Bhakti Sastri Online Modul 1, lesson 3 Student: Madhuri Radhika dd (Almviks Gard, Sweden) 18th of January 2014 VIDEO: Bhakti Shastri (003) - Sri Isopanisad Mantra 1 ISOPANISAD BRIEF OVERVIEW Invocation mantra 3: Live in harmony with Ishvara Mantra 4.-8. The Ishvara can be understood by spiritual vision Mantra 9.-11. Right & wrong vidya (knowledge) - for understanding Ishvara Mantra 12.-14. Right & wrong upasana (disposition of the heart) for worshiping Ishvara Mantra 15.-18. Prayers to Ishvara to reveal Himself If I want to obey someone, I should know this person. We can know the Ishvara by the spiritual vision. Developing the spiritual vision has two parts: · cultivating the proper knowledge & then · developing the right disposition of the heart Yet to understand the Supreme Lord is not just an intellectual exercise, we have to offer both the head...
USA kaheparteisüsteem(Vabariiklik ja Demokraatlik partei). Maffia. Kongress, president valiti 4ks aastaks MAJANDUS: ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjut *ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjutas kõige vähem PR tõusis võimsaks tööstusriigiks, majanduskriis mõjutas suhteliselt vähe(Elsass-Loring, reparatsioonid) USA majandustõus oli kõige suurem, majanduskriis mõjus kõige raskemalt; hulgitootmine VÄLISPOLIITIKA: ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli *ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe- kokkulepe) PR 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL- le(1935 PR-NL abistav leping) USA isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD
MS ole see arv 40 mlj. Miks loodi ÜRO? Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu. Ühenda õigesti: Marshalli plaan – USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Raudne eesriie – NSV liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast Trumani Doktriin – USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Kirjuta põhiandmed Berliini blokaadi kohta: Kestus: 24. juuni 1948 – 12.mai 1949 Osapooled: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa – NSV Liidu vastu Põhjused: Ajendiks sai USA, Suurbitannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahvareform. Tagajärjed: Põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise. 1955 võeti Saksamaa LV NATO liikmeks.
viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliitika Vietnami sõda 1960-1970 oli sõda koreas kus oli oht et kommunism hakkab levima taas, seega läks USA sinna appi kus nad said järkjärgult lüüa ja kaotused olid suured, USAs sai surma üle 50k inimese ja 300k haavata. USA tuli kaotajana välja. Rahvas kaotas usu ja kehv majandus tegi selle hullemaks. 3. Miks oli usa sõja vastu, too näiteid.
ideoloogiline võitlus kahe vastandlike maailmavaadetega ühiskondade vahel. 1940. aastate rahvusvahelised suhted jahenesid kiirelt, kuna välja hakkasid kujunema riikide tegelikud maailmavaated ning eesmärgid. Kogu maailma saatus oli kahe suurriigi õlul, kes mõlemad pidid käituma nii, et vastastest üle olla ning oma tahtmist peale suruda. Tulised olid läbisaamised juba Teise maailmasõja lõpus, kui lagunenud oli juba ka maailmasõja võitjate leer. NSV Liit tahtis kommunismiga maailmat vallutada ning põhimõtteliselt ainuke nendega võrdne riik USA pidi seda maailmarevolutsiooni ideed takistama ning demokraatiat laiendama hakkama. Külm sõda puhkemise peamiseks põhjuseks oli kahe erinevate maailmast arusaamistega vastasleeri tekkimine. NSV Liit oli Teises maailmasõjas koos USA, Prantsusmaa ja Inglismaaga neutraliseerinud oma peamise varasema rivaali Saksamaa. Seega tõusis Ida-Euroopas ja Aasias peremeheks just NSV Liit
üheks osaks on ahnus, kadedus ja võimuiha. Igaühel on selle osa suurus muidugi erinev, kuid kõigis on see olemas. Samuti mõtleb iga noor mida oma tulevikuga peale hakata. Probleemidega jätkates on meil siin avatud ühiskond, majandus jne ning globaalprobleemid mõjutavad ka meie elu. Platoni riik on aga suletud riik, ning välismaailm ühiskonda ja eluolu eriti ei mõjuta. Mida enam ma Platoni riigile mõtlen seda enam tundub, et see ühiskonnakorraldus on väga sarnane kommunismiga. Ka neil võeti lapsed ära, ka neil oli ühiskond jagatud klassidesse jne. Samuti oli NSVL suletud ja välismaailmaga tavakodanik eriti ei suhelnud. Nagu näha ei saanud sellest riigist asja, rohkem tehti kahju, ning sama saatus oleks ilmselt ka Platoni riigil õiglusest asi kaugel, surm ja kannatused ootamas.
Tema maalimine meenutab pigem etendust (kasutab tihti ka muusikat ja tantsib samal ajal. Tema maalimist jälgivad tihti ajakirjanikud ja teised kunstnikud. Tänu sellele saavutas ka avalikkuse huvi) On värvide segamisel kasutanud ka uriini ja vihmavett (oli loomu poolest skandaalne). Tahtis loobuda igasugusest kontrollist inimloomuse üle. Sureb narkootikumide ja alkoholi tõttu. Ameerikas luuakse välisluure osakond. Luure keskagentuur. USA ajab isolatsioonipoliitikat. Võitlus kommunismiga muutub väga tugevaks (Külm sõda! Ja Berliini kriis). Luure keskagentuur hakkab tegutsema ka kunstivaldkonnaga (kunstnike ülesostmine ja galeriiomanike kinnimaksmine). Nad ajasid poliitikat, mis vastanduks võimalikult palju kommunismile. Lääne-Euroopasse jõuab abstraktne ekspressionism hiljem (50ndatel), kuni domineerivaks sai pop-kunst (kujutab kuulsaid näitlejaid, muusikuid, esemeid, autosid, maju jne). Willem De Kooning esindab tegevusmaali. Elas väga kõrge vanuseni
Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab purustusi ja
17, mis on tehtud hiinlaste tavaelu kõige kasulikemast vahenditest — nelikümmend kaks päris hiina ratast, mis olid tehtud 18, 1940 Shanghais ja koostas ringinstallatsiooni, omanäolise igiliikuri mälestusmärgi. 19, Descending light Descending light 2007 — suur valgusti, mis võttis kogu galerii ruumi. 20, Teos koosneb 60000 punasest kristallist. TA ei ripu laest vaid nagu oleks kukkunud maha ning ikka veel valgustab. 21, Punasel valgusel on seos Hiina kommunismiga ja traditsioonilise Hiina pidustusega. Descending light on osa tema valgusskulptuuridest, mida Weiwei alustas kakstuhat kaks aastal 2002 Chandelier teosest. 22, World map Teos „World map“ koosneb 2000 riidekihist, mis on ettevaatlikult lõigatud maailmakaardi kujuliselt. 23, „World map“ valmistamisele läks palju töökäsi tarvis, mis oligi planeeritud Weiwei poolt, 24, millega ta tahtis välja tuua Hiina staatuse, kui kohta, kus on äärmiselt palju odavtööjõudu ja eriti
valmis kasutama sõjalist jõudu tõõrjumaks komminismi levikut( aasias ja lähis-idas) Breznevi doktriin 1968- Nõukogude Liit takistab edaspidi kõigi vahenditega mõne riigi võimalikku väljasaatmist Varssavi Lepingu Organisatsioonist ja katset kõigutada kommunistide võimumonopoli phes või teises riigis. III maailm- riigid, kes olid erapooletud, riigid kes ei olnud seotud NATO ega kapitalismi ega NSVL-I ja kommunismiga. Tunnused: mahajäämus majanduses, korruptsioon, kodusõjad. Troopiline Aafrika- ebaloomulikud riigipiirid, vaesus, enamikes riikides diktatuur, riigipöörded, poliitiline ebastabiilsus, korruptsioon, omapojapoliitika, tribalism tribalism- võimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamine jne. Ladina-Ameerika- olemus ja probleemid, struktuuriline ühekülgsus- majanduslikud raskused,
Ajalugu 1. Külmsõda. Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi
USA ja NKL leppisid kokku, kui NKL koristab oma baasid siis jääb Castro võimule ja Türgis, Kreekas vähendatakse ÜRO vägesid. Mõlemad pooled nõustusid. · Tagajärjed: Reaalne sõjapuhkemise oht. Peeti vajalikuks võidurelvastumist. Kuubale: Castro jäi võimule ja sotsialism jätkus. Mahajäämus suureneb veelgi. 70ndatel hakati toitu andma talongide alusel. Traagiline aeg, põgeneti USAsse. USAle: Pidid leppima Kuuba kommunismiga. Kennedy mõrvati pärast seda kriisi. NKLile: Võitis, kuna Kuuba jäi kommunistlikuks riigiks. Pidi veel rohkem toetama oma vaeseid liitlasi. · Külma sõja kajastus: ideoloogiline vastasseis. Esimene konflikt, kus osalesid esikriigid otseselt. Berliini kriis · 1949 a. 1)Saksa Liit Vabariik SLV (Bonn)- Demokraatlik, Bundestag, maksid sõjakohustused ära.Saksa 2)Demokraatlik Vabariik SDV (Ida-Berliin)- 1953 rahvaülestõus, surutakse
Presidentideks olid 1913 1921 T. W. Wilson (demokraat), 1921 1923 W. Harding (vabariiklane), 1923 1929 C. Coolidge (vabariiklane), 1929 1933 H. Hoover (vabariiklane; mäeinseneri haridusega veidrik, kes arvas, et USAd ootab igavene õitseng) ning 1933 1945 F. D. Roosevelt (demokraat; erakordselt tahtejõuline). Põhimõteteks olid, et iial pole vaja teha seda, mida teised võivad sinu eest ära teha ning see, et kõigil on võrdsed võimalused, riigi sekkumisel on tegu kommunismiga. Suure Depressiooni tekkepõhjusteks olid ületootmiskriis (suurema kasumi saamise eesmärgil toodab kapitalistlik majandus võimalikult rohkem kaupu, et need tarbijaile maha müüa. Kuna aga tarbijate ostuvõime on piiratud, siis mõne aja pärast turg täitub ning toodangut ei suudeta enam turustada. See põhjustab tootmismahtude vähendamist ning töötajate vallandamist ja tööpuuduse järsku kasvu, mis omakorda tähendab inimeste sissetuleku vähenemist
Kommunismi levitamisel öeldi, et võim on tööliste käes. USA oli demokraatia poolel. Kõige tähtsam oli, et võim on rahva käes. Ma arvan, et ka tollel ajal, kui ka tänapäeval esineb demokraatias mingi osa tsensuurist ja propagandast, et riiki kõvemini kätes hoida, kuid demokraatias pole see totaalne, ainult väike osa. NL levitas kommunismi vägisi, toetades riikide siseseid revolutseoone, et mitte relvaga peale minna. USA aga toetas riike, kes võitlesid kommunismiga ning neid, kes peatasid kommunistide organisatsioone. Tasapisi suurenes pinge kahe ideoloogia ja kahe suurriikide vahel. Külma sõja eel olid valminud esimesed tuumapommid ning neid arendati veelgi edasi. USA jõudis tuumapommi ka katsetada Nagasakis ja Hiroshimas, mille käigus kõige suurem kaotus oli tavarahva seas, kes polnud milleski süüdi. Tänapäevani suure radiatsiooni saamise tulemusel, sündivad erinevate vigastustega lapsed
Ida-Saksamaaga. 14. Iseloomusta ümberkorraldusi sõjajärgses Jaapanis sisepoliitikas, majanduses, sõjanduses. San Fransico rahuleping. Maareform. Võimude lahusus. Rahvusvaheliste tüliküsimuste loobumine sõjalisel teel. Maad anti talupoegadele. 15. Iseloomusta Jaapani välissuhteid USA, NSVL ja Hiinaga. NL palju lahendamata probleeme, rahulepingu mitte sõlmimine. Hiina 1970 sõlmiti rahu-ja sõprusleping. Ennem olid suhted teravad, seoses sealse kommunismiga. USA- suhted normaliseerusid. 16. Loetle tegureid, millel põhines Jaapani majandusime. USA reformid, majanduslik abi, väikesed sõja- ja kaitsekulutused, riiklik poliitika, ettevõtluse toetamine, distsipliin. 17. Nimeta kolm tunnust, mille alusel võib väita, et Jaapan on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Võimude lausus (SV-kahekojaline parlament, TV-valitsus) Riigipeaks on päritavavõimuga keiser. Mitmeparteisüsteem. Ettevõtluse toetamine. 18
valitses segadusteaeg ning eestlased oskasid seda arukalt ja nutikalt ära kasutada. Lisaks sai USA tänu Esimesele ja Teisele maailmasõjale jalad alla. Nimelt olid Ühendriigid varustanud Euroopat nii rahaliselt kui ka materjaalselt ning see kindlustas ta tuleviku. USA tõusis maailma juhtivaimaks riigiks ning kui seda poleks toimunud, oleks maailmas teine poliitline kord. Just USA oli see, kes oli võitluses Nõukogude Liiduga ning kommunismiga. Osalt tänu neile ja nende abile on täna mitmed riigid demokraatlikud ning iseseisvad. Maailmas valitses pärast neid sündmusi rahu. Suur sõda oli läbi ning mitmed rahutingimused allkirjastatud. Enam ei pidanud varjuma relvast välja täristatud kuulide ega granaadirahe eest. Siiski olid need sündmused jätnud oma jälje ja väga sügava. Inimesed polnud enam endised, sest nad olid näinud oma lähedaste kaotusi ja verd.
riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi
1956 kogu lääne autoriteet langes, NSVL tõusis keerulisest olukorrast, arvas, et suudab kapitalistid hävitada. Balti riigid- 1941. sõja puhkemist võttist rahvast rõõmuga vastu, lootes iseseisvus Saksa abiga taastada. 23. juunil 1941 Leedus ülestõus NSV vastu. Sakslased saatsid laiali vangistades osa ministreid. 1941 nov olid Baltimaad okupeeritud Saksa poolt. Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohalikud juudid ja mustlased. Paljud läksid Soome kommunismiga võitlema, et mitte Saksa poolel olla(soomepoisid). 1944. murdis NSV läbi saksa kaitse Leningradi ja jõudis Narvani. 2. sept. 1944 astus Soome sõjast välja. Eestist ja Leedust ära taantudes 1945 Saksamaa lõpuks kapituleerus.NSV eest põgenesid sajad tuhanded elanikud. 18. sept. 1944 sügisel katse taastata iseseisvus Eestis Otto Tiefi juhtimisel. 22.sept NVS siiski hõivas Tallinna. Rahvusvaheline poliitika - 1940 mittetunnustamispoliitika USA-st
kollektiviseerimine kukkus läbi, plaanimajandus, kultuurireform kukkus läbi. Kõik Mao Zedongi reformid kukkusid läbi. UUED JUHID muutsid palju. Peale Stalinit võimule saanud Hrustsov i ajal tuli nn sulaperiood. Peale teda tuli võimule Breznev stagnatsioon - seisak, tagasiminek. DEM RIIKIDE EDU Dem laienes nn Kolmanda maailma maadesse, valimisõiguste laienemine, rahva osalus poliitikas suurenes. EBAEDU kõikidesse riikidesse ei sobinud demokraatia, võimuvõitlus kommunismiga, kus tuli vahepeal alla vanduda. KOLMANDA MAAILMA VAESUS tuleneb hõimude vahelistest konfliktidest ja suutmatusest ühist majandusplaani koostada. HRUsTsOVI VALITSEMISAEG "sula" lõpetati massirepressioonid, alustadi Gulagi likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, laienes sõnavabadus, Stalini isikukultuse tunnistamine, jätkuvalt rasketööstuse eelisarendamine, põllumaj arendus. Loodeti süütutele amnestiat, suuremat sõnavabadust, paremat elujärge.
ema ja George Vandeleur Lee. Shaw-i ema oli laulja ja pianist ning George Vandeleur Lee.oli dirigent ja muusikaõpetaja. Esimene kümnend Londonis oli ebakindel ja rahutu, tol perioodil tegi Shaw lõpu loomse toidu, alkoholi ja ristiusuga, asendades viimast algul darvinismi ja markismiga. Esimene maailmasõda muutis aga muutis Shaw vaateid veelgi, nüüd imetles ta tugevaid mehi, nagu Lenin, Stalin ja Mussolini, ning pidas loomulikuks liberaalse demokriaatia asendamist kommunismiga. Huvitav on seegi, et oma 75 aasta sünnipäeva tähistas Shaw Moskvas. 1880. aastal hakkas Shaw elatist teenima ajakirjanikuna kirjutas raamatu-, teatri-, kunsti- ja kontserdiarvustusi. 1890-ndatel algas tema kirjanikukarjäär, mis kestis kõrge vanuseni. 1898. aastal abiellus Shaw Charlotte Payne- Townsendiga, jõuka ja praktilise meelega iirilannaga, kellega ta elas abielutult, st initiimse lähenduseta, elu lõpuni. Emotsionaalse rahulduse sai Shaw kirjavahetusest, mida
*Ideoloogiline võitlus- mõlemad leerid esindasid erinevaid maailmavaateid. 1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2)NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s *Majanduslik võitlus- 1)USA lootis NKL ja tema liitlasi majanduslikult ära kurnata(kasut. Võidurelvastust, maj. Sanktsioone). 2)Võitluses kommunismiga oli tugevaks argumendiks lääneriikide kõrgem elatustase. *Diplomaatiline võitlus- 1)kasut. Erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone ja diplomaatilisi kanaleid. *Salateenistuse tegevus- 1)töötas tõhusalt (luure), luurajaid oli palju igas valdkonnas. 2)NL võimsamaks salateenistuseks oli KGB. 3)USA suurim välisluure organ CIA. 3. Mõisted: *Trumani doktriin-1947 USA president esitas seisukoha, et USA välispol.
Peale ENSVL tekkimist, mil enam Eestit polnud, siis aitas eestlastel kokku hoida laulmine. Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Nõukogude propagandamasin taipas nüüd, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G. Ernesaks kirjutas laulu, mis tuli Laulupeol esiettekandele. Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti keeles ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1969-laulupeo sajas juubel, eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist, keelati laulda Mu isamaa on minu arm
riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia. 8. Eesti 1930ndatel. Eesti valitsemine 1930ndatel. II ja III põhiseadus.
1950-1953 korea sõda, mis tänaseni ei ole ametlikult lõppenud (soovitakse see aasta lõpetada, juhtide kohtumine aasta esimeses pooles). 20. Hiina oli alates 1927 aastast koguaeg sõjas. (27-36;36-45;46-50) peale sõda, 1949 tuli võimule Mao Zedong ja Hiinast sai kommunistlik riik. Kkuid suhted nsvl'ga olid halvad hiina ei tahtnud neile alluda, ei usutud et konflik läänega oli vajalik või et demokraatia ei või eksisteerida koos kommunismiga. Hiina tegi koostööd USAga 21. Vietnami sõda oli 1945-1954. Sõda prantsusmaaga, peale mida 1954 sekkub usa, peale seda 1957-1975 usa vs nsvl sõda. Sarnane korea olukorraga, ei teatud miline riik, põhi nsvl ja lõuna usa, kuid põhi võitis ja tänaseni on vietnam kommunistlik. Sõda oli usale läbikukkumine. Üldiselt oli sõda julm, verine ja sellega käisid kaasas ülemaailmsed protestid (hipid). 22. vietnami sõja tagajärjel levis aasias kommunism nt laos, kambodza
Nende silmad avas Stalini katse hõivata Lääne Berliin. Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning tehti ettevalmistusi reformideks, Nõukogude tsoonis aga kehtestati kommunistlik diktatuur. 1948 aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSV Lääne Berliini ära välismaast st elektrist , kütusest ning toiduainetest , lootes sel moel linna põlvili suruda ja liita kommunismiga. Lääne- Berliin aga ei alistunud. Usa suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib ametlikult lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatliku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll otseses sõjategevuses , kuid üritasid oma üleolekut
aastal kavandatud mälestusmärk Kolmandale Internatsionaalile, dünaamiline arhitektuurne skulptuur, millest pidi saama kommunstliku maailmaorganisatsiooni büroo- ja konverentsihoone; El Lissitzky poolt 1920-24 Leninile kavandatud tribüün, terassõrestik; ning Wolkenbügeli nimelised pilvelõhkujad, mis jäid kõik paberile, kuna olid oma ajast ees ja majanduslikult polnud vajalikke võimalusi. Lõpuks sai konstruktivistidele saatuslikuks nende seotus kommunismiga, aga konstruktivismi ideed kujundasid siiski tulevikku. 3 Funktsionalismi rajajaks Prantsusmaal peetakse ühte 20. saj mõjukamat (oli juhtiv ja suundanäitav roll) Sveitsi arhitekti Le Corbusier´d (kodanikunimega Charles Édouard Jeanneret.) Ta propageeris majade ehitamist peenikestele tugedele, et majaalust pinda saaks kasutada aiana, tema võttis kasutusele ka katusaiad. Ta nägi
Aga üks asi aitas siiski eestlastel kokku hoida ja andis neile lootust. See oli laulmine. Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. Aga NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Aga nüüd taipas nõukogude propagandamasin, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G. Ernesaks kirjutas laulu, mis tuli Laulupeol esiettekandele. Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti k ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1950.-60. aastail täitsid eestlaste elu komnoored, maiparaadid ja küüditamised. Pidevalt oldi hirmul KGB kõikjale ulatuva pilgu eest. Keelatud olid tavad, nt jõulude tähistamine
(Degel 2005: 105–107) Eesti keeles seostub must ka mustuse ja poriga.Vene keeles Degel tugevat seost mustusega ei täheldanud, sest see ei avaldunud fraseologismides ega metafoorides. (Degel 2005: 106–107) 3.3 Punane/красный Nii eesti kui ka vene keeles on punast kasutatud niihelge ja õnneliku värvitoonina kui ka negatiivses tähenduses. Mõlemas keeles seostus informantidel punane viha, ärrituse ja rahutusega. Lisaks seostub mõlemas keeles punane ka kommunismiga. (Degel 2005: 107– 108) Vene fraseologismides tähendab punane siiski ka õnne, headust ning helgust. Kuigi eesti fraseologismides punase tähendusena midagi positiivset ei leitud, assotsieerus inimestele punasega ka armastus ja kirg. (Degel 2005: 107–108) 3.4 Kollane/желтый Kollane ning желтый erinevad tähenduselt suuresti. Kui eesti keeles seostub kollane headuse, õnne, elevuse ja rõõmuga, siis vene keeles on vastupidi. Kollane assotsieerub vene
ning teine, kuidas Soome pürgivat välismaist tööjõudu ikka piiri taga hoida. Nende kahe, teineteist välistava riigipoliitika kokkusobitamiseks on kulutatud aastaid ja peetud praegugi arvutuid nõupidamisi, sõidetakse Brüsseli vahet, aplodeeritakse Euroopa Liidu ittalaienemisele, hüütakse «Tere tulemast!» - ja ragistatakse ajusid selle üle, kuidas uustulnukaid viisakalt ukse taga hoida. Pensionäride küsimus Mõneti tahtmatult meenub kommunismiga juba äraproovitud ja üldiselt hukkagi mõistetud orwellik tõdemus kõikide võrdsusest, kus siiski mõned teistest veidi võrdsemad on. Sellele osutab muu hulgas tõsiasi, et vähemalt kaheaastane karantiin euroliidu uutest liikmesmaadest Soome (ja enamiku teiste vanade liikmete) tööturule pürgijaile ei kehti Küprose ja Malta kodanike osas. Statistika andmeil on juba kümne aasta pärast Soomes miljon uut pensionäri, mis kujutab endast umbes viiendikku kogu elanikkonnast
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970
Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna kapitalistlik infrastruktuur on nii ebaõiglane, peab miski eksisteerima, mis veenaks masse selle õiguses ja aususes.Marxi järgi ilmneb ühiskonna muutus revolutsoonilisel teel, kui töölerakendatud massid (ALAMKLASSID) reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse aktsepteerima tarbismist kahel viisil
põhjalikkusega vaatleb Viirlaid inimhinge.Viies inimsuhted ja inimpsüühika piirialade,testides ned tugevustJätmata puutumata sügavamaid soppe ja ülistades õilsust ja isetust,seab Viirlaid oma tegelased küsimuse ette:Kumb on olulisem kas ühe indiviidi saatus ja hingerahul on täthsust kui kaalul on kogu rahava tulevik ja ellu jäämine,selle siiski otseselt vastamata.Tõenäoliselt sellepärast . Hoolimata oma äärmulikust suhutumisest ei taha Viirlaid lugejat venelasi kommunismiga võrdstustada. Ja kuigi teose alguses tekitavad ,,punased" viha,vastikust ja põlgust.Raamatu arenedes areneb nende vastu kaastunne.Ja lõppsõnaks võib õelda,et INIMESE järgi ei saa otsustada tema nahavärvi või rahvuse vaid selle järgi mis on tema südames ja hinges. Page 11 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Kasutatud kirjandus,lingid http://www
1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt Nõukogude /1936 vastane pakt Liidu vastu) 1937. aastal liitus sellega Itaalia ning 1939. aastal tegid sama Ungari, Hispaania. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria
kaotajateks (Saksamaa, Türgi) – see oli põhjuseks, miks olukord terves maailmas muutus keerukamaks ja pingutavamaks. Samas, poliitika viis, mida võttis vastu Inglismaa ja Prantsusmaa 1930-te lõpus, andis Saksamaale võimalust järsult suurendama oma sõjalise võimekust, mis võimaldas fašiste aktiivsetele sõjategevustele üleminekuks. Kokkuvõttes, üldised põhjused II MS alustamiseks: Luua Euroopas fašismi, mis võimaldaks võidelda kommunismiga; Saksamaa soov valitseda terve maailma üle; Nõukogude liidu nõrgenemine Stalini repressioonidest (ainult armees oli arreteeriti ning hukati ca 4 miljoni inimest); Jaapani soov valitseda terve Aasia üle; Prantsusmaa ja Inglismaa passiivsus, mille eesmärgiks oli pöörduda Hitlerit NSVL-i vastu; Iga riiki enda eesmärkide saavutamine sõja abiga (nt Poola tahtis ründama NSVL-i, aga Itaalia unistas naabermaade vallutamisest).
oma kaasahaarava sisu ja süzee keerdkäikudega ei jää alla kuulsamatele kriminaalroomanidele ja seiklusjuttudele. Kuigi üsna liialdatud kujul toob ,,Risteta hauad" meieni eesti rahva valu ja hingepiina. Samuti täheldasin, et suurema põhjalikkusega vaatleb Viirlaid inimhinge. Viies inimsuhted ja inimpsüühika piirialadesse, testides nende tugevust ja analüüsides nõrkusi. Hoolimata oma äärmulikust suhutumisest ei taha Viirlaid lugejat venelasi kommunismiga võrdstustada. Ja kuigi teose alguses tekitavad ,,punased" viha, vastikust ja põlgust, siis raamatu arenedes suureneb ka nende vastu kaastunne. Inimest ei saa hinnata tema nahavärvi või rahvuse järgi, vaid tuleb mõelda selle peale, mis on tema südames ja hinges. 10 Kasutatud allikad: 1. Viirlaid, A. "Ristideta hauad" Eesti Päevaleht 2009 2. Kronberg, J. 2009 Eesti lugu: Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"
Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis. AGRESSORITE BLOKI VÄLJAKUJUNEMINE • 1936 - Berliin-Rooma telje leping (Itaalia ja Saksamaa vahel) Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. • 1936 – Antikomiterni pakt (Saksa ja Jaapani vahel) Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga. 1937 - Ühineb antikomiterni paktiga Itaalia. Selleks aastaks on välja kujunenud Teljeriikide pakt. • 1939.mais Teraspakt – (Itaalia ja Saksamaa vahel) Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. • 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise
vanuses, mis on ettenähtud selles riigis. Selles riigis ei saa inimesed olla need, kes nad tahavad olla. Puuduvad suured unistused ja püüdlused. Ainuke motivatsioon ja elu mõte oleks see kuidas saada targaks ja heaks valitesejaks.Kohuvtav juba selle poolest, et kõik inimesed oleks enamjaolt seal riigis ühesugused, pole mingit erinevust, kui on siis ainult seisuste vahel. Mida enam ma Platoni riigile mõtlen seda enam tundub, et see ühiskonnakorraldus on väga sarnane kommunismiga. Ka neil võeti lapsed ära, ka neil oli ühiskond jagatud klassidesse jne. Samuti oli NSVL suletud ja välismaailmaga tavakodanik eriti ei suhelnud. Nagu näha ei saanud sellest riigist asja, rohkem tehti kahju. Selline riik tänapäeval küll eksisteerida ei saaks. Kuna tänapäev on globaariseerunud siis mõjutavad teised riigid ka meie elu. Platoni riik on aga suletud riik, ning välismaailm ühiskonda ja eluolu ei mõjutanud. 2.2 Ideeõpetus ja hinge õpetus
ja kasv kestab katkematult siiani. Tsiili on ainus Ladina-Ameerika riik, kus kõikides linnades ja linnaosades on olemas nii vesi kui elekter. Siseopositsiooniga oli Pinochet karm. Kohe oma võimuletuleku alguses keelustas ta marksistlikud organisatsioonid, mille liidrid kas hukati, läksid eksiili või alustasid geriljavõitlust valitsuse vastu. Armee surus taolised mässud otsustavalt maha. Pinochet kuulutas oma välispoliitika peaeesmärgiks võitluse kommunismiga Ladina-Ameerikas. Sel eesmärgil katkestati suhted Kuubaga ning käivitati operatsioon "Kondor". Tegemist oli Tsiili, Boliivia, Brasiilia, Paraguai, Uruguai ja hiljem Argentiina koostööga marksistlike geriljade hävitamiseks. Tsiili oli ainus Lõuna-Ameerika riik, mis avaldas Falklandi sõja ajal toetust Suurbritanniale, mitte Argentiinale. Pinochet reziimil olid head suhted nii Ronald Reagani juhitud Ameerika Ühendriikide kui Margaret Thatcheri juhitud Suurbritanniaga
kes võtsid vabadussõjast osa. Mõisnike võim murti selle seadusega lõplikult. Eesti külades oli suur sotsiaalne ebavõrdsus, aga seadusega see vähenes, sest maata või vähese maaga inimesed sai maaomanikuks. Uusi talusid, mis selle seaduse ajal rajati, kutsutakse asundustaludeks ja rajaja oli asunik. Olid kahte tüüpi talud – päristalud pärisperemeestega ning asundustalud asunikega. Pärisperemehed olid talu tsaari ajali ise ostnud. Mõisnikud arvasid, et tegu on puhta kommunismiga, sest maa võetakse ära. Seda üritati ka läänes selgitada. Eestist ei lahkutud enne 1939 aastat, sest Eesti oli siiski nende kodumaa. 1925 anti võimalus tagasi saada 50 hektarit maad, aga nad ise ei harinud, vaid andsid rendile. 1926 võeti vastu seadus, kus lubati mõisnikele maa kompenseerida, kuid see ei tähendanud, et seda kohe tehti, sest raha ei olnud. Riik andis välja 60- aastase kehtivusega võlakirjad, millega taheti kompenseerida ära võetud maad. Osaliselt nende
aja tagant jälle laterna kas süütama või kustutama, sest aeg möödus nii kiirelt Kuuendal planeedil elas geograaf. Ka plaanet oli suurem kui eelmine Antoine de Saint-Exupery -Lõunapost -Öine lend -Lend Arrasse -Väike prints George Bernard Shaw(1856-1950) -Iiri päritolu Inglise näitekirjanik, kriitik, lektor, sotsiaalkriitiliste pamflettide meister ning üldse üks olulisemaid figuure modernses kirjanduses. -Pidas loomulikuks liberaalse demokraatia asendamist kommunismiga -Oma 75. Sünnipäeva tähistas Shaw Moskvas -1880-ndail hakkas elatist teenima ajakirjanikuna -1898 abiellus Charlotte Payne-Townsendiga -Kirjutanud kokku 50 näidendit, osa neist saanud klassikaks -Shaw arvates oli inglise teater liiga kaua olnud truu sentimentaalsele komöödiale ja melodraamale ning võiks nüüd võtta uue ja väärtuslikuma kursi. -Shaw tõi teatrisse jõulise stiili, muusikat, huvitava ja kaasahaarava dialoogi, vastuolulised karakterid.
relvi. 3.Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast – puudutas eelkõige III maailma riike ; eriti terav oli vastasseid Eur-s, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ; II MS järel lagunesid koloniaalimpeeriumid ja mõlemad külma sõja pooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades(SB, Pr) või laiendada sinna oma mõjusfääri(NL, Hiina, RV, USA). 4.Majanduslik võituls – kõrgem elutase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga ; lääs lootis majanduslikult kurnata NL ja selle liitlasi, kasutas majandussanktsioone, võidurelvastumist jms. 5.Diplomaatiline võitlus – kasutati rahvusvahelisi organisatsioone(ÜRO, OSCE). 6.Salateenistuste tegevus – NL-s KGB ja USA-s CIA. -Trumani doktriin(1947): välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NL poolne ekspansioonioht. -Marshalli plaan(1948-1952): osa Trumani doktriinist; selle alusel jagati Eur riikidele
Modernistlikud suunad 20.saj Futuristid Marinetti ja Majakovski Futurism-tulevikku suunatud liikumine, masinad, asjade lihtsustamine, kirjanduse seniste normide kadumine, poliitillised muudatused Filippo Marinetti „Loomise ja futurismi manifest“ Julmus, vägivald, ebaõiglus, muutused ainult läbi jõu Vladimir Majakovski- luuletaja on prohvet ja tõekuulutaja. Maailmavaade ei sobinud kommunismiga Märgiline luuletus „Pilv Pükstes“ Vene telegraafiaagentuur Modernismi voolud Sümbolism- inimese siseelu, metafoorsus Futurism- tulevik, kiirus, tehnika areng Sürrealism- „mina“ sügavused, alateadvus, unenäod, olek „reaalsuse peal“ Ekspressionism- inimese siseelu, kujundid, katastroofieeline seisund Eksistentsialism- filosoofiline mina, tundmused ja sobitumine maailma
Nemad olid Pariisi rahukonverentsil otsustajad. Tihtipeale otsustas Suur Kolmik, sest Itaalia jäi peaministri puuduliku inglise keele tõttu kõrvale. Rahukonverentsile olid kutsutud vaid võitjariigid, kaotajaid kutsuti vaid rahulepingutele alla kirjutama. Lisaks puudus Venemaa esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei Inglismaa ega Prantsusmaa ei olnud nõus kommunismiga, selle tõttu neid ei kutsutud. Venemaa kaotas esimeses maailmasõjas, sest selle käigus tuli neile kommunism ning kaotati usaldus teiste poolt. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti viis rahulepingut. Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping.
kommunistlikes riikides, kuid ka lääneriikides oli taolisi nähtusi (nt makartism 1950. aastate USA-s) 3) Võitlus mõjusfääride laienemise pärast. See võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka, ning toimus kõigil mandritel (eriti terav oli vastasseis Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias) 4) Majanduslik võitlus. Kõrgem elatustase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnata NSV Liitu ja selle liitlasi. Selleks kasutati majandussanktsioone, võidurelvastumist jms 5) Diplomaatiline võitlus. Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone (ÜRO, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents jne) 6) Salateenistuste tegevus. NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s Luure Keskagentuur (CIA) Külma sõja kujunemine
Kui Jaapan hakkab sõdima Hiinaga, siis USA astub Hiina eest välja ja II Ms lõpuks heidab USA Jaapani peatamiseks tuumapommi. Agressorite kujunemine: 1936- Berliin-rooma telg sisu: saksamaa tunnustab Itaalia agressiooni Etioopias, Puhkeb ka Hispaania kodusõda, ning It ja Saks lubavad abistada Frankot, Jagatakse Euroopat, doonau maad ja Balkani maad. 1936- Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga 1937- Ühineb sellesama antikomiterni paktiga Itaalia. 1939. Mais teraspakt- itaalia ja saksamaa vahel. Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. 1940. sept- kolmikpakt- Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Hispaania Kodusõda 1931- toimusid kohalike omavalitsuse valimised ja võitsid vabariiklased.(hisp oli kuningriik). Kuningas loobub troonist ja lahkub riigist. Hispaania kuulutatakse vabariigiks
jakobiinidega. o Marksism 20. saj. Euroopas: - Strukturalism (Louis Althusser) – psühhoanalüüsi toomine marksismi, mitte ainult majandus, vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi, - Neomarksism (Max Weber) – toetub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele (Marxi 1844.a.-eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932), - 1960ndatest alates Lääne-Euroopas (va Itaalias) selge kommunistlike parteide marginaliseerumine - poliitiline praktika seotuna kommunismiga: IMS järgne Saksamaa (1920ndad- kõrgperiood); 1930ndate lõpp/1940ndate lõpp Itaalias ja Prantsusmaal (a la carte kommunism- igale maitsele; eri radikaalsusega parteisid) - Frankfurdi koolkond – segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast, katse paigutada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse, (Max'i käsikirjade olemasolu rõhutamine) - kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism
haritlased- olid lojaalsed Thiersile, isevalitsemise vastu ninf lihtsrahvas, sotsiaalselt madalam klass, kes olid kommunaali toetajad. -sotsialistid olid Louis Blanqui’ jündrid, jakobiinid, anarhistid Proudhoni juhtumisel, vabariiklased Gambetta juhtimisel. Puudus ühtsus. Pariisi kommuuni tegevus ja ümberkorraldused. tühjaks jäänud vabrikuid prooviti taas käivitada, piirati töötunde. Eraomdanit ei hakatud ründama- otsese kommunismiga ei tegeletud. Muidugi oli Thersi valitsus sellise isetegevus vastu-> Kodusõda ja verine mai nädal (Père Lachaise kalmistu). ühelt poolt Thiers, kes kontrollis suuremat osa sõjaväest ja teiselt Pariisi kommuun. Lahingud puhkesid mais. Eriti veriseks läks mai lõpus, 21.-28.mai. Pariisi kommuun tegutses 2 kuud ilma eriliste tulemusteta. Kolooniatesse saadeti ligikaugu 45tuh inimest, 25tuh kommuni said surma lahingutes/rünnakutes. Pariis oli jälles Thiersi kontrolli all, sai Pr
vee all ja kosmoses. Ainult võis katsetada maa all. Prantsusmaa katsetas Mururoa atollil. Kummalgi poolel tekkisid toetuseks sõjalis-poliitilised liidud. NATO 1949 lääne riikide poolel, Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 1955 ida pool. Pinge lõdvendus: ida ja lääne suhete jahtumine. Tulenes võimalik sellest, et USAl polnud õnnestunud kommunismi kukutada: tuleb koos eksisteerida. NSVL pani tähele, et pole olnud võimalik maailma vallutada kommunismiga. Kommunismi prestiiz oli tõusnud peale Vietnami sõda. USAt tabas seal kaotus. Väljendus: 1972 leppisid NSVL ja USA raketitõrje rajamisleping kummalgi poolel võib olla vaid üks raketitõrjesüsteem. Samal aastal sõlmiti ka strateegilise relvastuse piiramisleping (SALT-1) kumbki pool külmutab kandurite arvu 2400 kandurite peale. Palju tuumarelvi võib peal olla, selleni ei jõutud. Kehtis viieks aastaks. Esimene kord, kui määrati kindlaks kindel piir
peab moodustama oma riigi. 3) Konservatism = üldine alalhoidlikus poliitika, kultuuri ja moraali alal. Olulised traditsioonid ja vanad ühiskonnastruktuurid (demokraatia vastasus, ,,tagurlus") 4) Sotsialism. Põhjuseks tööstusühiskonna pahupooled. Eesmärgiks õiglasem ühiskond. Nn teadusliku sotsialismi ajajärk (Marx ja Engels 1848 - ...). Revolutsioon ja proletariaadi diktatuur. Kuni 20.saj alguseni oli samatähenduslik kommunismiga. 20saj alguses moodsa sotsiaaldemokraatia = revisionismi ja demokraatia ühendamine. 19saj alguses oli maailm hakanud ideologiseeruma. Järjest suuremad rahvahulgad nõudsid: põhiseaduslikku riigikorda, valimisõigust ja kodanikuvabadusi (sõnavabadus), peatselt ka rahvuslikku enesemääramist. Tulemuseks on kokkupõrked. 19.saj ajaloo periodiseerimine: 1) Napoleoni sõdade periood (kuni 1815). Prantsusmaa eesmärgiks oli täieliku hegemoonia saavutamine Euroopas
ning toimus kõikidel mandritel. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnata nõukogude liitu ja selle liitlasi. Selleks kasutati võidurelvastamist ja majanduslikke sanktsoone jne. c) Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast: See võitlus puudutas riike, mis ei kuulunud otseselt kummagi mõjusfääri. See toimus kogu maailmas. d) Majanduslik võitlus: Kõrgeelatus tase oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga samas lootis Lääs majanduslikult kurnata NSV ja selle liitlase ,selleks kasutati võidurelvastust, majanduslike santsoone jne. e) Diplomaatiline võitlus selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsoone. f) Salateenistuste tegevus nõukogude liidu võimsamaks salateenistuseks oli Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s oli suurimaks välisluure organiks Luure Keskagentuur (CIA). 1945- loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsoon. TRUMANI DOKTRIIN JA MARSHALLI PLAAN. 1947
annaabi.ee 
