II Maailma sõda (0)

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
TEINE MAAILMASÕDA
Referaat
Juhendaja : Silva Kiveste
Koostaja : Jelizaveta Kuznetsova
205 MRA
TALLINN
2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Põhjused 4
Sõdivate osapoolte sõjaplaanid 5
Sõja käik 7
Sõja tagajärjed 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Sõda, nagu ülemaailmsete konfliktide lahendusviis, mis alati toob kaasa massilised hävitamised ja tohutu inimese surmasid, mis tekitab vägivalda tahet ning sünnitab agressiivse vaimu, oli hukkalt arusaadud kõikide ajastute filosoofidega, kui paljud neist väitsit, et sõda on pidev inimkonna kaaslane.
Kahjuks, nii see ongi; meie ajalugu teab toimuvaid sündusi nelja tuhande aasta jooksul ja ainult umbes kolmsada nendest olid rahulikud. Kõigil ülejäänud ajal ühes või teises kohas Maapeal leegitsesid sõjad .
Iga korraga sõjad olid suuremad, kasvasid materiaalsed kaotused ja inimkaotused. XX sajand tuli ajaloosse nagu epohh, mis sünnitas kaks maailma sõjat; nendes esines mitukümmend riike ja miljonid inimesi. II Maailmasõja jooksul, sündmustes esines üle 70 riiki, inimkaotus oli 55 miljoni. Sõdade ja maailma probleem on nagu mitte kunagi aktuaalne tänapäeval.
II Maailmasõda oli kõige verisem sõjaline konflikt inimkonna ajaloos ning ainuke, kus kasutati tuumarelve. Sõja alguse ja lõppu kuupäevad, 1. sept. 1939 kuni 2. sept. 1945, on ühed olulisematest päevatest kogu tsiviliseeritud maailma jaoks.
Selles referaadis autor toob välja olulisemaid asju sõjast: põhjuseid, miks ta alganud oli; plaanid, mis olid osalevatel riikidel teine teise suhtes; sõja käiku kronoloogiat ning tagajärjeid ja sõja mõjutusi tervele maailmale.
Joonis 1. Sõjas osalevad sõdurid

Põhjused

II Maailmasõjat sünnitas terve kompleks erinevatest keerulistestest probleemidest. Enne sõda algust kapitalistlike riikide ebaühtlane arenemine suurenes, sellega kaasa kasvas ka konkurents kapitalistlike riikide vahel, s.t. kõige olulisem põhjus sõda alustamiseks olid riikidevahelised vastuolud.
Rahvusvaheliste olukorra teravnemises kõige agressiivsema rolli võtis endale Saksamaa, pärast, kui Hitler oli võimu enda kätte saanud, Maailma olukord muutis palju keerulisemaks. Saksamaa ja Jaapan kiirustasid saada juhtipositsioone turunduses, aga juhtivad riigid (USA, Inglismaa, Prantsusmaa) püüdsid säilitama oma tulusid. Jaapan ja Saksamaa tahtsid kõigutama USA finantsilist olukorra. Ka oluliseks põhjuseks oli see, et inimesed kartsid arenenud riikide juhte ( Churchill , Chamberlain jt.), nende mõtete levikut ning sotsialismi-kommunismi levikut. Seega 30. aastates moodustusid kaks põhilist sõja koldeid: Idas Jaapaniga ning Läänes – Saksamaaga.
II Maailmasõja põhjuseks oli maailma jõudude tasakaalustamatus ning probleemid, mis olid provotseeritud I Maailmasõja tulemustega, eriti territoriaalsed vaidlused. Riigid, mis olid võitnud I MS-s (USA, Inglismaa, Prantsusmaa), olid sõlminud Versailles ´i rahu lepingut, mis oli maksimaalselt kasumatu ja alandava tingumistega nende riikide suhtes, kes IMS-s jäid kaotajateks (Saksamaa, Türgi) – see oli põhjuseks, miks olukord terves maailmas muutus keerukamaks ja pingutavamaks.
Samas, poliitika viis, mida võttis vastu Inglismaa ja Prantsusmaa 1930-te lõpus, andis Saksamaale võimalust järsult suurendama oma sõjalise võimekust, mis võimaldas fašiste aktiivsetele sõjategevustele üleminekuks.
Kokkuvõttes, üldised põhjused II MS alustamiseks:

• Luua Euroopas fašismi , mis võimaldaks võidelda kommunismiga;
  
• Saksamaa soov valitseda terve maailma üle;
  
• Nõukogude liidu nõrgenemine Stalini repressioonidest (ainult armees oli arreteeriti ning hukati ca 4 miljoni inimest);
  
• Jaapani soov valitseda terve Aasia üle;
  
• Prantsusmaa ja Inglismaa passiivsus, mille eesmärgiks oli pöörduda Hitlerit NSVL -i vastu;
  
• Iga riiki enda eesmärkide saavutamine sõja abiga (nt Poola tahtis ründama NSVL -i, aga Itaalia unistas naabermaade vallutamisest).
  

Sõdivate osapoolte sõjaplaanid

Kõikidel sõja osalejatel olid omad plaanid ning eesmärgid, mida igaüks soovis saavutada; omas korras need plaanid, kui oli võimalus, olid kooskõlas liitlastega . Niimodi, vastavalt Inglismaa ja Prantsusmaa salaja lepingu järgi, Venemaa võidu puhul pidi saama Istanbuli koos Musta mere väinadega, samuti mõned Lõuna-Kaukaasia osad läänepiiril.
Ise inglased ja prantslased lootsid jagada teine teise vahel Saksa valdused Aafrikas ning Osmanite territooriume Lähis-Idas. Nende plaanides oli ka võtta ära Saksamaa maatükke Euroopas, mis omal korral oleksid jagatud Prantsusmaa, Taani ning Belgia vahel. Bosniat ja Hertsogoviinat, mis olid vallutatud austraalsate poolt, tahti andma üle Serbiale. Itaaliale, nagu tänu, et nad osaleksid sõjas Antanta pool, olid lubatud Austria-Ungari maad ning Albaania .
Plaanid olid ka Saksa plokki riikides. Sakslased lootsid saada kätte inglise ja prantslaste kolooniaid Aafrikast ja Aasiast, saavutada protektoraadi Belgia ning Prantsusmaa osade üle. Austia-Ungari kavatses saama Balkanite ja Põhja-Itaalia territooriumi.
Samas juhtivad riigid, loomulikult, mõtlesid selle peale, kuidas saama kaubanduslike ja majanduslike eesõigusi.
Joonis 2. Sõja käik
See on plaanid, mis puudutavad terve maailma riike. Suurimatel osalejatel (Saksamaa ja NSVL) olid aga samas omad plaanid ja eesmärgid, mis olid seotud mitte ainlt territooriumise laiendamisega. Saksamaa soov oli ümberjagama maailma ning luua tohutu koloniaalimpeeriume, samas nad tahtsid füüsiliselt hävitama teisi rahvusi ning jätta puhtalt aarja rassi, mida sakslased pidasid ainukeseks aristokraatiliseks rassiks. Teised riigid kaitsid ennast Saksamaa rünnakute vastu.
Saksamaa eesmärgid:

• NSVL ja sotsialismi, kui riiki, süsteemi ning ideoloogiat, likvideerimine. Riiki kolonisatsioon. 140 miljoni „üleliigseid inimesi“ ning narkootikume hävitamine;
  
• Lääne-Euroopa demokraarlikke riikide likvideerimine ning nende alluvus Saksamaale;
  
• Maailma vallutamine ja valitsemine. Agressiivsuse ettekäändeks – NSVL-st rünnaku oht.
  

NSVL eesmärgid, mis selgusid sõja käigus:

• Sotsialistliku ideede ja riigi vabaduse kaitsmine, fašismi ja militarismi likvideerimine
  
• Euroopa riikide fašismist vabastamine
  
• Demokratlikke ja sotsialistlikke valitsustega riike loomine naabermaades
  

Joonis 3. Svastika ehk haakrist

Sõja käik

I periood, september 1939 – juuni 1941
II MS sündmusi võib jagada neljaks perioodiks. Sõjalised eeldused algasid veel 1938 aasta märtsikuus, aga ametlikuks sõja alguseks peetakse 1. sept. 1939. a., kui Saksamaa tungis Poola kallale. Järgmisel päeval saksa allveelaev U-30 ettehoiatusteta hakkab ründama inglise reisilaevat „Athenia“.
3. septembril Suurbritannia , Prantsusmaa, Austraalia ja Uus- Meremaa (Poola liitlased) kuulutasid Saksamaale sõjat. Mõne päeva jooksul nendele liituvad Kanada Newfouland´i Liit, Lõuna-Aafrika ja Nepal.
17. septembril toimub NSV Liidu kallaletung Poolale.
27. septembriks kogu Poola oli vallatud.
28. septembril Saksamaa ja NSVL sõlmivad mittekallaletungi lepingut; endise Poola territooriumil asutakse piiri, mis jagab maad Saksa ja Nõukogude vägede vahel.
Suurbritannia ja Prantsusmaa 1939 septembrist kuni 1940 aprillini jätkavad oma passiivse sõja ning isegi ei püüa kedagi rünnata. Aktiivsed sõjalised tegevused käivad ainult mere piirides. 1939. aastal septembrist detsembrini Suurbritannia kaotab 114 laevu sakslaste allveelaevade rünnakutest, Saksamaa aga kaotab ainult 9 allveelaevu. Saksa rünnakud tekkitasid suure ohtu Britannia majandusele, sest riik kaotas tohutu kaupa vee sees.
30. novembril NSVL alustas sõjategevust Soome vastu, sellega algas Talvesõda, mis oli lõppenud 12. märtsil.
9. aprillil Saksamaa tungib Norrasse ja Taani „Weserübung-i“ plaani järgi; järgmisel päeval saksa väed tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse ning W. Chutchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15. mail kapituleerib Holland , 2 nädala hiljem – Belgia.
10. juunil Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõjat, 4 päeva hiljem Pariis oli ümber piiratud Saksamaa vägede poolt. Järgmiste päevade jooksul NSVL okupeeris Balti maad, hiljuti seal hakkasid toimuma kommunistlikud riigipöörded. Kahe kuu jooksul Leedut, Lätit ning Eestit inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu.
27. septembril Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmipakti, hiljem sellega liitusid Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Slovakkia ja osaliselt ka Soome. Samal ajal Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, aga rünnak ebaõnnestus.
9. detsembril Britannia tungis Põhja-Aafrikasse.
18. detsembril Hitler kinnitas plaani „Barbarossa“.
II periood, juuni 1941 – november 1942
22. juunil Saksamaa oma liitlastega – Itaalia, Ungari. Rumeenia, Soome ja Slovakkia, - tungib NSVL kallale. Algab Suur Isamaasõda. Saksa armee ootamatult ründab korraga tervet Lääne-Nõukogude piiri kolme suure gruppidega: „Põhi“, „Kesk“ ja „Lõuna“. Juba esimesel päeval hävitakse suur osa Nõukogude relvastusest ja küttusest; hävitati ca 1200 lennikeid, mille tohutu osa veel ühtegi korra ei lendanud. Järgmisel päeval NSVL frondid püüavad rünnata saksa väesid, aga see ei õnnestu . Kõik need sõjalised tegevused olid see sama Hitleri „Barbarosse“ plaan. Mõne päeva hiljem, 26. juunil, Soome Vabariik kuulutab sõja NSV Liidule. Algab Jätkusõda.
Alates juulist kuni novembri kuuni toimus Stalingradi lahingu esimene periood.
14. augustil sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt .
8. septembril algas Leningradi blokaad , samal päeval sakslased täielikult blokeerisid Leningraadi, 30-ndal valmistuvad Saksa väed Moskva ründamiseks.
2. detsembril Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi.
7. detsembril oli Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, järgmisel päeval USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Veel paari päeva hiljem, 11. detsembril, omas korras Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja.
Detsembris kõvenes USA ja NSVL koostöö, juba jaanuari kuuks 26 riike kasutasid enda varusid selleks, et võitlema ühe vaenlasega.
26. mail 1942. a. Suurbritannia ja NSVL sõlmisid sõjalise liidu lepingu.
III periood, november 1942 – 1944
Alates 1942 novembrist kuni veebruarini oli Stalingradi lahingu teine periood.
19. novembril Nõukogude suurtükivägi andis tugeva lööki vaenlastele, hakkas tankide rünnak. Mõne kuu pärast, 18. jaanuaril 1943., Leningradi ja Volhovi frontide väed suutsid osaliselt murda Leningradi blokaadi ning 2. veebruaril Saksamaa kaotas Stalingradi lahingu. Veebruari jooksul algas Donbassi vabastamine.
13. mail Saksa-Itaalia väed kapituleerisid Põhja-Aafrikas.
9. juulil Liitlasväed maabusid Sitsiilias, 12. juulil NSVL algas pealetungi idarindel.
Juuli kuus sakslased veel ühte korda proovivad tagastada endale strateegilise algatuse Kurski lahingus, aga see lõpeb saksa vägedele suure kaotamisega. Saksa väed hakkavad taanduma – nad on sunnitud jätta mittu linnasid. Algavad lahingud Valgevene ja Ukraina eest. Kui toimub lahing Dnepri eest, sakslased kaotavad Punaarmeele ning viimased vabastavad Ukraina parema äärt ja Krimmi – vabastamine toimud augustis.
3. septembril Itaalia kapituleerus.
28. novembrist 1. detsemberini toimus Teherani konverents , kus võtsid osa riikide juhtijad: Stalin (NSVL), Roosevelt (USA) ja Churchill (Suurbritannia).
Joonis 4. Pearl Harbori rünnak
IV periood, 1944 – 2 sept. 1945
1944. a. USA ja Inglismaa grupperisid oma vägesid Jaapani vastu.
27. jaanuaril lõppes Leningradi blokaad, järgmiste kuu jooksul lõppes saksa vägede purustamine Krimmis.
6. juunil Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt Saksamaa vastu; plaan, mille nimi oli “Overlord”. Augustis olid paigutatud Lõuna-Prantsusmaal dessantid, Toulon ja Marseille linnad vabanesid. 25. augustil liitlased saabuvad Pariisi, sel ajal linn on juba peaaegu täielikult Prantsuse vägede kontrolli all.
1944 suvel algas Punaarmee pealetung terve frondi territooriumitel. Paari kuu jooksul saksa vägedest on vabastatud peaaegu terve Valgevene, Ukraina, Baltimaad. Sakslased on sunnitud kapituleerima. Soome tahab minna sõjast välja ning sõdib sakslastega, kellega veel mõne aja varem oli koostöö, et oma maad vabastada. Augustis Punaarmee aitab vabaneda Rumeeniale, järgmisel kuul Belgiale.
Sügisel oli toimunut mitu sündmust: oli hävitatud Jaapani laevastik , Soome ja NSVL sõlmivad Vaherahu lepingut. 20. oktoobril NSVL väed ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee vabastasid Belgradi.
25. detsembris peatati Saksamaa pealetung Ardennides. See oli Saksamaa viimane pealetung.
17. jaanuaril 1945.a. NSVL väed vallutasid Varssavi.
Joonis 5. Punaarmee lennuk
4-st 11-ni veebruarini toimus Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist.
Märtsist aprillini Saksamaad ümbritsesid lääne poolt USA, Britannia ja Prantsuse väeosad, idast aga NSVL väeosad.
21. aprillil NSV Liidu väed tungisid Berliini, 30. aprillil Hitler tegi Berliinis enesetapu.
8. mail Saksamaa kapituleerus – sellega lõppes sõda Euroopas.
Pärast, kui sõda oli lõppenud Euroopas, Jaapan oli jäänud ainukeseks vastuseisjaks. Selleks ajaks Jaapanile kuulutati sõjat umbes 60 riiki. Aga vaatamata sellele, jaapanlased ei tahtnud kapituleerida ja avaldasid oma soovi jätkata sõja kuni võidu lõpuni.
1945 juunis jaapanlased kaotasid Indoneesiat ja olid sunnitud lahkuma Indohiinast. 26. juulil USA, Suurbritannia ja Hiina esitasid Jaapanile ultimaatumit, aga Jaapan oli lükanud seda tagasi. 6. augustil esiteks Hiroshima , kolme päeva pärast Nagasaki peale USA heitis tuumapommi, resultaatis mõlemad linnad olid peaaegu kustutatud maapealt. NSVL kuulutas Jaapanile sõda ja võitis Mandžuuria lahingut.
2. septembril Jaapani kapituleeris. Suurim sõda ajaloos oli lõppenud.
Joonis 6. Hiroshima peale tuumapommi plahvatust

Sõja tagajärjed

Euroopa oli jaotatud kahteks laagriteks: Lääne (kapitalistlik) ja Ida (sotsialistlik). Kommunistide ja sõjaeelse valitsuste konflikt Kreekas kasvas kõdusõjani. Kahte plokki vahelised suhted halvenesid juba paari aasta pärast, kui II MS oli lõpenud, algas Külm sõda.
II Maailmasõjaga väga mõjutas ühiskonda. Sõjas esinesid 62 riiki (80% tervest maailmast). Sõjalised tegevused olid 40 riikide territooriumitel, olid mobiliseeritud ca 110 miljonit inimesi. Üldised inimkaod – 50-55 mln inimest, nendest 27 mln olid frontidel hukatud. Sõjalised kulutused ja sõjaline kahjum kokku moodustusid 4 triljoni dollorit. Ainult USA, NSVL, Suurbritannia ja Saksamaa tööstusega oli tootud 652 000 lennukeid, 286 000 tanke, ja tohutu palju relvastusi. Sõjaga kaasnesid kolossaalsed hävitused, kümne tuhande linnade ja külade põrmustamine, lugematu katostroofide arv miljonitel inimestel.
Sõja resultaatis nõrgenes Lääne-Euroopa roll ülemaailmses majanduspoliitikas. Juhtivateks riikideks said USA ja NSVL. Vaatamata sellele, et Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võitnud, nad olid nõrgemad, kui varem. Sõda näitas, et nad ja teised Lääne-Euroopa riigid, ei suuda hoidma suuri koloniaalimpeeriume. Aafrika ja Aasia riikides suurenes vabadusliiklus kolooniate vastu. Ka tagajärjeks oli see, et mõned riigid said sõltumatuks, nt Etioopia , Island, Süüria, Liibanon. Ida-Euroopas, mis oli okupeeritud Nõukogude vägedega, loodi sotsialistlike režiime.
Kujunes välja ÜRO ja keelustati fašismi ning natsistmi ideoloogiat.

Kasutatud kirjandus

• http://great-victory.ru/?m=9333
  
• http://historynotes.ru/vtoraya-mirovaya-voyna-1939-1945-gg/
  
• http://www.andersval.nl/index.php?option=com_content&task=view&id=4589&Itemid=173
  
• http://www.examen.ru/add/School-Subjects/Social-Sciences/History/13306/13354/13357
  
• http://oln-serega.narod.ru/table.html
  
• http://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626
  
• http://iims.silver.pri.ee/kronoloogia
  
• http://moikompas.ru/compas/war
  
• http://www.bibliotekar.ru/istoriya/239.ht m
  
• http://otvet.mail.ru/question/20271882