Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Roheline energia (0)

1 Hindamata
Punktid
1. euroopa jagunes kahe suure üliriigi vahel – idablokk ja lääneblokk ehk kommunistlik maa ( nsvl ) ja demokraatlik maa (usa liitlased)
2. peale II ms levis patsifism, ei jaksatud enam sõdu pidada. Holokasti ja tuumirelvi ei pooldatud.
3. peale II ms said NSVL ja USA üliriikideks. USA ei olnud nii suurte sõjaliste vigastustega. Samuti suuruste pärast.???
4. Külm sõda oli konfliktne seis kommunistlike ja demokraatlike riikide (NSVL&USA) vahel 1946-1991(nsvl lagunemine ). Sõda ei läinud kuumaks e tulirelvi ei kasutatud. Toimus kahe erineva riigikorra konfliktsuse pärast.
5. külm sõda algas u 1946 saksamaa jagamise nelja riigi vahele (nsvl, usa, uk, fr), Stalini ja Churchilli kõnedega (õhutati vastase ohtlikkust), trumani doktriiniga (kommunisti vastane välispoliitika doktriin)
6. trumani doktriin – usa välispoliitika doktriin, mille eesmärk oli toetada vabu rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu
marshalli plaan – abiandmisplaan sõjas kannatanud euroopa riikidele, majanduslik ja tehniline abi, hoiti ära kommunismi
7. Berliini blokaas toimus 1948-1949 11 kuud, stalin lõikas lääne-berliini ära lääne maailmast (vesi, transport, söök, elekter , kütus jms). Üritatu lääne- berliin enda kätte saada, ebaõnnestuti. Usa tõi toitu õhusilla kaudu
8. NATO – usa liit teiste lääneriikidega (kui nato ühele riigile minnakse kallale, siis teised nato riigid appi)
VLO – Warsavi lepingu organisatsioon , idablokki liit
VMN –vastastikuse majandusabi nõukogu e 1949-1991 tegutsenud NSVL majandusalane organisatsioon
9. külm sõda seisnes võidurelvastumises – taheti koguaeg teisest rohkem ja ees pool olla. Võidurelvastus/jooks seisnes teaduses , relvades, tuumarelvades, kosmosesse joudmises, majanduses, luureteenistuses jne
10. võidurelvastumine – koguti teadmisi/resursse kindlas valdkonnas, et olla vastasest koguaeg ees ja parem
11. Kosmsevõidujooks seisnes selles, et mõlemad riigid tahtsid kosmosesse minna esimesena. 1957 – nsvl sputnik; 1960 – nsvl’i koerad kosmoses ( laika , belka, stelka); 1961 – essa inimene nsvl Juri gagarin ; 1969 – usa kuul (neil armstrong &aldrin)
12. SLV – saksa liit vabariik (lääne)
SDV – saksa demokraatlik vabariik (ida)
saksamaa jagati kaheks – lääne ja ida, ida läks nsvl ja lääne usa, uk, fr jagamisele, samamoodi jagati ka berliin.
13. berliin oli konflikti piirkond, seda kasutati nsvlist põgenemiseks lääneriikidesse. Berliin ei tahtnud olla nsvl’s ja taheti selle jõust vabaneda . Veel ei meeldinud raudne eesriie . NSVL ei saanud seda kuidagi moodi ise takistada, selleks rajati tugeva järelvalgeva berliini müür 1961
14. berliini ülestõus – 1953 peale stalini surma, taheti nsvl alt vabaneda ja loodeti ülestõusul lääneriikide abi. Ülestõus ebaõnnestus, usa ei tulnd appi, nsvl surus maha
15.Berliini müür ehitati 1961 aastal ühe ööga Hruštšovi käsul peatada idabloki inimeste põgenemist läänemaadesse. Müüril oli tugev valve peal ning põgenejad tapeti /vangistati, kuid oli ka õnnestunud põgenemisi. Müür lammutati 1981 aastal. Müür oli rajatud BERLIINI
16. Poolas tekkisid 1956 rahutused, kuna taheti oma võimumeeste üle ise otsustada. Meeleavalduste tagajärjel sai võimule kompartei juhiks Wladislaw Gomulka, kes ei olnd nsvl poolt valitud. Nsvl tõi meeleavaldustele isegi tangid, et seda alla suruda, aga tanke takistasid inimesed.
17. Ungaris toimus samal aastal 1956 ülestõus poola toetuseks , kuid võrreldes poolaga oli ungaris toimuv vägivaldne, politsei vs rahvas tänavalahingud (kodusõja sarnane tglt). Toimus riigipööre ja uueks juhiks tuli Imre Nagy (hiljem poodi üles). Oleks usa appi tulnud, oleks idabloki oht kokkuvariseda suur olnud, kuid kuna usa polnud uueks sõjaks valmis, ei tuldud appi.
18. Praha kevadeks nimetatakse sündmusi, mis toimusid peale 1968 liberaalse valitsuse võimule tulekut koos juhi alexander dubcekuga (inimnäoline sotsialism, tsensuuri ja kommunistliku propaganda lõpp, eraettevõtluse algus jne). NSVL käskis nn eksperimendi lõpetada ja mitte alludes saatis nsvl prahasse tankid, mis sundisid uut valitsust tagasi astumast. Masendav sõnum maailmale – näitas, et kommunistlik süsteem on jäik ja paindumatu, muutused välistatud
19. Koreas peale II ms oli segadus – tuldi jaapani võimu alt ära ja ei teatud mis riik tulem (kom/dem). 1945 sisenesid nsvl väed põhja-koreasse ja vallutatud aladele rajasid tänase päevani säilinud põhja-korea kommunistliku riigi. Lõuna-koreasse läks appi usa, et säilitada sealne demokraatia. 1950-1953 korea sõda, mis tänaseni ei ole ametlikult lõppenud (soovitakse see aasta lõpetada, juhtide kohtumine aasta esimeses pooles ).
20. Hiina oli alates 1927 aastast koguaeg sõjas. (27-36;36-45;46-50) peale sõda, 1949 tuli võimule Mao Zedong ja Hiinast sai kommunistlik riik. Kkuid suhted nsvl’ga olid halvad – hiina ei tahtnud neile alluda , ei usutud et konflik läänega oli vajalik või et demokraatia ei või eksisteerida koos kommunismiga. Hiina tegi koostööd USAga
21. Vietnami sõda oli 1945-1954. Sõda prantsusmaaga , peale mida 1954 sekkub usa, peale seda 1957-1975 usa vs nsvl sõda. Sarnane korea olukorraga, ei teatud miline riik, põhi nsvl ja lõuna usa, kuid põhi võitis ja tänaseni on vietnam kommunistlik. Sõda oli usale läbikukkumine. Üldiselt oli sõda julm, verine ja sellega käisid kaasas ülemaailmsed protestid (hipid).
22. vietnami sõja tagajärjel levis aasias kommunism nt laos, kambodža ( genotsiidid ), mis olid just seotud sõja kaotusega
23. Lähis itta loodi 1948 riik nimega iisrael (kuna piibli järgi see maa seal peaks juutidele kuuluma ), kuid kohalikele moslemitele ja araablastele see ei sobinud absull. Tänased lähis ida konfliktid on suuresti sellest alguse saanud. Konfliktid juutide ja moslemite kui ka moslemite ja läänemaailma vahel kuna nüüd oli läänemaailm vaenlane . Enne lõhe saadi jumala hasti labi . Loodi sest juutidel polnd kunagi nn oma riiki. Palju sõdu ja siiani hoitakse iisraeli vägivallaga vms enda käes.
24. suessi kriis – 1956, egiptlased tahtsid (ja said) suessi kanalit enda kätte brittidelt. Nasseri (egiptuse presidendi) juhtimisel.
25. islamirevolutsioon toimus 1979 iraanis . Revolutsiooni juhiks oli Ajatolla Khomeini. Revolutsiooniga tuli uus nn põhiseadus Koraan (ainus maailmas kus pohiseaduse asemel puhakiri). Tänapäeval taoline riigikord kõikjal araabias.
26. islamifundamentalismi põhjused??????????????????????
27. Kommunism levis ka ladina ameerikas, kuid teisiti – terroristirühmitajate kaudu. Juhtideks ernesto che guevara (terroristide juht) ja fidel castro (kuuba diktaator ).
28. kuuba kriis toimus 1962, kui nsvl rajas kuubale oma tuumatakessi baasid. Oldi väga lähedale usa vs nsvl tuumasõjale, kuna nüüd nsvl rakettid lendasid piisavalt lähedale. Usa nõudis rakettide eemaldusr ja ähvardati sõjaga, kuuba piiratud usa poolt, kuni nsvl lubas raketid kuubalt ära viia kui usa seda itaalia ja türgi rakettidega sama tegi. Tere külma sõja ohtlikuim kriis.
29. sama mis 28
30. 1960 oli aafrika aasta (17 asumaad iseseisvus ja tekkis 30 riiki). Tehti Aafrika ühtsuse organisatsioon, mis ühendas aafrika riikide koostööd ja järgis, et kolonisatsioonide riigipiirid ei muutuks. See tõi omakorda probleeme, kuna koloniseerijaid ei huvitanud, mis kus kelle hõim kuskil oli ja üks hõim võis mitmes eri riigid olla riigipiiride tõttu. Samuti toimus nsvl ja usa propagandad dem/kom riigikordadega,toetati relvade, raha ja muude resurssidega. Selle tagajärjel paljud tänapäeva konfliktid.
Roheline energia #1 Roheline energia #2 Roheline energia #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rauno.t Õppematerjali autor
Rohelise energia essee

Sarnased õppematerjalid

Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku ei p

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku ei p

12. klassi ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P

Ajalugu
Külm sõda-kriisid-doktriinid
4
doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

KÜLM SÕDA · Vastasseis NSV Liidu + tema liitlasriikide ning Lääneriikide vahel. 1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldustega (natsionali

Ajalugu
Maailm pärast II maailmasõda
12
pdf

Maailm pärast II maailmasõda

ÜKS: Maailm pärast II maailmasõda 1) Maailm pärast II maailmasõda – muutused maailma ja Euroopa kaardil ● Hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: ● 1. USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. ● 2. NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Oli kommunistlike riikide eesotsas. 2) Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. Samuti ka tugevaimad 3) Tekkinud olukord oli soodus konfliktide tekkimiseks. ● Peatselt pärast teise maailmasõja lõppu astusidki kommunistlikud ja demokraatlikud riigid teineteisega vastasseisu: algas nn „Külm sõda.“ ● Külma sõja vältel üritasid USA ja NSV Liit kõikjal maailmas suurendada oma mõjuvõimu. ● Kahe vastandpoole tegevuse tulemusel tekkis maailmas suur hulk konflikte, mida nimetatakse külma sõja kriisideks. KAKS: Külm sõda (1946-91) •Külm sõda lõppes 1991, kui NSV Liit varises kokku

Ajalugu
Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitla

Ajalugu
Külma sõja kriiside põhjalik tabel
3
pdf

Külma sõja kriiside põhjalik tabel

Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 1948­1949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis ­ teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis ­ Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes ­ Saksa Liitvabariik ja idas ­ Saksa

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun