Külmsõda 1945.a (4)

Külm sõda 1945-1990/91
Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal
USA, NKL, SB olid liitlased.

• Üksmeelel: Saksa purustamine.
  
• Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents - Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine .
  

Pariisi rahukonverents sõja lõpuks

• Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid , Soome karjala , Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja- Bukoviina , Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder - Neisse jõge.
  
• Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud.
  
• Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia , Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike).
  

Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis USA ja NKLi vahel. Propagandistlik vastasseis- üksteise mustamine. Majanduslik- olla teistest parem. Sõjaline- tuumapommide ja tavarelvade tootmine.

• Lääneriikide eesmärgid: Kommunismi tõrjumine. Saksamaa taasühendamine.
  
• NKLi eesmärgid: Maailmarevolutsiooni tagant tõukamine. Sõjast saadud territooriumide kinnistamine. USA mõju vähendamine Euroopas. Alates 1962st majanduslik möödumine Lääne riikidest.
  

Külma sõja algus

• 5. märts 1946 Fultoni kõne, Churchilli poolt (ülikoolis).
  

„Raudne eesriie ”- oli tekkinud infosulg Poolas, Rumeenias , Bulgaarias, Ungaris, Jugoslaavias (kmmunistlikud riigid). Lääneriigid ei teadnud mis toimud Ida pool.

• 1947 Trumani doktriin - Usa president Truman palub kongressilt raha Türgi ja Kreeka abistamiseks, kuna neid ähverdas kommunismi sissetung .
  
• 1948 Marshalli plaan- USA annab krediiti ja laenu sõjas kannatanud riikidele- 17 riiki- 13 miljrd. Nõudmised: 1) Demkraatia ja vabad valimised 2) USAl pidi ette kandma mida saadud rahaga peale hakatakse. NSV keeldas Ida-Euroopa riikidel abi vastu võtta, ka Soomel. USA lootis, et Euroopast saab tema liitlane ja kaubandussuhted.
  

Sõjalised organisatsioonid

• 1949 NATO - Põhjuseks: NKLi tõrjumine, Ajendiks: Tsehhoslovakkia riigipööre ja Berliini blokaad . Peahoone Brüsselis. Väejuhataja alati USAst ja peasekretär Euroopast.
  
• 1955 VLO- Varssavi lepingu rganisatsioon. Seotud Korea sõjaga.
  
• 1954 Pariisi kokkulepe- Saksal lubati armee luua, järgmisel võetakse NATOsse, see oli ajendiks VTO tegemisele.
  

Majanduslikud organisatsioonid

• 1949 VMN- Vastastikune majandusabi nõukogu, NKLi poolt tehtud Marshalli plaani vastukaaluks.
  
• 1945 ÜRO- Loodud sõja võitnud riikide poolt. Alusdokumendid : 1941- Atlandi Harta, 1942- Ühinenud rahvad , 1945- Põhikiri. Peakorter NewYorkis. Tähtsamad organid : Peaassamblee, Julgeoleku Nõukogu. Oli suhteliselt jõuetu.
  

Kriisid ja konfliktid
Kriisid 50ndatel
Korea sõda

• 1950-1953 a.
  
• Osalejad: Põhja-Korea (dikt. Kim Ir Sen), keda toetasid Hiina (Mao Zedng) ja NKL (Hruštšov), tungis kallale Lõuna-Koreale, keda toetas USA (Truman) ÜRO väed (MacArthur).
  
• Põhjused: P-K tahtis kommunismi levitada ka L-Ks.
  
• Sündmused: 1950 tungis P-K L-Ksse, vallutati suur territoorium . Hiljem samal aastal kommunismi kokkuvarisemise ohus tungisid Hiina väed ÜRO vägedele peale. 1951 ÜRO äed panid Hiina rünnaku seisma. 1953 sõlmiti vaherahu .
  
• Tagajärjed: Esimene suurem sõda pärast 2.Msi. Korea rahvas lõhestati. NKLi tähtsus vähenes, kuna toetas kaotajat. Jaapan sai suurt kasu, kuna USA tellis neilt sõjavarustust.
  
• Külma sõja kajastumine: Jõhker sõda, ideoloogiate põrkumine, võidurelvastumine, propakanda.
  
• Baaria riik- ebasoositav, põlguse ära teeninud riik.
  

Suessi kriis ( kanal ehitati 1864a. Inglaste poolt)

• 1956 a.
  
• Osalejad: Egiptus ( Nasser ), Inglismaa, Pr, USA ( Eisenhower ), Iisrael, NKL- abistas Egiptust relvadega.
  
• Põhjused: Egiptus riigistas Suessi kanali, mis oli prantslaste ja inglaste oma.
  
• Sündmused: 1956 Egiptus (NKL abistab relvadega) ründab Iisraeli, teda toetavad SB ja Pr (tahtsid uuesti võimu kanali üle).
  
• Tagajärjed: Egiptuses loodi ühendkuningriik, mis peagi laguneb. Egiptus sai Suessi kanali. SB ja Pr mõju maailmas kahaneb, NKLi autoriteet Idas suureneb.
  
• Külma sõja kajastumine: Domino teooria- Kui murdub üks, murduvad teised tema järel.
  

Ungari ülestõus

• 1956 a.
  
• Osalejad: Ungarlased ( Nagy ), NKL
  
• Põhjused: Poola toetuse meeleavaldusest kasvas välja. Võitlus kommunismi vastu.
  
• Sündmused: 1956 Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus - kasvas välja ülestõus. Pr ja SB kinnitasid NKLle et ei sekku, kartes uut Msi. Aasta lõpuks otsustas NKL ülestõusu jõuga maha suruda. Nagy pooti ülesse.
  
• Tagajärjed: Ungaris eriti ei muutunud midagi. NKL sai võimu juurde. Arreteeriti ja tapeti inimesi.
  

NKLi liidrid

• Stalin
  
• Hruštšov
  
• Brežnev 1964-82
  
• Andropov 1982-84
  
• Tšerenko 1984-85
  
• Gorbatšov 1985-91 Kõik NRKP peasekretärid olnud.
  

USA liidrid

• Truman 1945-53 demokraat
  
• Eisenhower 1953-61 vabariiklane
  
• Kennedy 1961-63 dem
  
• Jonhson 1963-69 dem
  
• Nixon 1969-74 vab
  
• Ford 1974-77 vab
  
• Carter 1977-81 dem
  
• Reagan 1981-89 vab
  
• Senior Bush 1989-93 vab
  

Kriisid 60ndatel
Kuuba kriis
Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet . Castro - heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused.

• 1962 a.
  
• Osalejad: USA (Kennedy), NKL (Hruštšov), Kuuba (Castro).
  
• Sündmused: 1956 laev tõi Kuubale revolutsinääre, eesotsas Castroga, 1959 sai võimule. Castro hakkas ettevõtteid riigistama. USAga suhted halvenesid. 1961 NKL ostab Kuuba suhkru ära, et nö aidata. Vastutasuks tahtis NKL kuubale raketibaase rajada. 1961-62 Castro kuulutab end marksistiks. USA luurelennukid said infot, mis Kuubal toimub (baasid). Tegid merepiiri, seda ei tohitud ületada. NKL saadab laevad Kuubale relvadega, pidi olema sõjavalmidus. Lõpuks Hruštšov tunnistab seda piiri.
  

USA ja NKL leppisid kokku, kui NKL koristab oma baasid siis jääb Castro võimule ja Türgis, Kreekas vähendatakse ÜRO vägesid. Mõlemad pooled nõustusid.

• Tagajärjed: Reaalne sõjapuhkemise oht. Peeti vajalikuks võidurelvastumist. Kuubale: Castro jäi võimule ja sotsialism jätkus. Mahajäämus suureneb veelgi. 70ndatel hakati toitu andma talongide alusel. Traagiline aeg, põgeneti USAsse. USAle : Pidid leppima Kuuba kommunismiga. Kennedy mõrvati pärast seda kriisi. NKLile: Võitis, kuna Kuuba jäi kommunistlikuks riigiks. Pidi veel rohkem toetama oma vaeseid liitlasi.
  
• Külma sõja kajastus: ideoloogiline vastasseis. Esimene konflikt, kus osalesid esikriigid otseselt.
  

Berliini kriis

• 1949 a.
  

1)Saksa Liit Vabariik SLV (Bonn)- Demokraatlik, Bundestag, maksid sõjakohustused ära.Saksa 2)Demokraatlik Vabariik SDV (Ida- Berliin )- 1953 rahvaülestõus, surutakse maha, rahvas põheneb Lääne-Berliini ja edasi Lääne-Saksamaale. 13.aug 1961 betoonblokkidest müür- Berliini müür- 155km pikk, 3-4m kõrge. See on „ raudse eesriide” sümbol.
3)Lääne-Berliin- 1948-49 Berliini blokaad.
Vietnami sõda

• 1950-75 a.
  
• Osalejad: Põhja- Vietnam (H Chi Minh ), Lõuna-Vietnam, USA, NKL, Hiina.
  
• Põhjused: Vietnami lagunemine .
  
• Sündmused: 1954 Vietnam lõheneb kaheks- P-V ja L-V. 1964 USA astub vietkongide vastu sõtta. 1968 USA presidendiks Nixon- sõja vietnamiseerimine . 1973 Pariisi rahuleping - USA lahkub , kodusõda jätkub. 1976 P-V võitis- kehtestati kommunism , Vietnami sotsialistlik vabariik, pealinnaks Hanoi.
  
• Tagajärjed: USAl hukkus 50000 sõdurit. Vietnam ühines ja sai kommunistlikuks.
  
• Külma sõja kajastus: Ideologiate kokkupõrge.
  

Jaguneb:
1)Etapp 1950-54
USA annab Prantsusele nõu, kuidas sõdida (pr valdused ). 1954 rahuleping- piir mööda 17ndat paralleeli. P-V toetas NKL ja Hiina, ainult relvadega. Pr loobus kolooniatest.
2)Etapp 1954-60
Algab kodusõda. USAs Eisenhoweri ja Kennedy aeg.
3)Etapp 1960-73
USA sekkub sõtta, 500000 sõjaväelast. Katsetasid uusi relvi ( keemiarelvad , oli lauspommitamine).
1968 Song My veresaun- USAlased tapsid kõik maha (ka naised, lepsed). Inimlikkus kaotati.
USAS oli üldine poliitilise aktiivsuse tõus. Tekkis palju liikumisi: neeger -, geiliikumised.

• Nixoni doktriin- arendada häid suhteid teistsuguse ideoloogiaga riikidega (kommunismiriikidega).
  

1972- algab vietnamiseerimine- USA sõduris Vietnamist välja.
Praha kriis

• 1968 a.
  
• Osalejad: Tšehhoslovakkia, NKL+teised sotsialistlikud riigid va Rumeenia.
  
• Põhjused: Rahulolematus kompartei esimese sekretäri ja ühtlase presidendi Novotnyga. Uus juht Dubcek ei meeldinud NKLile, kuna ta lisas kommunismi alustaladele mõned turumajanduse elemendid.
  
• Sündmused: Brežnevi doktriin- NKL otsustas Tšehhoslovakkias toimunu lõpetada jõuga. Bržnev ütles, et NKLil on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal.
  

Tankid ja sõjavägi tungis Prahhasse. NKL võitis.

• Tagajärjed: Ungari uus valitsus, eesotsas Husak, lämmatati eelnev vabadus. Saadi teada et kommunism ei muutu kunagi mõistlikumaks.
  

Pingelõdendus ajajärk
60-70ndad
Pr-keelne nimetus Detente .
60ndate alguseks
Lääneriikide mõjuvõimu enam polnud. Otsiti koostööd kommunismiga (Punase impeeriumiga).
Prantsusmaa
Charles de Gaulle sai peaministsiks ja presidendiks, diktaatorlik valitseja. Oli USA vastu. 1966 lahkub Pr NATOst sõjalisest aliantsist (ei puutu kokku sõjaväega), muidu jääb NATOsse. NKL, Breznev kutsub Gaulle endale külla, sellest said mõlemad kasu.
Pingelõdvendus väljendus

• Saksamaade leppimine
  

1955-66 Hallsteini doktriin- Saksade vahelised suhted külmutatud.
W. Brandt - idapoliitika, saab SLV peaministriks valimistel. NKLile see meeldis.
Idalepingud-Lääne-Saksa ennem Lääne-Poola piiri ei tunnistanud, lepingutega tunnistas . See parandas suhteid NKLi ja L-S vahel.
Transpordi lepingud - Lääne-Berliin sai rahvusvaheliseks üksuseks, ent esindab seda L-S.
1972 mõlemas Saksad tunnustavad üksteist diplomaatiliselt. Mõlemad ÜROsse.
NKLi ja L-S suhted head, Saksad Brežnevi võõrustaja Helmut Schmitd.

• NKLi ja Lääneriikide suhete paranemine
  

USA ja NKL: Takistuseks Vietnami sõda ja Kuuba kriis. 1969 saab USA presidendiks Nixon- otsustab suhteid parandada. 1972 Nixon Moskvas, esimene külastus pärast 2.MSi.
1972 SRP-1 leping- lepiti kokku võidurelvastumist piirata- edukas.
1979 sõlmitaks SRP-2, seda ei rakendata ellu.

• OSCE
  

Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1972-75 a.
Soome oli algataja . Presidendiks Kekkonen . 1975 Helsingi tippkohtumine- kohal kõik Euroopa riigid ja esindajad va Albaania .
Helsingi lõppdokument, 3 korvi:
1)Piirid-Lääneriigid tunnistasid piire , mis oli saavutatud pärast 2.MSi (ei tunnustatud okupeerimist).
2)Majanduse ja kultuurialane koostöö
3)Inimõigused NKL oli 1 ja 2 nõus, 3 peaaegu.
Sellest kujuneb välja tänapäevane OSCE.
Pingelõdvenduspoliitika eesmärk Euroopa poolt, et NKL nõrgad kohad leida, see on turumajandus ei saanud NKLis toimuda.
1979 saabub jälle kriitiline aeg, kui NKL tungib Afganistaanile kallale.

Nürnbergi kohtuprotsess - 1945-46 USA, SB, NKLi poolt mõisteti khut sõjaroimarite üle, 12 mõisteti surma.

Berliini kriis- 1958-61 Ida- ja Lääne-Berliini vaheline konflikt põgenikega, lõppe müüri püstitamisega.

Rahva demokraatia- 40ndate teisel poolel, nii nimetati kõiki NKLi mõjusfääri riike.

Külm sõda-

Pariisi kokkulepped- SLV kaotati opostistiooni võim. 1954 lubati armee moodustada.

Berliini blokaad-1948-49 toimus pärast Saksade lõhenemist, kui NKL soovis Lääne-Berliini endale. Tagajärjeks kahe saksa täielik eraldumine.

Halschteini doktriin-

Trumani doktriin-

Vietnamiseerimine- 1972-75 USA sõjaväelased tulevad Vietnamist ära, sõdima jäävad vaid vietnamlased.

Berliini müür- 1961-89 SDV püstitas Ida- ja Lääne-Berliini vahele, et ei põgenetaks Lääne-Berliini.

Ida lepingud-

Suessi kriis-1956 USA väed Egiptusesse . Sinae poolsaare riigistamine E poolt.

Oder-neisse jõejoon-

Marshalli plaan-

Kuuba kriis-
Maris 7