Värvinimetuste erinevus eesti ja vene keeles (0)

Tartu Ülikool
Värvinimetustest eesti ja vene keeles
Referaat
Tartu

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Värvinimetuste moodustamine 4
2. Värvinimetuste kasutamine 5
3. Värvinimetuste semantikast 5
3.1 Valge/белый 6
3.2 Must/чeрный 6
3.3 Punane/красный 6
3.4 Kollane/желтый 6
3.5 Roheline/зеленый 7
3.6 Sinine/синий, голубой 7
3.7 Pruun/коричневый 7
3.8 Hall/серый 7
3.9 Lilla/фиолетовый 8
3.10 Oranž /оранжевый 8
3.11 Roosa /розовый 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud materjalid 10

Sissejuhatus

Eesti ja vene keeles on põhilised värvinimetused kattuvad, vene keeles leidub vaid üks põhivärvinimetus, mida eesti keeles pole – голубой(helesinine, taevasinine). Siiski erinevad need keeled piisavalt värvinimetuste moodustamise, kasutuse ning ka kaasaskäivate tähendusvarjundite poolest.
Käesolev referaat tugineb kahele artiklile . Esiteks Asta Õimu 1983. aastal ilmunud artikkel "Värvinimetuste moodustamisest ning kasutamisest eesti ja vene keeles" ning teiseks Larissa Degeli 2005. aastal ilmunud artikkel "Värvinimetuste semantikast eestlaste ja venelaste maailmapildis".
Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimesed kaks sisaldavad värvinimetuste moodustamise ja kasutuse kirjeldust ning kolmas hõlmab endas eesti ja vene keele põhivärvinimetuste tähenduste võrdlusi.

1. Värvinimetuste moodustamine

Asta Õim kirjutab, et vaadeldes esmapilgul võrdlevalt eesti ja vene keele värvinimetusi, võib tunduda eesti keel värvide väljenduse poolest rikkamana. See on tingitud värvinimetuste erinevast moodustamisest eesti ja vene keeles. Eesti keeles kasutatakse värvinimetuste moodustamisel kõige tihedamini nimisõnade või omadussõnade liitmist värvinimedele. Vene keeles eelistatakse selle asemel tuletisi. (Õim 1983: 27)
Värvide kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt kolme mõõdet : toon, intensiivsus ning värvi heleduse ja tumeduse skaala. Asta Õim kasutab artiklis samu dimensioone, et illustreerida , millist tähendust lisavad sõnad, millele liidetakse põhivärvitoonid. Näiteks värvinimetuses tulipunane lisab liide tuli värvile juurde intensiivsust ning õrn värvinimes õrnroosa annab edasi intensiivsust ning ka tooni. Alussõna, millele lisatakse värvisõna, võib olla nimetavas või omastavas käändes, harva on see ka määrsõna . Õim mainib ka, et okasionaalsete värvinimetuste moodustamisel on aluse sõna valik piiritu ning mida loomingulisem on lisatud sõna, seda eredam kujutluspilt värvist tekib. (Õim 1983: 27–28)
Vene keeles kasutatakse liitsõnalisi värvinimetusi vähem kui eesti keeles. Erinevalt eesti keelest ei kasutata nimisõnalisi alussõnu ning esimeste osistena kasutatakse põhivärvinimetuste tuletisi. Tuletis lisatakse tavaliselt omadussõnale. Lisaks ei ole vene keeles võimalik eesti keelega sarnaselt kõiki värvinimetusi ühesõnaliselt edasi anda. Selleks kasutatakse sõnaühendeid või tuletisi ja sõnaühendeid koos. (Õim 1983: 28–29)
Keeled sarnanevad üksteisega värvide intensiivsuse edastamisel. Tugeva intensiivsuse näitamiseks kasutavad mõlemad värvisõna kordust. Näiteks черный-черный või sini-sinine. Madala intensiivsuse väljendamiseks kasutavad mõlemad keeled sufikseid. Eesti keeles: -jas, -kas ning -tav. Vene keeles on kasutusel –атый. Näiteks голубоватый. Lisaks tähistatakse kahes keeles ka sama moodi kahe värvi vahelisi üleminekuvärve ning mitmevärvilisi objekte. (Õim 1983: 29–30)

2. Värvinimetuste kasutamine

Vene keel erineb eesti keelest värvinimetuste kasutusel spetsiifilisuse poolest. Eesti keeles on võimalik kasutada üht värvinime kõige vajaliku kirjeldamiseks, kuid vene keeles on kindlatele objektidele omistatud ka kindlad värvitoonid, mille abil neid kirjeldada. Näiteks (Õim 1983: 30–31)
Mõlemas keeles võidakse värvi abil väljendada deminutiivsust, kasutades sufiksit. Eesti keeles on need -u, -ke (ne) ning vene keeles on kasutusel -еньк. Kuigi see pole kummaski keeles sage nähtus – eesti keeles kasutatakse deminutiivsust värvide puhul harva ning vene keeles vaid põhivärvinimetustega. (Õim 1983: 30)

3. Värvinimetuste semantikast

Larissa Degeli koostatud uurimuse eesmärk on eestlaste ja venelaste põhivärvinimetustega assotsieeruva uurimine . Uuring põhineb andmetel, mida koguti ilukirjandusest, fraseoloogiast ning testiga, milles uuriti eestlastel ja venelastel põhivärvidega seonduvaid tähendusi. (Degel 2005: 102–103)
Valimiks valiti ainult põhivärvinimed, sest mõlemas keeles on võimalik moodustada piiramatult värvinimetusi kas liitmise või tuletamise teel. Eesti keeles on 11 ning vene keeles 12 põhivärvinimetust. Uurimuses on põhivärvide määramiseks kasutatud Brent Berlini ja Paul Kay põhivärvinimetuste tunnuseid. (Degel 2005: 101–102)

3.1 Valge/белый

Valge värv viitab mõlemas keeles positiivsele tähendusele. Ühised metafoorid on kahes keeles näiteks "valge hobune", mis tähendab võitu ning "valge laev", mis sümboliseerib lootust. Kuna kaks kultuuri asuvad üksteisele niivõrd lähedal, tähendab mõlemas valge ka "valgekaartlikku", vastandudes seega punasele. Kuid mõlemas keeles väljendab valge lisaks ka haiglust, ehmatust ning kahvatust. Lisaks tähistab valge kummaski keeles rassilist kuuluvust. (Degel 2005: 104–105)
Eesti ja vene keel erinevad valge tähendustamises selle poolest, et vaid eesti keeles on valgel tähendus "uus". Vene keeles, erinevalt eesti keelest, seostub valge aadlipäritoluga. (Degel 2005: 104–105)

3.2 Must/чeрный

Mustal on mõlemas kultuuris negatiivne tähendus, tähistades metafoorides traagilisust ning ebaõnne. Ka mõlema keele fraasides on mustal sünge tähendus. Lisaks näitasid ka küsitluse andmed, et inimestel assotsieerub mustaga peamiselt õudus, raskus, katastroof, sõda. Nagu valge, tähistab ka must mõlemas keeles rassilist kuuluvust. (Degel 2005: 105–107)
Eesti keeles seostub must ka mustuse ja poriga.Vene keeles Degel tugevat seost mustusega ei täheldanud, sest see ei avaldunud fraseologismides ega metafoorides. (Degel 2005: 106–107)

3.3 Punane/красный

Nii eesti kui ka vene keeles on punast kasutatud niihelge ja õnneliku värvitoonina kui ka negatiivses tähenduses. Mõlemas keeles seostus informantidel punane viha, ärrituse ja rahutusega. Lisaks seostub mõlemas keeles punane ka kommunismiga. (Degel 2005: 107–108)
Vene fraseologismides tähendab punane siiski ka õnne, headust ning helgust. Kuigi eesti fraseologismides punase tähendusena midagi positiivset ei leitud, assotsieerus inimestele punasega ka armastus ja kirg. (Degel 2005: 107–108)

3.4 Kollane/желтый

Kollane ning желтый erinevad tähenduselt suuresti. Kui eesti keeles seostub kollane headuse, õnne, elevuse ja rõõmuga, siis vene keeles on vastupidi. Kollane assotsieerub vene keeles reetmisega, sest vene kultuuris on kollased lilled lahkumineku sümboliks. Vene fraseologismides tähendab kollane ka ebanormaalsust ja hullumeelsust. Lisaks võib kollane omada ka rassilist tähendust. (Degel 2005: 108–109)

3.5 Roheline/зеленый

Roheline võib samuti esineda nii positiivses kui negatiivses tähenduses. Mõlemas keeles tähistab roheline noorust ja kogenematust, kuid on seotud ka vihaga. Vene keeles on rohelisel veel lisaks seos alkoholiga, kuna sõna "mürk" sarnaneb sõnale "roheline". Eesti keeles on roheline pigem seostatav looduse ning rahuga. (Degel 2005: 109)

3.6 Sinine/синий, голубой

Mõlemas keeles seostub sinine lõputuse ja piiritusega . Lisaks on sinisel nii eesti kui ka vene keeles negatiivne tähendus: pohmelus ja viha. Vene keeles tähendab голубой veel ka homoseksuaali. (Degel 2005: 110)

3.7 Pruun/коричневый

Nii eesti kui ka vene keeles omab pruun seost fašismiga. Pruuni ühist tähendust mõlemas keeles põhjendab sõjaline kokkupuude Saksamaaga teises maailmasõjas. Erinevalt vene keelest seostus pruun eestlastele ka määrdunuga. (Degel 2005: 110–111)

3.8 Hall/серый

Mõlemas keeles assotsieerub hall igavuse, ilmetuse ja argipäevasusega. Eesti keeles tähistab hall lisaks ka "muistset". Erinevalt eesti keelest seostub hall veel ka harimatusega. (Degel 2005: 111–112)

3.9 Lilla/фиолетовый

Lillaga seonduv on eesti ja vene keeles üpriski erinev, kuid siiski assotsieerus lillaga mõlema keele kõnelejatele "mitmevärviline" ning ka vikerkaar ning loojang. Eestlased tundsid lisaks ka positiivseid seoseid : edevus, elavus, erksus. Eestikeelsetes fraseologismides tähistab lilla kergemeelsust ning ka viha. Venekeelse голубой kombel seostub eesti keeles lilla homoseksuaalsusega. (Degel 2005: 112)

3.10 Oranž/оранжевый

Oranž on mõlemas keeles semantiliselt vaene värv, sest seda ei esine fraseologismides. Küll aga seostus oranž nii eestlastele kui ka venelastele positiivsete tähendustega. Näiteks aktiivne, nooruslik, pidulik ja värske. (Degel 2005: 112)

3.11 Roosa/розовый

Roosa on nii eesti kui ka vene keeles kõige rohkem positiivseid seoseid omav värv. Roosa tähistab fraseologismides naiivsust, optimismi ning näiteks "elu läbi roosade prillide " kirjeldab küll naiivset, kuid õnnelikku elu. Roosaga kaasneb mõlemas keeles ka armastuse ja õnne assotsiatsioon . Eestlaste seosed roosaga sisaldasid ka moodi, puhtust ning reipust. (Degel 2005: 112–113)

Kokkuvõte

Asta Õimu ja Larissa Degeli artiklid võrdlesid mõlemad värvinimetusi eesti ja vene keeles ning näitasid, et kahel keelel on ühist rohkem värvinimetuste semantilisest kui moodustuslikust küljest. Moodustuslikud erinevused on põhjendatud keelte struktuuriga ning värvinimetuste moodustamise hõlpsusega. Näiteks on eesti keeles lihtsam moodustada värvinimetusi liitmise, vene keeles hoopis tuletamise kaudu. Siiski omavad need keeled palju ühisjooni värvinimetuste semantikas . See tuleneb kahe riigi lähestikkusest paiknemisest ning nende kultuuride ohtrast kokkupuutest ajaloos.

Kasutatud materjalid

Degel, L. 2005. Värvinimetuste semantikast eestlaste ja venelaste maailmapildis. Keel ja kirjandus nr 2, lk 99–114. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:129495
Õim, A. 1983. Värvinimetuste moodustamisest ja kasutamisest eesti ja vene keeles. Keel ja kirjandus nr1, lk 26–32. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:194731