Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaare- kustutusseade. Elektromagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida lülitada sisse ja välja. Enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktidele püsiva asendi. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse (nullkaitse). See tähendab, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktoril on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt
· 2. Kuni 150 lülitust tunnis 1,2 milj tsüklit · 3. Kuni 600 lülitust tunnis 5 milj tsüklit · 4. Kuni 1200 lülitust tunnis 10 milj tsüklit Alalisvoolukontaktidel ja suurema võimaluse korral ka vahelduvvoolu kontaktoritel on kaarekusutusseade. Elektromagneetliline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida- lülitada sisse ja välja. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse. St, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktor on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektomagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid lülituvad ümber juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamastu kuni 20A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks. Need on enamasti
alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade.AC del ja suure võimsusega DC del Kontaktori juhtimine elektomagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida, lülitada sisse ja välja. enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktide püsiva asendi. Kontaktori väljalülitamine toimub sel juhul vedru või muu liikuva raskuse jõul. Nii tagatakse ka alalispingekaitse (nullkaitse) See tähendab, et kontaktor lülitab välja kui pinge on langenud alla lubatava. Riivistusseade kui kontaktoril on riivistusseade siis peab olema veel teine magnetsüsteeem riivi vabastamiseks. niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väikesemõõdulised võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht, blokeer, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuini 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks
Alalisvool L1, L2, L3 Kolmefaasilise vahelduvvoolujuhtmestiku faasijuhtmed N Vahelduvvoolujuhtmestiku neutraaljuhe PE Vahelduvvoolujuhtmestiku kaitsemaandusjuhe PEN Vahelduvvoolujuhtmestiku ühildatud neutraal- ja kaitsemaandusjuhe M Elektrimootor LM Alalisvoolumootori ergutusmähis KM Kontaktor KA Relee Q Lüliti jõuahelas (lihtlüliti, ümberlüliti jne) S Lüliti juhtimisahelas (lihtlüliti, ümberlüliti, juhtimisnupp, lõpplüliti jne) F Kaitseaparaat (sulavkaitse, kaitselüliti, maksimaalvoolurelee, bimetalltermorelee) QF Lülitus- ja kaitseaparaat jõuahelas (nt kaitselüliti)
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või
automaatlüliti välja siis, kui koormus ületab mõne minuti vältel 10-20% nimiväärtusest. Maksimaalvoolukaitse lülitab automaatlüliti välja otsekohe, kui ahelas tekib lühis. 5. Elektriajamite käivitus- ja komutatsiooniaparatuur. Kontaktorid ja magnetkäivitid. Kontaktorid on kommutatsiooniaparaadid, mis on ettenähtud elektriahelate korduvaks sisse- ja väljalülitamiseks normaalsetes töötingimustes. Neid toodetakse nii alalis- kui vahelduvpingele 500 V. et kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega ülekoormuse eest, tuleb seda kasutada koos kaitsmetega. Elektromagnetkontaktor tagab ka minimaalpingekaitse. Alalisvoolukontaktor võivad olla pöörleva ankruga ja sirgjooneliselt liikuva ankruga solenoid tüüpi kontaktorid. Vahelduvvoolukontaktor koosneb liikumatust ikkest, mille südamikul paikneb pool ja pöörlevast ankrust. Vahelduvvoolukontaktori magnetvoog omandab perioodiliselt nullväärtuse, mistõttu ankur vibreerib ja uriseb
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja e
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
Kõik kommentaarid