Ajaloo töö: külm sõda (0)

Külm sõda Nõukogude liidu totalitarismi ja Lääne demokraatia vastuseis, hõlmas kõiki eluvaldkondi. Otsene sõjategevus puudus,
kuid võistlus käis majanduses, poliitikas, kultuuris. Algas 1946, 1948 juunis ametlikult Berliini blokaadiga. Võidurelvastumine,
Euroopas poliitilist ülekaalu Usa vs NL, mõjuvõim kolmandas maailmas.
Marshalli plaan 1948-52, USA 17. Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest. Tõstsis rahvusvahenduslikku
kogutoodangut neljandiku võrra. Nsvl keelas oma mõjusfääris olevatel abi ära, ignoreeris Jugoslaavia .
Idablokk kommunismi mõjuvõimu ala, mis levis 1950 aastaks Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning PõhjaJäämerest
Lõuna-Hiina mereni. 13 riiki – NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania ,
Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia . Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused , partei
kontrollis riiki, tohutu võim julgeolekuorganitel, majandus/tööstus/kaubandus riigistatud.
Stalinistlik riik sõja alal Stalini võim nõrgenenud, kuid taastas seda, vangilaagrid, küüditamised, massilised arreteerimised. Karistust
kandsid 5.5 mln inimest erinevatel põhjustel. Vangilaagrite võrgustik(GULAG) oli Stalinile vajalik majanduse tomimiseks.
Sõjatööstustesse ressursid , rahva elatustase madal, kogu võim Stalinil. 1950 aastate algul nõrgenev riik, mis vajas reforme, et maailmaga sammu pidada.
Stalini surm,võimuvõitlus 5. märts 1953 Stalin suri, enne surma süvenes terror . Selget järglast polnud, võim julgeoleku juhi Beria kätte.
Nsvl vajas kiiret moderniseerimist, kurnatud majanduslikult ja terrori jätk võimatu. Muudatused ei meeldinud paljudele , Beria arreteeriti
vandenõuga 26 juuni 1953, lasti maha detsembris. Tema järel Hruštšov, jätkas uuendusi , NSVL sulaperiood(ühiskonna teatav liberaliseerimine).
Koreasõda esimene suurem kokkupõrge külma sõja ajal. 1950 juuni Põhjakorea Lõunakoreale kallale NSVL ja Hiina toetusel.
Usa nõudis ÜROlt Põhjakorea tegevust agressiooniks kutsuda ning lasi saata oma sõdurid ÜRO vägedesse agressioon peatada.
ÜRO vägede juhataja MacArthur võttis ette riskantse opi, maandas väed Põhjakorea tagalas, risk oli väärt, Põhjakorea taganes ja ähvardas
kokkuvarisemine, tõi kaasa Hiina sekkumise . 1951 aastal 38. laiuskraadil jäi rinne 2. aastaks seisma, sõlmiti vaherahu , mis kestab ikka.
Sõja tagajärjel NSVL autoriteet langes Aasias ja Euroopas.
Ungariülestõus mässulised meeleolud olid kandunud Ungarisse, 1956 oktoobris avaldati meelt Poola toetuseks, mis kasvas avalikuks vastuhakuks.
Tänavatel puhkesid politseiga lahingud, osa sõjaväelastest ülestõusnute poolele, saadeti Nsvl tankid , need lükati tagasi. Ametisse nimetati Nagy ,
kes lubas üles ehitada demokraatia, tekis võimalus, et Idaeuroopa kmmunistlikud reziimid varisevad üksteise järel kokku. Kuid Suessi kriisiga hõivatud
lääneriigid polnud sündmusteks valmis, hoiti end tagasi ja anti NSVL vabad käed, kes surus jõuga ülestõusu maha
7. nov lõplikult. Põgenes 180k inimest, suri 3k, vahistati 20k. Arreteeriti Nagy, kes hiljem poodi, sest keeldus ülestõusu hukka mõistmast.
Suessi 1952 toimus Egiptuses riigipööre, kus monarhia kukutati, 1956 riigistas uus valitsus Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali.
Tekkis konflikt lääneriikidega, Nasserit toetas NSVL, 1956 ründas Iisrael Egiptust, liitusid Inglismaa, Prants , kes tahtsid kontrolli tagasi.
ÜRO, USA, NSVL sundisid sõjategevust lõpetama. Inglis , Prants viisid väed välja, mõni kuu hiljem ka Iisrael. Tagajärg-Inglis,
Prants mõjuvõimu vähenemine maailmas, NSVL autoriteet suurenes Lähisidas. 1956 kogu lääne autoriteet langes,
NSVL tõusis keerulisest olukorrast, arvas , et suudab kapitalistid hävitada.
Balti riigid- 1941. sõja puhkemist võttist rahvast rõõmuga vastu, lootes iseseisvus Saksa abiga taastada. 23. juunil 1941 Leedus ülestõus
NSV vastu. Sakslased saatsid laiali vangistades osa ministreid. 1941 nov olid Baltimaad okupeeritud Saksa poolt. Holokausti käigus
hävitati pea täielikult kohalikud juudid ja mustlased. Paljud läksid Soome kommunismiga võitlema, et mitte Saksa poolel olla(soomepoisid).
1944. murdis NSV läbi saksa kaitse Leningradi ja jõudis Narvani. 2. sept. 1944 astus Soome sõjast välja. Eestist ja Leedust ära taantudes
1945 Saksamaa lõpuks kapituleerus.NSV eest põgenesid sajad tuhanded elanikud. 18. sept. 1944 sügisel katse taastata iseseisvus Eestis Otto Tiefi juhtimisel.
22.sept NVS siiski hõivas Tallinna.
Rahvusvaheline poliitika - 1940 mittetunnustamispoliitika USA-st. NSV vallutused loeti õigusvastasteks, USA ja
Inglismaa lubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. 1943 Potsdami konverentsil loobuti tegelikult Balti riikide vabastamisest.
Okupatsioon Balti riikides - 1944 eraldati Narva jõetagune ala ja Petserimaa(5% Eesti alast),
Lätist eraldati Abrene linn. Leedu alale lisati Klaipeda piirkond(+16,7%)
Balti maade komparteide eesotsas olid nn juunikommunistid e. Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzinš Lätis ja
Antanas Snieckus Leedus.Algasid massilised repressioonid: Leedus mõrvati 1944.-45.a 12 000 ja vangistati 36 000
inimest nin 1945-52.a saadeti Siberisse 130 000 inimest. Suurim küüditamisaktsioon tabas Baltimaad 26. märtsil 1949.
Saadeti Siberisse üle 20 000 inimese Eestist, 43 000 Lätist ja 33 500 Leedust(20-25% balti elanikkonnast).