Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas) Põhjuseks: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris). Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi k
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli
pole mõttet. Lääneriigid kinnitavad Poolale, et saksamaa rünnaku korral Poolat hätta ei jäeta. Hitler näeb, et Lääneriikidele ta enam loota ei saa. Lääneriigid hakkasid asju ajama Nõukogude liiduga. 1939. a kevadel annab Nõukogude liit lääneriikidele kinnitust, et ta garanteerib poolale julgeoleku, kui Poola lubab NSV väed oma territooriumile sisse. Algasid salajased läbirääkimised saksamaa ja NSV liidu vahel. Sakslased tahtsid liita endaga Sudeedimaad (Poola ja Austria vahel, Tšehhoslovakkia äärealad). Selleks oli vaja lääneriikide toetust. Sept 1938. tuleb Münchenis kokku konverents, kus võtavad osa Inglise peaminister Chamberlain , Prantsuse peaminister Daladier, Saksamaa poolt Hitler ja Itaaliast Mussolini. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. 1. sept 1939 puhkeb II maailmasõda!! HISPAANIA KODUSÕDA 1931- toimusid kohalike omavalitsuse valimised ja võitsid vabariiklased.(hisp oli kuningriik)
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms
1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09
Nende sündmuste varjus okupeerib NSVL Balti riigid; o 16.06.1940 ,,Merelõvi" sõjaplaan! Saksamaa plaan Inglismaa hävitamiseks (allveelaevad), 15.08.1940 toimub dessant Londonile. Inglismaa peaminister Churchill (lubab verd, higi, pisaraid) saab ainuotsustamisõiguse! 1941. Märts lend-lease seadus USAs. ,,Lendliisi" leping relvad, toit. Hakkavad kujunema head suhted USA ja Ing vahel (erilised). USA polnud sõjas, sest demokraatlikul riigil on vaja rahva nõudmist sõjaks, abist ei keeldutud. ,,Lendliisi" leping I samm Hitleri vastase koalitsioonina; o ,,Barbarossa" plaan välksõda NSV Liidule (Hitler); o Riigid, mis kaotasid iseseisvuse 1940ndal : Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu), Pr, Taani, Norra, Belgia, Holland, Luksemburg. o 1940 sügis kolmikpakt, sõjaline lepe Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Hiljem
1935 võetakse Saksamaal vastu Nürbergi seadused. Oluline linn kuna seal toimusid natsistipartei koosolekud. 1) Juudid eemaldati riigi , teaduse ja õppeasutustest. 2 2) Juutide tegevust majanduse ja kultuuri vallas piirati (mittetöine tulu tuli kaotada) (Pangand võeti J ära ja natsionaliseeriti nende varad)' 3) Juutidelt võeti ära kodakondsus 4) Juudid pidid maksma edasi makse S riigile, kuigi polnud kodakondsus. 5) Keelati abielud juutide ja sakslaste vahel. Need kes olid ennem abiellunud kuulutati kehtetuteks 6) Natsionaliseeriti Juutidele kuulunud pangad ja ettevõtted. Suurenes riigiettevõtete osa. (Hakati tegelema sõjatööstuse arenemisega), selleks tehti laene S suuretevõtetelt. Riiklikud tellimused toovad kaasa selle, et kaob tööpuudus. 30 lõpuks on sakslane oma riigiga rahul. Tööstustoodang kasvab kuni 12 korda. Välispoliitika · Likvideerida Veraille süsteem( rahudagamissüsteemi 1 osa)
Kõik kommentaarid