Kas Platoni riik on õiglane (1)

Kas Platoni riik on õiglane?
Elu pole alati õiglane – tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud.
Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: “Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad“. Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma tööga hakkama või kellel ei ole haridust, et midagi peale hakata. Kõik alustavad võrdselt tasemelt, võrdsetes tingimustes ning loovad iseenda selleks, kes ta olema pidi, just nagu tänapäeva maailmaski saavad osadest ehitajad, teistest raketiteadlased. Platoni riigi ebaõiglusest rääkides on diskrimineeriv see, et peab abielluma teatud vanuses, saama lapsi, ja olla selline nagu ette nähtud. Selles riigis ei saa olla inimesed päriselt need, kes nad olla tahavad.
Kui vaadata reaalsemast vaatepunktist – tänapäeva maailmast, siis pole siin miski lihtne, igal pool varitsevad meid takistused, mis vajavad ületamist ja probleemid lahendamist. Kui Platoni ühiskonnas oli kõik ideaalne siis siin on kõik risti vastupidi. Alustades kasvõi inimesest, kelle üheks osaks on ahnus, kadedus ja võimuiha. Igaühel on selle osa suurus muidugi erinev, kuid kõigis on see olemas. Samuti mõtleb iga noor mida oma tulevikuga peale hakata. Probleemidega jätkates on meil siin avatud ühiskond, majandus jne ning globaalprobleemid mõjutavad ka meie elu. Platoni riik on aga suletud riik, ning välismaailm ühiskonda ja eluolu eriti ei mõjuta.
Mida enam ma Platoni riigile mõtlen seda enam tundub, et see ühiskonnakorraldus on väga sarnane kommunismiga. Ka neil võeti lapsed ära, ka neil oli ühiskond jagatud klassidesse jne. Samuti oli NSVL suletud ja välismaailmaga tavakodanik eriti ei suhelnud. Nagu näha ei saanud sellest riigist asja, rohkem tehti kahju, ning sama saatus oleks ilmselt ka Platoni riigil – õiglusest asi kaugel, surm ja kannatused ootamas.