus: 1 liikumatu kontakt 2 liikuv kontakt 3 ankur 4 elektromagneti südamik 5 elektromagneti mähis 6 kaarekustuti I elektrivool Kui ergutusmähis saab toite, siis magnetsüdamiku liikuva osaga ühendatud liikuvad kontaktid kas sulgevad (normaalselt avatud ehk sulgekontaktid) või avavad (normaalselt suletud ehk lahkkontaktid) vooluahela. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülituseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide (tugevvoolu) sisse- ja väljalülitamiseks, abikontaktid juhtimis- ja signalisatsiooniahelate tarbeks (vt. joonis 5.2). Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme- ja neljapooluseliste kontaktorite vahel.
Joon. 5.2. Kolmepooluselise kontaktori tingmärk. Neljas on abikontakt . Abikontakt võib olla sulgekontakt (ülal) või/ja lahkkontakt (avanev kontakt) (all)
Kontaktide mitmekesisus on suur. Mõned tingmärginäited on joonisel 5.3. Nõuded kontaktorile: · suur lülitus- ja väljalülitusvõime (10...20 nimivoolu) · pikk iga suure lülitussageduse juures · suur elektriline kulumiskindlus ­ kuni 3 miljonit tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades · suur mehaaniline kulumiskindlus ­ kuni 10...20 miljonit tsüklit · tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud · suur töökindlus
78 Joon. 5.3. Kontaktide tingmärke
Peakontaktid, mis lülitavad seadet sisse ja välja, peavad taluma kestvalt nimivoolu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Mõningate normide kohaselt liigitatakse kontaktorid kulumiskindluselt nelja klassi: I kuni 30 lülitust tunnis; mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit II kuni 150 1,2 III kuni 600 5 IV kuni 1200 10 miljonit tsüklit Suure lülitussageduse korral on arvestatud lahutusvooludest tekkiva täiendava soojenemisega Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaare- kustutusseade. Elektromagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida ­ lülitada sisse ja välja. Enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktidele püsiva asendi. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse (nullkaitse). See tähendab, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktoril on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuse iseloomu järgi jagatakse (IEC 947-4-1 ja EN 60 947): Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus DC-5 jadaergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus 79 Mis poolest need erinevad? Vahelduvvoolukontaktoritele esitatavad nõuded on järgnevas tabelis.
Ka- Normaaltalitlusel Harvadel lülitustel te- Sisselülitus Väljalülitus Sisselülitus Väljalülitus goo- Ie, A I/ U/ cos Ic Ur/ cos Ie, A I/ U/ cos Ic/ Ur/ cos ria Ie Ue /Ie Ue Ie Ue Ie Ue AC- Kõik 1 1 0,95 1 1 0,95 Kõik 1,5 1,05 0,8 1,5 1,05 0,8 1 AC- 17 6 1 0,65 1 0,17 0,65 100 10 1,05 0,45 8 1,05 0,45 3 17 6 1 0,35 1 0,17 0,35 100 10 1,05 0,35 8 1,05 0,35 AC- 17 6 1 0,65 6 1 0,65 100 12 1,05 0,45 10 1,05 0,45 4 17 6 1 0,35 6 1 0,35 100 12 1,05 0,35 10 1,05 0,35
Ie nimivool (rated operational current ) I sisselülitusvool (current made) Ic pidurdusvool (current broken ) Ue nimipinge (rated operational voltage ) U sisselülitamiseelne pinge (voltage before make) Ur taastuvpinge ( recovery voltage)
Kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti termoreleedega. Tulemust nimetatakse magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks. Valmistajad näevad ette võimaluse, et vähese töökuluga võiks kontaktoriga ühendada · termoreleed · kaitselüliti · mootori juhtimisplokk · elektrooniline liigkoormusrelee · taimer · liigpingekaitsmed · ...
80