Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo Õppimismaterjal 9.Klassile (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest?
1. MÕISTED
SUFRAŽETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi.
MAJANDUSLIK LIBERALISM - Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas.
AUTORITARISM - Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte.
TOTALITARISM -Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine.
DOMINIOON - Inglismaa autonoomne liikmesriik.
ISOLATSIONISM - Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette .
DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit
FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks
KOMMUNISM - Mittedemokraatlik riigikord , kus ülistati töölisrahvast.
SOTSIAALDEMOKRAATIA - Demokraatlik liikumine, mis kaitses töölisklassi huve.
KONSERVATISM - Demokraatlik liikumine, kus ei tehtud uuendusi vaid eelistati seda, mis oli juba ajaloos läbi proovitud. pooldati vaba turgu
NATSIONAALSOTSIALISM - Vägivaldne mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati oma rahvust
NEW DEAL- Ameerikas majanduslanguse ajal suur mitme aasta peale jagatud kava, mis pidi ergutama majandust ja uusi töökohti looma.
RAHVARINNE - Diktatuuriohuga võitlemiseks loodud pahempoolsete erakondade liit.
2. ISIKUD
Al Capone- Kurikuulus U.S.A. maffiarühmituse juht e. ristiisa kes läks vangi maksupettuste eest ja 7 a. pärast vabanes ajukahjustuse pärast.
F. D. Roosevelt- U.S.A. president kes päästis Ameerika majanduslangusest
HITLER - Saksamaa diktaator, kes lasi hukata ligi 6 miljonit juudiinimesi
MUSSOLINI- Diktaator Itaalias, kes õpetas Hitlerile fašismi põhimõtteid
STALIN- Diktaator ja kommunistliku partei esimees Venemaal.
W.CHURCHILL- Inglismaa poliitik kes mõistis millist ohtu kujutavad endast diktatuurid, ning pani tangid massitootmisele-
3. DATEEERI!
EESTI NAISED SAID VALIMISÕIGUSE- 1919
SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS - 1929-1933
4. MIKS SUURENES DEMOKRAATLIKE IDEEDE POPULAARSUS PÄRAST 1. MS- Sest saadi aru, et monarhia on oma aja ära elanud.
5. KUIDAS MÕJUTAS VALIMISÕIGUSTE LAIENDAMINE VALITSUSTE KOOSSEISU JA INIMESTE MEELSUST?- I MS järgnenul ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. 1918. a ING vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed alates 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised, kellele seati vanusepiiriks 30. eluaasta (see kaotati 10 a hiljem).
Tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguste laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.
6. VÕRDLE PR. ING. JA USA ARENGUT KAHE MAAILMASÕJA VAHEL.
RIIGIKORD:
ING – põhiseaduslik monarhia
PR ja USA – vabariik
POLIITILINE ELU:
ING – kaheparteisüsteem(Tööerakond ja konservatiivid)
PR – palju parteisid, u 2 valitust aastas
USA – kaheparteisüsteem(Vabariiklik ja Demokraatlik partei). Maffia. Kongress , president valiti 4ks aastaks
MAJANDUS:
ING – ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjut
*ING – ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjutas kõige vähem
PR – tõusis võimsaks tööstusriigiks, majanduskriis mõjutas suhteliselt vähe( Elsass -Loring, reparatsioonid )
USA – majandustõus oli kõige suurem, majanduskriis mõjus kõige raskemalt; hulgitootmine
VÄLISPOLIITIKA:
ING – võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli
*ING – võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe-kokkulepe)
PR – 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL-le(1935 – PR-NL abistav leping)
USA – isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias.
7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD
VASAKPOOLSED------------------------------------------------------------------------------- PAREMPOOLSED
Sotsialism Liberalism
Sotsiaaldemokraatia Konservatism
Kommunism Fašism
Natsionaalsotsialism
8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda!
1. muutused ühiskonnas – töölised ja naised. 2.Sõja mõju – harjutud kindlakäelise valitsemisega . 3.Pettumine Versaille ’s süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5.Terve riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine.
9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited .
Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922
10. totalitaarse diktatuurile iseloomulikke tunnuses ja näited !
1 isiku e. Juhikultus . NT: Führer Hitler, Stalin. 2. Üks partei NT: kommunistlik partei, Fašistlik partei, NSDAP. 3. Üks ideoloogia NT: kommunism, Fašism, Natsism 4. Sala – ja Julgeolekuteenistused NT: KGB, OVRA , Gestopo 5. Üksikisiku elu allutatud riigile
6. Propaganda NT: rahvast hirmutati pidevalt mingi välisvaenlasega
Ajaloo Õppimismaterjal 9 Klassile #1 Ajaloo Õppimismaterjal 9 Klassile #2 Ajaloo Õppimismaterjal 9 Klassile #3 Ajaloo Õppimismaterjal 9 Klassile #4 Ajaloo Õppimismaterjal 9 Klassile #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nos11 Õppematerjali autor
Väga hea õppida ajaloo kontrolltööks, olemas kõik vajalikud mõisted, tähtsad aastad ning tähtsamad sündmused.(9.Klassile)

Sarnased õppematerjalid

Maailm kahe maailmasõja vahel
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

inflatsioon ­ rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern ­ e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism ­ maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) ­ USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ­ ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut ­ Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne ­ prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur ­ riigikor

Ajalugu
Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA ­ Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM ­ Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM ­ Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. 1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik

Ajalugu
Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul ­ riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik ­ Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas ­ 10-12 Vastuolud erinevate

Ajalugu
Demokraatia ja diktatuur
3
doc

Demokraatia ja diktatuur

SOTSIAALDEMOKRAATIA ­ Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM ­ Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM ­ Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja

Ajalugu
Diktatuur ja Demokraatia 1920-1930
8
rtf

Diktatuur ja Demokraatia 1920-1930

Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumised Liberalism- suund, mis lähtu

Ajalugu
Demokraatia 1920-1930
6
doc

Demokraatia 1920-1930

Demokraatia 1920. ­ 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA ­ Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM ­ Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM ­ Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi ­ eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19

Ajalugu
Demokraatlikud riigid
4
doc

Demokraatlikud riigid

DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921)

Ajalugu
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel
5
doc

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel.

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism ­ vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism ­ alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia ­ kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin Roosevelt 1932

Ajalugu




Kommentaarid (3)

nos11 profiilipilt
nos11: Väga hea , sobib õppimiseks väga hästi! :P
19:54 18-11-2009
susu profiilipilt
susu: sain abi, väga hea
18:26 18-01-2010
KatrinL profiilipilt
KatrinL: Suht hea
20:45 19-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun