Referaat "Ristideta hauad" (2)

„Risitideta hauad “
Juuni, 2012
Kuressaare TG
Arved Viirlaid „Ristideta hauad“
Referaaat
Sisukord
Sissejuhatus................................................................3
Autorist........................................................................4
Teos............................................................................5
Arvamus....................................................................11
Kasutatud kirjandus, lingid .........................................12
Sissejuhatus
Raamat „Ristdeta hauad“ on A. Viirlaiu kõige tuntum raamat,mis ilmus 1952 a. Lundis.Ehhki Viirlaid on kirjutanud muid raamatud.Märkimisväärne on tema metsavendade elust pajatav pentaloogia .Ent siiski on rahva hinge läinud heroiline ja eepiline „Ristideta hauad“.Osaliselt autobiograafiline ja inimeste mälestustel põhinev teos oli Nõugogude ajal karmilt keelatud teoste nimekirjas.Järelsõnas kirjeldab L. Meri oma esimest kothumist selle raamatuga. Teose idee sündis pärast mahuka proosateose „Tormiaasta“imumist,mis pajatab 1944.a. sõjasünudmustest Eestis.“Ristideta haudu“ peetakse selle teose ajaliseks ja täiuslikumaks jätkuks. Raamatu 44. a. on osaliselt autobiograafiline.Viirlaid tugineb oma mälestustele ja seklustele metasvennana.Alates 45.aasatast on väidetavalt tegemist hili­semad sündmused kaasa teinud ja läände põgenema pääsenu te jutustusetel põhineva teosega . Raamatut on tõlgtud 8 keelde(hiina, hispaania ,inglise,leedu,läti,prantsuse,rootsi ja somme), mis teeb sellest ühe enam tõlgutud eesti kirjaniku teose. Viirlaid talle omase radikaalsusega ja totalitarismi vastasena ei anna armu .Teoses on pahad pahad ja head head(kui nii must-valgelt saab väljenduda)rahvusest sõltumata.Raamatusse on põimtud paljud saatused ja lood,mis ei pruugi olla reaalsed kuid on väga lähedased selle mis oli ja mis juhtus.ja Viirlaiu teos ei luba sellel minevkiuhõlma langeda.
Autorist
Elu
Arved Viirlaid sündis11. aprillil 1922 a. Harjumaal, taluniku pojana.Õppis 1937-1941 Tallinna Rakenduskunstikoolis.
1941. a. liitus metsavendadega
1943-1944 sõdis vabatahtlikuna Soomes
1944. a tuli tagasi Eestisse,kus sõdib 20. Eesit Relva-SS diviisis
1944. a. sügisel lahkub Rootsi ja elas seal lühikest aega
1945-1953 elas Inglismaal
Alates 1953 a. elab Kanadas
Neljal korral on Viirlaid pälvinud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna.
1997. aastal president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist Viirlaid talle omase radikaalsusega loobus.
Looming
Viirlaiu enese sõnul sai temast kirjanik tänu luthtunud spiooni karjääri tõttu. Tavapäraselt on Arved Viirlaiu loomingut käsitletud reedetud generatsiooni häälena.Kirjanik on pühendanud oma loomingu järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele . Viirlaid alustas luuletajana.Teemade hulagas pemiselt pagulaselu,armastus,sõja-aastad.Avaldatud on mitmeid luulekogusid.Näiteks:

• "Hulkuri evangeelium" (1948)
  
• "Üks suveõhtune naeratus" (1949)
  
• "Jäätunud peegel " (1962)
  
• "Hõllalaulud" (1967)
  
• "Käsikäes" (1978)
  
• "Igaviku silmapilgutus" (1982)
  
• "Valgus rahnude all" (1990)
  

Tuntuim neist on vast aga „Hulkuri evangeelium“ (1948) Ent siiki on Viirlaid peamiselt proosakirjanik.Tema teoste peamine idee on rääkida tõtt sellest,mis juhtus Eestis. Romaaanid:
Romaanid :

• "Tormiaastad" Ι;ΙΙ – (1949, Eesti kujutamine rinde lähenemisel)
  
• "Ristideta hauad" (1952; tõlgitud soome, läti, rootsi, inglise, prantsuse, hispaania ja hiina keelde)
  
• "Seitse kohtupäeva" – (1957, pihtimusjutustus. Inglismaal elav pagulaskirjanik meenutab läbielatud ja otsib selgust nii eneses kui teistes)
  
• "Vaim ja ahelad " (1961)
  
• " Kustuvad tuled" (1965)
  
• "Sadu jõkke" (1965)
  
• "Kes tappis Erich Hormi ?" (1961 Lund, 1998 Tallinn)
  
• "Surnud ei loe" (1975)
  
• "Märgitud" (1980)
  
• "Põhjatähe pojad" (2009, autobiograafiline romaan)
  

Veel on Viirlaid kirjutanud 2 novellikogu:

• " Saatuse sõlmed" (1993)
  
• "Ajal on mitu nägu" Kirjastus Ilmamaa , Tartu 2005
  

Teos
Tegemist on fiktiivse ajaloolise romaaniga,mille tegevus alagab 1944. aasta oktoobrist ja lõppeb 1946 aasta sügisega .Sündmused toimuvad üle kogu Eesti ent pamiselt Tallinna ja selle ümbruse ning ranniku aladel.Raamat vaatleb Hiie ja Lepiku talu perekondade ja kogu Metsaoti küla saatust neil kaootilistel aastatel. Peategelasteks on Taavi Raudoja ,soome ohvitser,tema naine Ilme ja nende perekonnad.Raamatust käivad läbi ka paljud negatiivsed ning positiivsed kõrvaltegelased.Peamisena võib valja tuua Roosi Marta keda alguses peetakse sõbraks ja kes osutub hiljem kelleksi teiseks ja Võllamäe Reku,nõdrameelne poiss,kes hirmsati tahtis venelastega võidelda. NKVD tegelased kes esmalt tekitavad lugejase vastikust ja vihkamist tesalt ka halesust ja kaastunnest nende naiivsuse tõttu.Nagu Ilme teada ülekuulavale ohvtserile ütleb ,et nemad on ise ohvrid Sündmustik algab Taavi Raudoja tagasi tulekuga kodukanti koos oma kaaslastega .Taavi saab Hidalt teada,et Hiie talu elanikud on lahkunud rannikule katseks üle mere Soome minna.Taavi lahkub,et minna Tallinnna.Oma kkaslased jätab ta Hiiele.Hiljem saabubm Hiie rahavs tagasi – ülemineku katse luthus .Saades teada abikaasa Tallinnase mikekust,otsustab Taavi naine Ilme koos poja Lembituga mehele järgi minna. Tallinnas koos olles hakkavad Ilme ja Taavi pingsalt otsima võimalust üle vee Soome ja sealt Rootsi minekuks,kus juba elab Ilme vend Lehto.Avanevad mitmed aknad ja sulguvad.Vanad tutteavad osutuvad isekateks reeturiteks nagu Joakim Lompus,kes kasutas teste meelehedet ära materiaalse kasu saamiseks. Põgenemiskatsete finaal saabub kui avaneb reaalne võimalus põgeneda.Taavi,tema kaaslased;Ilme,Lembit ja nendega kaasatulud Roosi Marta kellel on omad plaanid,Koos ootatakes rannas küünides elades paati.Paadi saabumise ööl meelitan marta Taavi teste juurest tagasi Tallinna, tuues ettekäändeks ülesõiduks vajaminevate väärisasjade olemasolu.Marta ütleb Taavile,et ehted on tema korteris .Korteris aga etheid pole ja Taavi hinges kerivad kahtlused Marta usaldusväärsuse suhtes.Marta saabub ka korterisse ja teatab Taavile et teised saib üle,tgelikult aga võeti NKVD poolt kinni,sest Marta andis nad välja. Taavi püüdlused üle pääseda jäävad tulemuseta . Ta asub tööle tselluloosi vabrikus. Uueks nimeks saab ta Karl Heidak.Jõulud,Taavi oli õnnetu, sest ta mõtles oma naisele ja pojale. Peale kirikuskäiku nägi ta kuidas inimesi musta autosse tõmmati ja minema viidi. Koduteel kohtab ta venelaste poolt paljaks röövitud meest. Taavi viib ta oma tuttava Selma juurde. Selma hoolitseb ta eest hästi ning mees terveneb. Kolmekesi hakati arutama plaane kevadiseks ülesõiduks. Leitud mees Eevald ja Selma plaanivad kevadel pulmi. Ühel märtsi õhtul tullakse Taavit kinni võtma. Taavi valetasb ülekuulamisel oma isiku kohta. Ta viiakse ööseks üksikkongi.Järgmisel päeval kuulatakse ta uuesti üle. Ähvarduse peale, et nad Linda Raudoja kohale toovad tunnistab Taavi üles, kes ta tegelikult on. Järgmisel ööl tunnistab Taavi oma Soomes oleku üles, aga kaaslaste nimesid mitte. Teda püütakse rääkima panna naist, poega ja veel sündimata last mainides.Taavi aga „teab“,et tema perekond on turvaliselt Läänes ja keeldub. Vangipõlv kestab pool aastat.Selle aja peale on sõda lõppenud ja NKVD hakkab oma konge tühjendama mahalaskmiste abil.Ühel ööl hüütakse ka Taavi nimi,et oma elu säästa tuleb Taavile hiilgav mõte. Taavi lubab meestele Mannerheimi paberi anda. Taavi viiakse väidetavasse paberi peidukohta (vabrikusse, kus Taavi varem töötas). Ta teeb nagu urgitseks ta aknaraami ülemise serva vahelt paberinoaga paberit. Järgmisel hetkel kukutab ta end teise korruse aknast välja ning põgeneb. Taavi rändas mõnda aega ringi kuni jõuab oma kaaslase Piibu Eesi tallu seal ootavad teda ees vanad kaaslased kes annavad talle edasi ebameeldivaid uudiseid. Paadiga, millest tema maha jäi,jäädi venelaste kätte. Eedi , Leonard ja veel mõned olid pääsenud, kuid Taavi naine ja poeg võeti kinni. Taavi hakkab kahtlustama, et Marta korraldas kõik.Mehed tegi ettevalmistusi, et metsa redutama minna. Ilme viibib pojaga vangistuses. Ülekuulamisel pekstakse Ilmet , selle tagajärjel algab sünnitus enneaegselt. Ta viiiakse paremas seisukorras olevasse kongi. Velsker aitab tal sünnituse vastu võtta ning hoolitseb naise eest peale lapse ilmale tooomist. Ilme paneb tütrele nimeks Hilja . Ilme viiakse ülekuulamisele, kus ta peab kirjakoopia põhjal käekirja tuvastama . See on Taavi käekiri. Ilme saab teada, et Taavi oli vahi alla võetud, kuid põgenenud . . Ühel päeval kästi Ilmel end sauna minekuks valmis seada. Peale sauna viidi ta üles ühte tuppa ning anti korralikult süüa. Seejärel vesteldi temaga. Ta lubati vabaks tingimusel, et lapsed jäävad vanglasse ning Ilme saadab Taavi vanglasse. Esialgu puikleb Ilme vastu, kuid kui tal lubatakse Hilja kaasa võtta, siis ta nõustub. Ilme viiakse tänavele ning vabastakse. Peagi sattub ta venelaste kamba kätte, kes teda vägistada püüavad. Ilmel õnnestub põgeneda,ja suure ekslemisega oma lapsega,kes oli vahepeal surnud, koju jõuda .Ta viiakse punkrisse mille olid ehitanud vahepeal koju jõudnud Taavi oma kaaslastega. Vahepeal oli Marta muutunud kalgimaks ning ta soovib Taavile ja Ilmele kätte maksta.Marta meelitab enda juurde ringiluusiva Reku,kelle sai nõusse punkrisse granaadi viskama. . Reku plaanib granaadid punkri katusel olevast korstnast sisse lasta, kuid Andrese,Taavi mahalastud isa, vaim keelab teda.Reku hukkub. Külaelankele tullakse järgi,et nad Siberisse viia.Vailtseb minnalaskimis meeleolu,puhkevad tulekahjud .Metsavennad alustavad rünnakut venelasele vallamajas,mis vallutakse.Taavi pab tegema väga raske otsuse:talle tehakse ettepanek, et ta Läände sõidaks ja eestlaste saatusest räägiks,Taavi ei taha naise ja ema pärast minna kuid nod ütlevad Taavile,et ootavad tead igavesti ja Taavi nõustub minema.
Arvamus
Raamatut võib kästleda mitmel viisil:
a)Kui lihsalt põnevusromaani,mis oma kaasahaarava sisu ja süžee keerdkäikudega ei jää alla kuulsimatele kriminaalroomanidele ja seiklusjuttudele.Nagu need on J.Verne A. Christie omad.
b)Ajaloolise romaanina,kus kajastatakse eestlaste elu Nõugugude okupatsioon esimestel aastatel.Kuigi veidi liialdatud kujul toob „Risteta hauad“ meieni eesti rahva valu ja hingepiina.Kogu kannatusloo.Pole juhuslik raamatu viimasel leheküljel olev võrdlus Kristuse ja eesti rahva kannatuste vahel
c)Psühholoogilise romaanina.Dostojevski ja Tammsaare põhjalikkusega vaatleb Viirlaid inimhinge .Viies inimsuhted ja inimpsüühika piirialade,testides ned tugevustJätmata puutumata sügavamaid soppe ja ülistades õilsust ja isetust,seab Viirlaid oma tegelased küsimuse ette: Kumb on olulisem kas ühe indiviidi saatus ja hingerahul on täthsust kui kaalul on kogu rahava tulevik ja ellu jäämine,selle siiski otseselt vastamata.Tõenäoliselt sellepärast . Hoolimata oma äärmulikust suhutumisest ei taha Viirlaid lugejat venelasi kommunismiga võrdstustada. Ja kuigi teose alguses tekitavad „punased“ viha,vastikust ja põlgust.Raamatu arenedes areneb nende vastu kaastunne.Ja lõppsõnaks võib õelda,et INIMESE järgi ei saa otsustada tema nahavärvi või rahvuse vaid selle järgi mis on tema südames ja hinges.
Kasutatud kirjandus,lingid
http://www.epl.ee/news/kultuur/eesti-lugu-arved-viirlaid-ristideta-hauad.d?id=51167171
http://et.wikipedia.org/wiki/Arved_Viirlaid
Arved Viirlaid 2009 „Ristideta hauad“ Tallinn
Page 12