toitepinge polaarsust 8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli? . Jadaergutus- ankrumähisega jadamisi ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Jadaergutusega elektrimootoris (peavoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). Mootoril on suurim käivitusmoment ja käivitusvool ja samuti tühijooksu voolutugevus. Siit ka oht, et väikestel koormustel kasvab pöörlemiskiirus ohtlikult suureks. Mootorit reverseerida toitepinge polaarsuse muutmisega ei saa, sest nii ankrumähise kui ka ergutusmähise voolusuunad muutuvad samaaegselt. 9. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Püsimagnetiga elektrimootoris saab pöörlemiskiirust muuta ankrumähise voolutugevuse muutmisega. (vt joonis 6.10)
Releede ja kontaktide kontaktid ..ning juhtimisnupud joonestatakse normaalasendis st asendis kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemide lugemine skemmide lugemise hõlbsustamiseks kasutatakse skeemielementide sümboleid ja tähiseid Skeemielementide tähised ...koosnevad ladina tähtedest ja numbritest mis kirjutatakse ilme vaheteta ritta elemndi liigtöhis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. Mootori käivitusvool lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekib paar esimese sekindu vältel tugev käivitusvool Jk=(4,5-6,5) Jn Jk mootori käivitusvool amprites Jn mootori nimivool amprites Sulavkaitse mootorikaitsena kui sulavkaitse nimivool Jsk oleks võrdne mootori nimivooluga Jn siis rakenduks kaitse mootori käivitamisel kui Jsk võrduks käivitusvooluga Jk oleks käitse liiga tugev ja ei kaitseks mootorit halvasti Sulavkaitsme valik Jsn=Jk/2,5 normaalsel käivitustingimustel
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid
on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus
..6.5)In Kui sulavkaitsmete nimivool Isk oleks võrdne mootori nimivooluga In, rakenduks kaitse mootori käivitamisel. Kui Isk võrduks käivitusvooluga Ik, oleks kaitse liiga tugev ja kaitseks mootorit halvasti. Lühisrootoriga kolmefaasilise asünkroonmootori sulavkaitsmete nimivool Isn valitakse normaalsete käivitustingimuste puhul Ik sn 2,5 Raskete käivitustingimuste korral Ik sn 1,6...2 Kui käivitusvool Ik ei ole teada, arvestame, et see võrdub viiekordse mootori nimivooluga. Isn=5*In Raskendatud tingimustel Isn=(3,13...2,5)In
Tõusva tunnusjoonega on alalisvooluliitergutusmootor, millel on ülekaalus vastusuunatud jadaergutusmähis, samuti asünkroonmootor käivitamise alguses. ALALISVOOLU-RÖÖPERGUTUSMOOTOR Mootorireziimis on elektromagnetiline moment võllimomendist suurem mehaanilise momendi (hõõrdekao ja ventilaatorikao) võrra. Rööpergutusmootori mehaaniline tunnusjoon on sirge. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus sõltub ankruringi takistusest R. Käivitusvool sõltub: pingest ja ankruringi takistusest. Tehistunnusjooned saab: * pinge U, * magnetvoo (ergutusvoolu) ja *ankruahela takistuse R muutmisel. 1 loomulik tunnusjoon, 2 reostaattunnusjooned ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist 0. Pidurdusviisid Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist. Elektrimasina töö on ümberpööratav, s.t
Kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 peakontaktid on avatud ja seega on ankruahelasse lülitatud jadamisi käivitusreostaadi sektsioonid R1-1 ja R1-2. Käivitusvoolu vähenemisel rakendub kiirendus-kontaktor KM4, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-1. Esimene käivitusaste on lõppenud, mootori ankruahela takistus on hüppeliselt vähenenud. Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM5, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2. Mootori reversseerimiseks tuleb sisse lülitada lüliti SB2 või peab laud jõudma lõpulülitini SQ2.Selle tulemusena kaotab toite seni rakendunud suunakontaktori mähis, toite saab aga vastassuuna suunakontaktori mähis. Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel
Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. suma a +++= RRRRR 321 = RUI sumaaa . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment amm = ΦIkT , kus km on masina ehitusest konstant tegur Ф on magnetvoog. Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub
P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on
P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on
Ikäiv - ühe mootorilise elektritarviti käivitusvool; - käivitustingimusi arvestatav tegur. Rasketel käivitamistingimustel kestusega üle 10 sek. =1,6...2,0;
F-Kaitse G-Toiteseade K-Relee,kontaktor L-Induktiivsus M-Mootor P-Mõõteseade Q-Lahutuseade R-Takisti T- Trafo U- Umformer V- Pooljuhtelement QF-Peakaitse KM-Jõukontaktor KA-Abirelee Takistuse näited: Sümbol + järjekorranumber F1; K4; S3 Grupi nr + Sümbol + Järjekorra nr 1S1; 3F10; 3M2 Lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekiv paari esimese sekundi vältel tugev käivitusvool. = (4.5...6.5) I Kui sulavkaitse nimivool oleks võrdne mootori nimivooluga, siis rakenduks kaitse mootori käivitumisel. Kui sulavkaitse nimivool võrduk käivitusvooluga, oleks kaitse liiga tugev ja kaitseks mootorit halvasti.
Joonis 2.11. Asünkroonmootori tunnusjooned otsevõrku käivitamisel. a M/n tunnusjoon; b I/n tunnusjoon [21] Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist. Suurema koormusmomendi puhul võib mootor nö vääratuda (vääratusmoment). Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema. Joonis 2.11, b on näidatud voolu sõltuvust pöörlemiskiirusest. Nagu on näha, võib asünkroon-mootori otsevõrkkäivitusel käivitusvool olla nimivoolust In 4 ... 8 korda suurem. Asünkroonmootori sildiandmed Igale mootorile on kere külge ühendatud seda mootorit iseloomustavad sildiandmed, millelt saab kasutaja välja lugeda, kuidas mootorit tuleb kasutada. Lühisrootoriga asünkroonmootori skeemitähis ja mähiste tähistamine on toodud Joonis 2.12. Samuti on ära märgitud mootori nimesildile kantavad olulisemad andmed. Asünkroonmasina sildiandmed
Sõltub staatormähiste pooluspaaride arvust 4)Kuidas liigitatakse kolmefaasilisi asünkroonmootoreid rootortüüpide järgi? Lühisrootor- ja faasirootoriga asünkroonmootor 22)Kuidas käivitatakse lühisrootoriga asünkroonmootoreid? Sulgeda võrgulüliti. Kolmefaasiline toitevool staatorimähistes tekitab pöördmagnet, mis veab kaasa rootorit.Sealjuures tekitab käivitusvool, mis põhjustab toiteliinis pingelangu. 23)Kuidas saab lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitusvoolu vähendada? Käivitusomabuste parandamiseks tehakse võimsate mootorite lühisrootorite uurded kitsaste sügavate ristküliku kujulised, milles paiknevad mähiselatid. Lk 264 1. Mis on elektriajam? Elektriajami all mõistetakse elektrimootorit koos selle juurde kuuluvate ülekande-, juhtimis-, reguleer- ja kaitseseadmetega. Elektrimootor on elektriajami üks osa
elektrijaamade põhiseadmete stabiilse talitluse ja tavaliselt sellest ei vähene generaatori võimsus. Omatarbeseadmete talitluse stabiilsuse tagamisel on eriti oluline pingekatkestuse kestus. Mida lühem on pinge katkestus seda vähem kaotavad elektrimootorid oma pöörlemiskiirust. Pöörlemiskiiruse kaotus sõltub töömasinate mehhaanilistest karakteristikutest. Pöörlemiskiiruse kaotusest sõltub elektrimootori käivitusvool. Tuleb veelkord rõhutada, et omatarbeseadmete elektrimootorite isekäivitusaeg ja isekäivitusedukus sõltuvad pingepausi kestusest. Mida väiksem on pingepaus seda vähem jõuavad pidurduda mootorid ja seda väiksem on nende käivitusvool ja seega ka pingelang omatarbesüsteemis. Pingekatkestusel üle 5 sekundi toimub tavaliselt elektrimootorite tavakäivitus, seega käivitusvool on 5-7 kordne mootori nimivool. Lihtsustatult võib arvutada algpinge, mis tagab
Alalisvoolumootori väljundsignaaliks on kas pöörlemissagedus või väljundvõlli pöördenurk. Alalisvoolumootori pöörlemissagedust saab reguleerida ankrupinge Ua muutmisega (ankurreguleerimine) või mootori pooluste magnetvoo muutmisega. Alalisvoolumootorites magnetvoog moodustatakse mootori staatori poolustes paiknevates ergutusmähistes. Väikese võimsusega mootorites kasutatakse ergutusmähiste asemel ka püsimagneteid. Puuduseks on keeruline ehitus, suured mõõtmed ja suur käivitusvool. Vahelduvvoolumootor. Automaatsüsteemides kasutatakse täiturmootoritena kolme või kahefaasilisi asünkroonmootoreid. Kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik suurema võimsuse (jõu) rakendamine. Süsteemides, kus on nõutav täiturmehhanismi kiiruse reguleerimine kasutatakse faasirootoriga kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid, kui kiiruse reguleerimine pole vajalik, kasutatakse lühisrootoriga kolmefaasilisi asünkroonmasinaid.
Need standardid hõlmavad arvestite kõiki tehnilisi aspekte, nagu näiteks kliimatingimused, elektromagnetiline ühilduvus (EMC), elektrinõuded, mehaanilised nõuded ja mõõtetäpsus. Ühendamine kaablitega 11 Ühendamine kaablite ja voolulatiga Tehnilised andmed OD4165 Otseühendus, 3-faasiline arvesti kuni ja kaasa arvatud 65 A Pinge (V) Pinge AC 3 x 230/400 Pingevahemik -20% kuni +15% Voolutugevus (A) - Põhivool 5 - Max 65 Käivitusvool (mA) 25 Vooluahelate võimsustarve VA faasi kohta -- Pingeahelate võimsustarve VA faasi kohta < 1.3 Uldandmed Sagedus (Hz) 50/60 Täpsusklass A (Cl. 2) Temperatuurivahemik (°C) · Töötemperatuur -25 kuni +55 · Hoiustamistemperatuur -25 kuni +70 12
L L r1+r2 on vooluringi aktiivtakistus. Induktiivtakistus on poolitakistus I=U/Xl Xl= 2fl eneseinduktsiooni emj 21.Asünkroonmootorite käivitamine- elektrimootorite käivitust iseloomustavateks suurusteks on takistava mõju voolu muutumiseks... mahtuvustakistus Xc = !/wc=1/2fc. Pingeresonants kui vahelduvvoolu käivitusvool, käivitusmoment, käivitusaeg ja käivituse ökonoomsus. Lühisrootoriga asünkroonmootorite jadaahelas Hl=Xc, siis U =Uc, pingekolmnurk taandub sirglõikeks ja kogupinge U on vooluga I faasis. käivitusvool I1k on käivitamise alghetkel (s=1) nimivoolust I1n suurem 4,0...7,0 korda, sõltuvalt mootori L nimivõimsusest ja pöörlemiskiirusest
2.a) või käivitusreostaadi sektsioon R1-1 (joonis 1.2.b). Käivitusvoolu vähenemisel rakendub kiirendus-kontaktor KM1, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-1 (joonis 1.2.a) või lülitades käivitusreostaadi sektsiooniga R1-1 rööbiti sektsiooni R1-2 (joonis 1.2.b). Esimene käivitusaste on lõppenud, mootori ankruahela takistus on hüppeliselt vähenenud. Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM2, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2 (joonis 1.2.a) või mõlemad käivitusreostaadi sektsioonid (joonis 1.2.b). Kui käivitusreostaadil on skeemidel kujutatust rohkem sektsioone, hakkab kirjeldatud protsess korduma seni, kuni kõik käivitusreostaadi sektsioonid on kiirenduskontaktorite peakontaktidega shunteeritud (välja lülitatud). Skeem joonisel 1.2.a on töökindlam, sest isegi ühe kiirenduskontaktori peakontakti
Tn Pn n0 n n Tn 9,55 ; sn ; Teguri g andmeteks võib täpsemate andmete puudumiselt nn n0 võtta g 5s n Tn- nimimoment, Tv- vääratusmoment, s-libistus, 14. Lühisrootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud I km I Käivitusvool toitevõrgus - I k 2 kl Mootori näivtakistus käivitusel (lühitakistus) - kt aIm kt Un Zk 3I k 15. Asünkroonmootori sagedusreguleerimine 16. Elektrimootorite töötamine ühisel võllil 1 = 2 = . . . = i T = T1 + T2 + ... + Ti Kui on teada üksiku mootori karakteristikud siis saame resultantkarakteristiku jäikuse: =T/=(T1+T2)/=T1/ + T2/ = 1+2 Lugeda iseseisvalt juurde. 17
nii rööpergutusmähis kui jadaergutusmähis. Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suunda kas ankrumähises või ergutusmähises. Polaarsuse muutumisega masina klemmidel pöörlemissuunda muuta ei saa. Reverseerimiseks tuleb muuta kas ankruvoolu või ergutusvoolum jättes teise neist vooludest samasuunaliseks. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor). Suur vool tekitab kommutaatori ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või käivitustakistit. Otsekäivitamine on mõeldav väikeste pingete ja väikese mootori korral, mille ankrumäise takistus on suur. Pöörlemiskiiruse reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse
mitmesuguste võtete ja seadmetega. Reaktorkäivitusel ühendatakse asünkroonmootori staatoriahelasse täiendav induktiivtakistus reaktor. Reostaatkäivitust kasutatakse võimsate madalpingemootorite käivitamisel. Ebasümmeetrilist reostaatkäivitust (takisti ühes faasis) kasutatakse väikese võimsusega mootorite momendi piiramiseks. Autotrafokäivitusel lülitatakse mootor käivitamise ajaks madalamale pingele läbi autotrafo. Käivitusvool ja moment vähenevad võrdeliselt. Täht-kolmnurkkäivitusel käivitatakse mootor tähes ja hiljem lülitatakse ümber kolmnurka. Vool mootoris on aga võrdne vooluga toitevõrgus. Seega vool väheneb 3 korda, moment aga 3 korda. Sujuvkäiviteid. Nendega käivitamisel saab ette anda käivitus- ja pidurdusgraafiku pingetõusu kestuse ja kuju (rambi), anda ette voolukordsust ning käivituse alguse pinge protsentides. Sujuvkäiviti võimaldab ka täht-
=d/dt (rad/s2). Teades -t, saame arvutada mootori käivitusaja vastava pöörlemiskiiruseni Kasutegur: · Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist · Suurema koormusmomendi puhul tekib vääratusmoment. Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema · Voolu sõltuvus pöörlemiskiirusest näitab, et asünkroonmootori otse võrku lülitamisel võib käivitusvool olla nimivoolust 4 ... 8 korda suurem Karakteristikud · Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemiskiirusest · Mootori käivitamiseks on vaja tekitada käivitusmoment, mis on nimimomendist 1...3 korda suurem · Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks · Libistuse s korda väiksema nimipöörlemiskiiruse saavutamisel töötab mootor oma nimireziimis (nimipöörlemiskiirusel ja -momendil)
a – M/n tunnusjoon; b – I/n tunnusjoon [12]. Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist. Suurema koormusmomendi puhul võib mootor nö vääratuda (vääratusmoment). Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema. Joonis 5.4, b on näidatud voolu sõltuvust pöörlemiskiirusest. Nagu on näha, võib asünkroon- mootori otsevõrkkäivitusel käivitusvool olla nimivoolust In 4 ... 8 korda suurem. 5.2. Asünkroonmootori sildiandmed Igale mootorile on kere külge ühendatud seda mootorit iseloomustavad sildiandmed, millelt saab kasutaja välja lugeda, kuidas mootorit tuleb kasutada. Lühisrootoriga asünkroonmootori skeemitähis ja mähiste tähistamine on toodud Joonis 5.5. Samuti on ära märgitud mootori nimesildile kantavad olulisemad andmed. U V W U1 V1 W1
Küsimuse tekst Millega on tegemist: Valige üks: a. Asünkroonmootori pidurdamise plokkskeem b. Pinge kommuteerimise plokkskeem c. Asünkroonmootori pinge- sageduse juhtimise plokkskeem Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Asünkroonmootori pinge- sageduse juhtimise plokkskeem Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mitu korda suureneb käivitusvool nimivoolust asünkroonmootori otsekäivituse korral? Valige üks: a. 15 - 20 korda b. 6 - 9 korda c. 2 - 4 korda Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 6 - 9 korda Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millega on tegemist Valige üks: a. Tähtühenduses asünkroonmootori toitekaabli ühendamine mootori klemmidele b.
lubatavale voolule. Kaitselüliti peab taluma arvutuslikku lühisvoolu. Mootorikaitselüliti K-rakendumistunnusjoonega mootorikaitselüliti on mõeldud otse võrku lülitatava lühisrootoriga asünkroonmootori kaitseks. Mootorikaitselülitil on kaks ülesannet: 1) avastada ohtlikud olukorrad nagu liigkoormus või lühis, 2) katkestada toiteahel. Mootorikaitselüliti Käivitus Lühisrootoriga asünkroonmootori otsekäivitusel on käivitusvool enamasti vahemikus 4...8 nimivoolu. See tähendab, et käivituse vältel eraldub sama aja vältel soojust 16...64 korda rohkem kui nimivooluga töötamise ajal. Käivitusaeg on suhteliselt lühike. Selle aja vältel ei tohi ükski kaitse rakenduda. Kaitselülititele esitatavad nõuded: ·peakontaktid ja muud peaahela voolujuhtivad osad peavad kestvalt juhtima nimivoolu ilma soojenemiseta üle lubatava temperatuuri; ·vabastil peab olema kõrge tundlikus
Joonisel I.6 esitatud kõveraid võib käsįtleda kui asünkroorunasirra üidisi tttnnLtskõveraid. mis konkreetse Inasina puhrrl võivad esitatutest oluliselt erineda. 12 t/tn,1T/Tn r ļ --l Vääratusmoment Tr", l I "'"1 Käivitusvool lu*u 4,0t ļ ļl 2,0 Käivitusmoment Tu'u g,oĮ r's _i-----l I il
Suurveoautodel kasutatakse enamasti 24V elektrivõrku, mille tagab kahe aku omavaheline jadaühendus. Akus toimuvast annab hea ülevaate pöörduva keemilise protsessi valem, millest on näha, et aku laadimisel eraldub väävelhape(elektrolüüdi tihedus muutub suuremaks) ja aku tühjenemisel eraldub vesi st elektrolüüdi tihedus langeb. Aku tähistus Saksa DIN 72310 järgi: ·55618 tüübi nr ·12V nimipinge ·90 Ah mahutavus ·350A käivitusvool Vastavalt aku töö- ja kasutustingimustele liigitakse neid järgmiselt: 1) hooldevaba aku plaatidest kõrgemal olev elektrolüüdi hulk on piisav aku koguks tööajaks 2) pikema tööeaga plussplaadi aktiivmass on paigutatud ümbrisesse, mis väldib plaatide lagunemisel aktiivmassi langemise akupurgi põhja. Sellised pikema tööeaga akud tähistatakse Z tähega. 3) põrutuskindlad raputuskatsetel esitatavad nõuded on u 10x kõrgem tavaakule esitatavatest nõuetest.
Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus Ra sum = Ra + R1 + R2 + R3 . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. I a = U a Ra sum . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment Tm = k m Φ I a , kus km on masina ehitusest konstant tegur Ф on magnetvoog. Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub vastavalt mootori tunnusjoonele 2
Millest rauaskao suurus oleneb? 14.Mis on ventilatsioonikadu? Mis on hõõrdekadu? 15.Mida nimetatakse elektrimasina kasuteguriks? 16.Kuidas kasutegurit tähistatakse? 17.Kui suur on elektrimasinate kasutegur? 18.Millest sõltub elektrimasina kasutegur? 64. Asünkroonmootor 1. Mis tekitab kolmefaasilises asünkroonmootoris pöörleva magnetvälja? 2. Asünkroonmootor, ehitus, tööpõhimõte, kus kasutatakse? 3. Asünkroonmootorite liigitamine. 4. Kui suur on asünkroonmootori käivitusvool võrreldes nimivooluga? 5. Millest sõltub asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus? 6. Millest sõltub magnetvälja pöörlemiskiirus? 7. Kuidas saab muuta asünkroonmootori rootori põõrlemise kiirust? 8. Mida nimetatakse libistuseks? 9. Mida tähendab, mootor töötab mittesünkroonselt ehk asünkroonselt? 10.Kui palju jääb asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus magnetvälja pöörlemiskiirusest väiksemaks? 11.Kuidas muutub koormuse kasvamisega libistus? 12
liigkoormuse eest. Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. Sulavkaitse ei kaitse elektrimootorit (elektrivõrku) liigkoormuse eest. 6A korkkaitse talub 1,7 kordset, padrunkaitse isegi 2,6 kordset kestvat ülekoormust. Lühisvool peab ületama 3-kordselt kestvalt sulari nimivoolu, sest ainult sellisel juhul põleb sular läbi mõne sekundi jooksul. Elektrimootori käivitusvool ületab selle nimivoolu tavaliselt 5 - 7 korda. Kui sulavkaitsmed valida mootori nimivoolu järgi, ei saa mootorit käivitada, sest kaitsmed põlevad läbi. Käivitusvoolu järgi valitud kaitsmed on jälle liiga suured. Praktikas võetakse sulavkaitsme sulavriba nimivool 2,5 korda käivitusvoolust väiksem, kuid sellisel juhul ei kaitse sulavkaitse mootorit liigkoormuse eest, sest ta pole nii tundlik. Tavaline sulavkaitse kaitseb
P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on
Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0...1) PK=IK * E Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ... 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi. Kasutatakse allaisvoolu signaalide ja väikese sagedusega signaalide võimendamiseks. Sellist
Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0...1) PK=IK * E Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ... 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi. Kasutatakse allaisvoolu signaalide ja väikese sagedusega signaalide võimendamiseks. Sellist
magnetvälja pöörlemissuund muudetakse vastupidiseks rootori pöörlemissuunaga. Asünkroonmootori puhul on põhiprobleemiks lineaarse mehaanilise karakteristiku saamine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid juhtimismooduseid. 157 Joonisel 4.8, b on toodud asünkroonmootori elektromehaaniline karakteristik. Seda on lihtne konstrueerida ideaalse tühijooksupunkti 0 ja käivitusvoolu Ik abil. Käivitusvool oleneb käivitusmomendi suurusest. Elektromehaaniline karakterisik näitab voolu ja momendi vahelist sõltuvust. Mida suurem on vool, seda suuremat momenti arendab mootor. Lineaarsete karakteristikute puhul avaldub käivitusmoment järgmiselt: M k = k MM I kl Kui mootor käivitub nimipingel, siis teoreetiliselt ületab mootori käivitusvool nimivoolu kümnekordselt. Suurim vool on käivituse alghetkel. See väärtus on kindlasti suurem masina
annaabi.ee 
