Maailm külma sõja ajal (0)

Maailm külma sõja ajal
Peale teist maailmasõda oli pingeline olukord, valitsustel olid võlad teiste riikide ees, suured inimkaotused, paljud hooned hävitatud. Kõike oli vaja taastama hakata. Lisaks sellele jätkus pingeline olukord valitsuste vahel. Ühel pool oli NSV Liit, teisel pool USA. Üks propagandeeris kommunismi, teine oli demokraatia eest.
Külm sõda oli kahe suurriigi vahel. Ükski neist ei andnud vastasele alandust, sest see võis lõppeda ühe suurriigi kaotusega ja teise võiduga. NL levitas kommunismi koos plaanimajanduse, diktatuuri, tsensuuri ja propagandaga. Kommunismi levitamisel öeldi, et võim on tööliste käes. USA oli demokraatia poolel. Kõige tähtsam oli, et võim on rahva käes. Ma arvan, et ka tollel ajal, kui ka tänapäeval esineb demokraatias mingi osa tsensuurist ja propagandast, et riiki kõvemini kätes hoida, kuid demokraatias pole see totaalne , ainult väike osa.
NL levitas kommunismi vägisi, toetades riikide siseseid revolutseoone, et mitte relvaga peale minna. USA aga toetas riike, kes võitlesid kommunismiga ning neid, kes peatasid kommunistide organisatsioone. Tasapisi suurenes pinge kahe ideoloogia ja kahe suurriikide vahel. Külma sõja eel olid valminud esimesed tuumapommid ning neid arendati veelgi edasi. USA jõudis tuumapommi ka katsetada Nagasakis ja Hiroshimas, mille käigus kõige suurem kaotus oli tavarahva seas, kes polnud milleski süüdi. Tänapäevani suure radiatsiooni saamise tulemusel, sündivad erinevate vigastustega lapsed. Tuumapomm oli imeliselt võimas relv ning see peatas mõlemaid pooli üksteisele kallaletundist, kuna mõlemad kartsid tuumasõda. Ma arvan, et tuumapomm oli õigel ajal leiutatud ning mõnes mõttes hea, kuna see hoidis ära sõda nii Jaapani ja Ameerika vahel, kui ka tuumasõda külma sõja ajal NSV Liiduga, kuna kõik kartsid seda pommi. Jätkasid USA ja NSVL üksteist ärritama. USA lõi liitlastega NATO , varsti ka NL lõi oma sõjalise liidu VLO.
Puhkes sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kus NL oli Põhja-Korea poolel ja USA Lõuna-Korea poolel. Peale teist maailmasõda jagunes Saksamaa kaheks – läänes Saksa Liitvabariik (USA), idas Saksa Demokraatlik Vabariik (NL). Seal oli eriti pingeline olukord ning NSVL piiras ida osa müüriga ära, sest palju jooksid läände ning oli hirm, et Ida-Saksamaa jääb tühjaks. Oli ka oht sõja puhkemisest Suessi kanali eest Egiptuse, Prantsusmaa, Inglismaa ja Iisraeli vahel, kuid olukorda sekkusid ÜRO , USA ja NL, et ei puhkeks tuumasõda. Sealt võis ju sõda üle minna kolmandaks maailmasõjaks. Kõige pingelisem olukord oli Kuuba kriisi ajal, kui NL viis Kuubasse raketid , et vajadusel neid Ameerikasse lasta, kuid USA reageeris sellele ning Ameerika ja NL tulid kokkulepele, et NL viib lõhkepead ära. Kõige rohkem mõjus see Kuuba lihtrahvale. Majandus ju langes, elu halvenes. Siiamaani on nende elu veel halb, nt: sõidavad veel rohkesti vanad NL autod. Puhkes ka sõda Afganistaanis, kus nii USA kui ka NL võtsid osa.
70.-te aastatel hakasid suhted tasapisi paranema. Algas see Saksamaal tekkinud situatsiooni lõdvenemisega. SLV tunnustas SDV ning toimis koostöö. Suurriikide juhid kohtusid kokku iga aasta. Kohtusid Helsingis 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada . Prooviti piirata relvastust ning sõlmiti leping, mis tagas tuumapommide valmistamise peatamise. Hiljem sõlmiti veel üks leping, mis tagas tuumarelvastuse vähendamise. Kuigi paranesid suhted, jätkas NL oma ideoloogia levitamise ja mõlemad suurriigid valmistasid sõjarelvi.
Peale M. Gorbatšovi võimule saamise proovis ta veel parandada suhteid välismaadega, nt: tõi väed välja Afganstaanist ja Ida-Euroopast. Ühines ka Saksamaa. NL lõdvenes ja kadus .
Külm sõda on sündmusterohke ja pikk aeg, mil oli raske elada. Tavainimesed olid valitsuste nukud. Arvan, et kuigi tuumapomm on surmav kogu maailmale, hoidis ta ära veel mitmed sõjad . Naguinii oleks tuumapomm hiljem või varem leiutatud, kuid meil vedas, et mite hiljem. Tuumapommi pärast surid paljud inimesed, kuid ma arvan, et hirm seda kasutada hoidis ära veel rohkem hukkumisi. Kuid on hea, et kõik see lõpes ning loodan, et sellele sarnast enam ei juhtu, kuigi viimastel aastatel pinge poliitikas kasvab.
Peale külma sõda said paljud riigid vabaks, seal hlgas ka Eesti Vabariik. Kujunes välja Vene Föderatsioon ning maailm nüüd vaatab kommunismile teise nurga alt. Tagajärjena kujunes ka Euroopa Liit, mille eesmärgiks on koostöö ja väikeriikide kaitse tagamine.