Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

II Maailma sõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
II Maailma sõda #1 II Maailma sõda #2 II Maailma sõda #3 II Maailma sõda #4 II Maailma sõda #5 II Maailma sõda #6 II Maailma sõda #7 II Maailma sõda #8 II Maailma sõda #9 II Maailma sõda #10 II Maailma sõda #11 II Maailma sõda #12 II Maailma sõda #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elisabeth Hint Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda kordamiseks

Vägede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 25.aprillil kohtusid NSVL väed ja USA väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud. 6. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. 7. Konverentsid: Teheran, Jalta, Potsdam (millal, kes osalesid, mida otsustati/arutati, kellele kasulik)

Maailmasõjad
thumbnail
11
doc

II maailmasõda

18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") . 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14 juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsember - Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris. 8

Ajalugu
thumbnail
8
doc

II Maailmasõda

sõjaplaani. 20 inglaste sõjavarustus langeb sõja käigus sx-ste kätte; prantslaste vaim murtud Esimene tõsisem tagasilöök 1940 juulis "lahingus Inglismaa pärast", kusbriti õhujõududel õnnestub peale jääda. 3. Nõukogude Liidu roll II ms-s. Sõja algperioodil (1939 ­ 1941): 21 17. sept 1939 tungib kallale Poolale, hõivates Ida-Poola 22 Nõudmised Soomele, et loodaks NL sõjaväebaasid, soomlased venitavad läbirääkimisi, NL ründab ootamatult sõda kuulutamata.Algab Talvesõda(nov 1939). Venelastele osutub raskeks murda läbi Mannerheimi liinist(külm + tundmatu maastik), märts 1940 sõlmitakse rahu: Soome loovutab mõned piirkonnad(Karjala maakitsus, Hanko sõjaväebaas), kuid iseseisvus jääb püsima 23 Analoogsed baaside lepingud Eestis, Lätis ja Leedus. Riigid püüavad küll vaielda, kuid on lõpuks sunnitud siiski järele andma

Ajalugu
thumbnail
14
doc

II maailmasõda

Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. 29. Septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Leping võeti vastu vaimustusega.  Molotovi-Ribbentropi pakt – 1939. A suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 4. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika?

Ajalugu
thumbnail
8
doc

II maailmasõda

II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ­ ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid ­ maailmarevolutsiooni plaan ­ väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng ­ relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus ­ puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika ­ olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II Maailmasõda

II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa ­ Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) ­ Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia ­ Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan ­ Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.

20. sajand maailmas
thumbnail
4
doc

II maailmasõda

Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele. 1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.Tegelikult oli see piirituli venelaste lavastatud.Soomalsed soovisid juhtumit põhjalikult uurida aga nõukogude liit ei olnud nõus.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda.Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ja heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas Soome sõjaväe vastu,kelle ülemjuhatajaks oli Mannerheim, enam kui poole rohkem mehi,tanke ja lennukeid.Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ja punaarmee saamatus tõmbas stalini vallutusplaanile kriipsu peale.Nad ei suutnud Mannerheimi liini läbi murda,seda tegid nad alles siis kui Stalin oli vahetand välja väejuhi ja kasutand lisajõude.

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.

Ajalugu



Lisainfo

Olulisemad asjad II Maailma sõjast - põhjused, miks ta alganud oli; plaanid, mis olid osalevatel riikidel teine teise suhtes; sõja käiku kronoloogiat ning tagajärjeid ja sõja mõjutusi tervele maailmale.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun