Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Platoni riik on õiglane (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas Platoni riik on õiglane?
Elu pole alati õiglane – tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud.
Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: “Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad“. Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma tööga hakkama või kellel ei ole haridust, et midagi peale hakata. Kõik alustavad võrdselt tasemelt, võrdsetes tingimustes ning loovad iseenda selleks, kes ta olema pidi, just nagu tänapäeva maailmaski saavad osadest ehitajad, teistest raketiteadlased. Platoni riigi ebaõiglusest rääkides on diskrimineeriv see, et peab abielluma teatud vanuses, saama lapsi, ja olla selline nagu ette nähtud. Selles riigis ei saa olla inimesed päriselt need, kes nad olla tahavad.
Kui vaadata reaalsemast vaatepunktist – tänapäeva maailmast, siis pole siin miski lihtne, igal pool varitsevad meid takistused, mis vajavad ületamist ja probleemid lahendamist. Kui Platoni ühiskonnas oli kõik ideaalne siis siin on kõik risti vastupidi. Alustades kasvõi inimesest, kelle üheks osaks on ahnus, kadedus ja võimuiha. Igaühel on selle osa suurus muidugi erinev, kuid kõigis on see olemas. Samuti mõtleb iga noor mida oma tulevikuga peale hakata. Probleemidega jätkates on meil siin avatud ühiskond, majandus jne ning globaalprobleemid mõjutavad ka meie elu. Platoni riik on aga suletud riik, ning välismaailm ühiskonda ja eluolu eriti ei mõjuta.
Mida enam ma Platoni riigile mõtlen seda enam tundub, et see ühiskonnakorraldus on väga sarnane kommunismiga. Ka neil võeti lapsed ära, ka neil oli ühiskond jagatud klassidesse jne. Samuti oli NSVL suletud ja välismaailmaga tavakodanik eriti ei suhelnud. Nagu näha ei saanud sellest riigist asja, rohkem tehti kahju, ning sama saatus oleks ilmselt ka Platoni riigil – õiglusest asi kaugel, surm ja kannatused ootamas.
Kas Platoni riik on õiglane #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2evavaras Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Filosoofia-Sokrates ja Planton
12
docx

Filosoofia, Sokrates ja Planton

Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast

Filosoofia
Platoni poliitiline õpetus
30
doc

Platoni poliitiline õpetus.

Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi

Filosoofia ajalugu
Filosoofia
15
doc

Filosoofia

SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne

Filosoofia
PLATON
11
docx

PLATON

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on

tehnomaterjalid
Referaat platoni kohta
11
odt

Referaat platoni kohta

Antsla Gümnaasium PLATON referaat 12 B Klass ...... Juhendaja: Antsla 2010 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Õpetused: Ideedeõpetus 5 Õpetus hingest 6 Õpetus riigist 8 Kunstikäsitlus 10 Kokkuvõte 11 SISSEJUHATUS Minu referaat on kirjutatud tuntud filosoofi Platoni kohta. Ma ei saa just öelda, et ma oleksin ise sellest inimest tahtnud kirjutada aga kuna see oli koolitöö pidin ma selle tegema. Selles referaadis saate te tundma Plaatoni elulugu ja tema vaateid maailmast. Samuti loodan ma ennast arendada seda referaati tehes ja ka natuke teisi valgustada sellel teemal. Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana

Filosoofia
Platoni elulugu
14
odp

Platoni elulugu

427- 347 eKr. Merilin Aavik Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass. Elulugu. Platoni tegelik nimi oli Aristokles, tema vanaisa järgi. Pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Tahtis algselt hakaa tegelema poliitikaga, kuid ta tõmbus tagasi ja põhendus filosoofiale. 20- aastaselt asus ta õppima Sokratese juurde. (Kuni Sokratese surmani. * 8 aastat) Kohtupidamist Sokratese üle jälgis ta kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal ,,Sokratese apoloogia". 387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros

Filosoofia
Vana – Kreeka filosoofia
12
doc

Vana – Kreeka filosoofia

Sokratese-eelne filosoofia keskendub maailma valitsevatele põhiprintsiipidele ja algainele, millest maailm ja selles leiduvad asjad on tekkinud. Järgnenud klassikaline ajajärk (u 480 ­ 320 eKr) oli kreeka tsivilisatsiooni kõrgaeg, kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika tragöödia suurimad esindajad Aischylos, Sophokles, Euripides) ja filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) vallas. Tollal kujunes Ateena filosoofia keskuseks ning seal arenes täiuseni uus riigikord, linnriik ehk polis.4 1 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 2 Sealsamas 3 Sealsamas 4 Sealsamas 4 Hellenistlikul ajajärgul (323 ­ 1.sajand eKr) tekkis idamaiste elementide ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid

Ajalugu
Aristoteles ja Sokraates
8
doc

Aristoteles ja Sokraates

Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi

Filosoofia




Kommentaarid (1)

alllluu profiilipilt
alllluu: tore, kuigi palju kirjavigu
19:48 30-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun