Külm Sõda (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida see sõda endast kujutas?
Milline leping sõlmiti ja millele alus pandi?
Mida tähendavad a reaganoomika ja b tätserism?
Millised olid USA suuremad sisepoliitilised kriisid külma sõja ajal?
Millal ja kuidas toimus?
Millised riigid tekkisid?

Lõik failist

KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS NR 5

Külma sõja mõiste. Mida see sõda endast kujutas? Osapooled? Aeg?
USA ja Nõukogude Liidu - vaheline vastasseis pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised : ideoloogilised , majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.1945-1990(1)

Külma sõja vormid.
*Võidurelvastumine- 1)puudutas nii tava kui ka tuumarelvastust. 2)loodi välispoliitilisi liite ( NATO ). 3)võitlus mõjusfääride laiendamise pärast
*Ideoloogiline võitlus- mõlemad leerid esindasid erinevaid maailmavaateid. 1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2) NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s
*Majanduslik võitlus- 1)USA lootis NKL ja tema liitlasi majanduslikult ära kurnata(kasut. Võidurelvastust, maj. Sanktsioone). 2)Võitluses kommunismiga oli tugevaks argumendiks lääneriikide kõrgem elatustase.
*Diplomaatiline võitlus- 1)kasut. Erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone ja diplomaatilisi kanaleid .
*Salateenistuse tegevus- 1)töötas tõhusalt (luure), luurajaid oli palju igas valdkonnas. 2)NL võimsamaks salateenistuseks oli KGB. 3)USA suurim välisluure organ CIA.

Mõisted: *Trumani doktriin -1947 USA president esitas seisukoha, et USA välispol. Põhimõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välisurve vastu. Peetakse kommunismi pidurdamispol. Käivitamishetkeks.
*„ raudne eesriie“-1946.a Churchill , sellega hakati iseloomustama NKL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide vastu
* Marshalli plaan-Euroopa taastamise programm. USA ulatuslik abi sõjas kannatanud riikidele. Abi said Lääne- ja Ida-Euroopa riigid, NKL keeldus sellest.
*tähesõdade programm- hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks.
* dissident -inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele režiimile.
* stagnatsioon -seisak, soikumine , peatumine, tardumine , liikumatus. Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist.
*gerontokraatia- oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast nt:Gorbatšov
*VLO-1955-Varssavi Lepingu Organisatsioon , Ida-Euroopa, NKL sõjaline liit
*NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon .1949 Washingdonis-Algne eesmärk kaitse saksa võimaliku rünnaku eest. Asutajaliikmed :USA, Kanada , SB, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland , Luksemburg , Norra, Taani, Island , Portugal
* Breznevi doktriin -Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Tšehhoslovakkia sündmustest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani
*Hallsteini doktriin-Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul.
*„sula”-ühiskonna parandamine - liberiseerimine

Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Millal toimus? Kes osalesid? Milline leping sõlmiti ja millele alus pandi?
1. augustil 1975, 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada esindajad. Koostööleping: “Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel” Pandi alus Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioonile OSCE.

Pingelõdvendus ja selle tulemused?
Suhete paranemine NKL ja lääneriikide vahel 1970-ndate alguses. Tulemused: *tihedam läbikäimine lääneriikide ja idabloki vahel. *Lääneriikide investeeringud kesk ja Ida-Euroopa riikidesse ja laenud neile. *Tihenes kultuuri ja teadusvalla suhtlemine ja turism . *Kesk ja ida Euroopa sattumine Läänest sõltuvusse.

Kaardi ülesanne.

Pildi ülesanne.

Külma sõja kriisid .
*Korea sõda 1950-1953
*Berliini kriis 1953-1961
*Ungari ülestõus 1956
*Vietnami sõda 1959 -1973
*Afganistaani sõda 1979-1989
* Kuuba kriis 1962
*Suessi kriis 1956
* Praha kevad 1968

Mida tähendavad a) reaganoomika ja b) tätserism?
a) USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika . Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon , tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm. b) UK peaministri M.Thatcheri poliitiline „stiil“ ja tema poolt loodud programmid . Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused). Selle tulemusena inflatsioon vähenes, see tõi väliskapitali, taastus tööstuse konkurentsivõime, vähenes tööpuudus, kõrgtehnoloogiline tootmine ja elatustase tõusis. Parandas UK poliitilist positsiooni maailmas.

Millised olid USA suuremad sisepoliitilised kriisid külma sõja ajal?
* makartism
* segregatsioon
*noorte mäss
*Watergati afäär

Suurbritannia peamised sisepoliitilised probleemid?
*Põhja- Iirimaa probleem *Iirlaste poliitiline diskrimineerimine *Põhja-Iirimaa oli Iirimaal mahajäänuim osa

Mida tähendab „Inglise haigus“

Saksamaa jagunemine. Millal ja kuidas toimus? Millised riigid tekkisid?
1948-1949 Berliini kriis. SLV-lääneriikidele ja SDV-NKL võimu all. NKL alustas tsooni piiride ja Berliini läänesektori blokeerismist, ettekäändeks rahareform ja eesmärk oli sundida lääneliitlased Berliinist loobuma . Lääne-Berliinis nälg. 1949 andis NKL järele ja blokaad lõpetati

NLKP peasekretärid 1945-1991
*L.Beria
*G.Malenka
*N.Hruštšov
*V. Molotov
*M.Gorbatšov

Osata iseloomustada NLi külma sõja erinevatel perioodidel

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bachmank Õppematerjali autor

Kordamisküsimused kontrolltööks nr 5

külm sõda

Sarnased õppematerjalid

docx

Külmsõda 1945.a

Majanduslikud organisatsioonid · 1949 VMN- Vastastikune majandusabi nõukogu, NKLi poolt tehtud Marshalli plaani vastukaaluks. · 1945 ÜRO- Loodud sõja võitnud riikide poolt. Alusdokumendid: 1941- Atlandi Harta, 1942- Ühinenud rahvad, 1945- Põhikiri. Peakorter NewYorkis. Tähtsamad organid: Peaassamblee, Julgeoleku Nõukogu. Oli suhteliselt jõuetu. Kriisid ja konfliktid Kriisid 50ndatel Korea sõda · 1950-1953 a. · Osalejad: Põhja-Korea (dikt. Kim Ir Sen), keda toetasid Hiina (Mao Zedng) ja NKL (Hrustsov), tungis kallale Lõuna-Koreale, keda toetas USA (Truman) ÜRO väed (MacArthur). · Põhjused: P-K tahtis kommunismi levitada ka L-Ks. · Sündmused: 1950 tungis P-K L-Ksse, vallutati suur territoorium. Hiljem samal aastal kommunismi kokkuvarisemise ohus tungisid Hiina väed ÜRO vägedele peale. 1951 ÜRO äed panid Hiina rünnaku seisma

Ajalugu

docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu

docx

Ajalugu KT külm sõda

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu

docx

Ajalugu KT KS

12. klassi ajalugu

docx

Külm sõda

Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi. · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks. Külma sõja mõiste ja valdkonnad. · Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna. · Valdkonnad: o Prooviti vastast edestada võidurelvastumises. o USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu.

Ajalugu

doc

NSVL lagunemine

aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Tähtede sõda - hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Juri Andropov - NSV Liidu poliitik ja KGB pikaaegne juht. 1982. a pärast Breznevi surma valiti uueks NLKP peasekretäriks. Püüdis stagneeruvat NSV Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud.

Ajalugu

doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

vene võimu all) (SDV) LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON 5. Eraldi rahareform 5. Lääne-Berliini blokaad KÜLMA SÕJA KRIISID 1. KOHT 2. AEG 3. OSALEJAD ( 2 riiki + toetajad) 4. PÕHJUSED 5. SISULISED TULEMUSED Korea sõda 1. Korea poolsaar 2. 1950. juuni -1953 3. Põhja-Korea ( NSVL ja HIINA toetus) Lõuna-Korea (USA ja ÜRO toetus) 4. Liita Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, taheti (NSVL + HIINA rohkem mõjuvõimu Aasias) 5. Tekkis 2 riiki, mõlemad peavad endid võitjaks, sisuliselt mõttetu ja tulemusteta sõda, nn. ka ,,unustatud sõda". Sõja tulemusena NSVL autoriteet langes. Tekkisid Põhja-Korea RahvademokraatlikVabariik ja Lõuna-Korea Vabariik. Suessi kriis 1. Egiptus 2

20. sajandi euroopa ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform

Ajalugu

Rohkem sarnaseid