· Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lääneriikide sekkumisele Kolhoosid (kollektiviseerimine) · Esimesed kolhoosid (ühismajandid) 1949-1952 · Talupoegade maa ja vara võeti ühiskasutusse · Talupojad pidid hakkama töötama kolhoosides · Hävitati sajanditevanune talukultuur Sulaaeg 1960. aastatel · Sidemed välisriikidega 1965.a avati laevaühendus Soomega (sõita said vähesed) · Kultuurikontaktid vaba maailmaga: modernism kunstis ja kirjanduses, teatriuuendus, rockmuusika, hipiliikumine · Kontaktid väliseestlastega Venestamine 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate I poolel · Vene keele kasutamise laienemine asjaajamises
täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loetelu -nomenklatuur kindlaks määratud nimestik, mille abil kontrolliti ja suunati ühiskonda -1980 nomenklatuuri kuulus 1348 isikut ( keskkomitee töötajad / kolhoosijuhid/ sovhoosijuhid / täitevkomitee liimed / muud parteilased Standardvalimised -standartvalimised igas ringkonnas üks kandidaat
Väideti, et liitumine nendega on vabatahtlik , kuid see ei olnud päris tõsi Raudne eesriie Eestlastel oli keelatud: läänemaailmaga suhtlemine välismaa muusika kuulamine Soome televisiooni vaatamine usk jõulude pidamine, olid näärid(01.01) eestiaegsetest tavadest kinnipidamine Õpilaste vaba aeg Suvel töötasid õpilased EÕMis ehk Eesti Õpilasmalevas töötegemise ja taskuraha teenimise koht kolhoosides ja sovhoosides Tegeleti põhiliselt rohimise ja heinateoga Peale tööd korraldati rühmade vahelisi võistlusi Tudengielu Kõrgkooli pääsesid õppima heade hinnetega ja sisseastumiseksamid edukalt sooritanud õpilased Sisseastumist lihtsustas komsomolipileti olemasolu Õppimine oli tasuta Elati ühikates Paljud tudengid protestisid nõukogude korra vastu ja eriti mässumeelsed olid EÜEkad
8. Millisel moel avaldati vastupanu nõukogude võimule 1944.- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9. Kuidas avaldati vastupanu 1950. aastatel? 10. Kuidas avaldati vastupanu 1970- 1980 aastatel? Kes olid dissidendid ehk teisitimõtlejad? 11. Milliseid repressioone nõukogude võim rakendas? 12. Mis oli suur küüditamine? Millal see toimus? 13. Millised muutused toimusid Eesti põllumajanduses? ( Talud võeti ära ja tehti kolhoosid sovhoosid) 14. Kuidas kolhoosides elu kulges? ( Alguses väga vaevaliselt. Palka ei makstud, 1960. aastatest alates muutus paremaks. 1970. aastatel elati päris jõukalt . 15. Millised muutused toimusi tööstuses? (rajati suurettevõtted, töölised toodi Venemaalt. Oli venestamise ja looduse reostamise allikas. Eestile mittevajalik. 16. Millised muutused toimusid olmes ja elulaadis?(Sõjajärgsed aastad olid viletsad. Toiduaineid, tarbekaupasid ei jätkunud. Kasutati tutvusi kaubanduses ja müüjatele
Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid. Enamik selleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollasesse EKP-s (Eesti Kommunistlik Partei) oli madal haridustase: 2/3 olid alg- ja mitte-täieliku keskharidusega, kõrgharidusega kommunistid moodustasid 8-9% liikmeskonnast. 1980.aasta teisel poolel moodus-tasid keskharidusega kommunistid 4/5 kogu liikmeskonnast. NOMENKLATUUR oli vahendiks, mille abil sai ühiskonda kontrollida ja suunata. Üheks tähtsamaks atribuudiks olid valimised. 1974.aastal 100 saadikut, poolthääletanute protsent 96,17. 1950
KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmeskonda iseloomustas madal haritustase. Kõrgharidusega kommuniste oli vaevalt 8-9% liikmeskonnast. Edaspidi aga partei liikmete haridustase kasvas jõudsasti. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, mis muutus eriti tuntavaks 1940 aastate teisel poolel, mis jõudis haripunkti võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Parteist väljaheitmine sai
Lisaks oli vaja igal aastal põllu pealt kive koristada. Heina pakendamisel tõmbas pakendusmasin hainapallid kõvasti traadiga kinni, aga see traat purunes pinge all väga tihti ja lendavad traadijupid oli päris ohtlikud. Kuni 1940. aastani olid kõik talunikud töötanud sovhooside all ja allunud riigile, aga nüüd said kõik kes tahtisd, üle minna kolhooside süsteemile, kus talunik sai ise otsustada, kui palju ja mida ta toodab. Suurtes kolhoosides käidi ka tihti vargil, seega ei olnud väga palju suuri kolhoose. ENSV-s käis suur riigipetmine. Näiteks kui müüdi piima, siis mida suurema rasvasisaldusega piim oli, seda kallim ta oli. Kui piima rasvasisaldust kontrolliti, siis tihti talunikud maksid kontollijale, et ta kõrgema rasvasisalduse kirja paneks ja talunik sai rohkem raha. Tööloomade müümine käis samal põhimõttel, näiteks müüdi pulli, mida raskem pull on, seda rohkem tema eest maksti
väärtustati töötamist, rõhuti kommunismile ning üritati rahvale oma arvamust peale suruda. Nõukogude Liit ei hiilanud just oma majandusliku seisu poolest. Inimesed elasid tihtipeale vaestes- ja kehvades oludes. Hrustsovi ajal hakati ehitama inimestele isiklikke eluasemeid, neid elamuid kutsuti hrustsovkadeks. Nende puhul rõhuti pigem isiklikule omandile kui kvaliteedile. Rahvas pidi tegema kõvasti tööd ning tööpuudusel Nõukogude Liidus kohta polnud. Enamik inimesi töötas kolhoosides ning seal tuli rabada kõvasti, sest töö toimus pidevalt ülemuse valvsa pilgu all. Ühismajandites tuli inimestel teha seda, mida kästi, sest keeldumise korral ootas neid ees karistus. Üks töömahukamaid projekte oli Suure Siberi raudtee loomine, mille idee käis välja Leonid Breznev 74-ndal aastal. Plaan nägi ette 3500 km pikkuse BaikaliAmuuri magistraalraudtee loomise Siberisse, lisaks tagas see töökoha kümnetele tuhandetele inimestele. Raudteed hakati ehitama kahest otsast
kasu ei lõiganud, sest kodustatud hõberebasel oli laiguline kasukas, mida rahvusvahelisel turul oli võimatu müüa. · Eksperimendi tulemusel tunnustati Nõukogude Liidus taas evolutsiooniteooriat. IDEAALINIMENE · Nõukogude Liit soovis luua uue inimtüübi: töölise, kes on valmis ühiskonna heaks ohverdama. · Inimene pidi olema alati osa kollektiivist. · Naised töötasid meestega võrdselt vabrikutes ja kolhoosides. · Ematunded tembeltati iseka perekultuuri jäänukiks. · Kui kodanik halvale teele sattus, saadeti ta töölaagrisse ümberõppele. · Ei õnnestunud luua isikupäratuid inimesi. KUNSTLIK NIISUTUS Siberi jõed tuli panna teistpidi voolama · Nõukogude juht Nikita Hrustsov tutvustas 1961. aastal plaani põllumajandusele uue kasvuhoo andmiseks. · Plaan sisaldas Siberi jõgede teistpidi voolama panemist.
(volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV's olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma. Peale küüditamist oli 64% taludest kolhoosides, 1951 aasta alguseks juba 92%. Seega suurendati veel maksukoormust. Algul olid väikesed külakolhoosid. Kastutati ära küüditatud inimeste talusid. Esimeste kolhooside tootlikkus oli väike. Industrialiseerimine: NSV majanduse põhieesmärgiks oli rasketööstuse arendamine. Sellepärast pandi ka eestis põhirõhk põlevkivi, masina ja kergetööstusele. Eelisjärjekorras olid Venemaa vajadused. Rajati gaasitrass Leningradi ja laevakütust balti sõjalaevastikule.
tunnisteks 1900. aastaks oli Ameerika tööstuses arvatavalt tööl 1,7 miljonit alla 15 aastast last. Kuna tööd vabrikutes piirati, hakkas levima töötamine kodus, mis oli mõneti halvem, sest tingimused olid kohati halvemad kui vabrikutes. Ajalugu Nõukogude Liidus oli lapstööjõu kasutamine laialtlevinud, kuigi see keelati 1922. aastal. Õpilased pidid sunniviisiliselt töötama laupäeviti ja vaheaegadel. Ka kasutati õpilasi kolhoosides odava ja ebapädeva tööjõuna Lapstööjõu kasutamine tänapäeval Lapstööjõud on mitmes maailma piirkonnas siiani levinud. Enamasti on see levinud maakohtades (70%). Vastupidiselt levinud arvamusele töötab enamik lapsi enda vanemate jaoks, mitte vabrikutes. Lapstööjõu osakaal on suurim Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Näiteks ettevõtete H&M ja Zara tehased asuvad Bangladeshis, kus ei kehti Euroopa Liidu nõuded töö- ja puhkeajale, rääkimata
Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati Isikukultus: · Venemaa NSFV valitses Vladimir Uljanov, 1934.aastal tuli võimule Jossif Stalin, kes koondas enda kätte tsiviil-, seadusandliku-, täidesaatev-, kohtuvõimu.
plaane ei suudetud täita. Bürokraatia. Preemiad. Tehasest ei tulnud kaupa. Perestroika ajal variseb majandus kokku. Vabrikud tootsid praaki. Kujuneb välja kvaliteedi märk. Rasketööstusel suur maht sõjatööstusel, kuna toimus ülemaailmne võidurelvastumine, sotsialistid ja kapitalistid võitlesid, külm sõda. Kuna kodanikel lasus töökohustus puudus tururegulisatsioon. Põllumajandus- sundkollektiviseerimine. Oli keelatud eraomand. Talupoegadest said kolhooside liikmed. Esimestes kolhoosides ei makstud tööraha, vaid saadi normipäevi. Kolhooside tootlikkus on väike. Innustati talupoegi ülejääke riigile andma. Talupoegadelt konfiskeeritakse vili. 1932-33 Suur nälg. Teatud Venemaa osades esines kannibalismi. Selle tulemusena suri 4 miljonit inimest. Ukrainas jäid osad piirkonnad inimtühjaks. Näitamaks oma tugevust veeti vilja välja. Maal oli küüditamine ja kulakute likvedeerimine (1929-1933) Siberisse viidi 9 miljonit kulakut. Majanduskriisis süüdistati kulakuid.
1956. a Praha kevad 1961. a Berliini (II) kriis 1962. a Kuuba kriis Pärast Stalini surma toimus eestlaste elus rida muudatusi: 1. massiline vägivald vähenes ja hirmuõhkkond hakkas taanduma 2. alusetult süüdimõistetud rehabiliteeriti 3. võimult tõrjuti üliagarad Moskva käskude täitjad, oma kohale jäänud võimumehed püüdsid arendada eesti kultuuri ja majandust lähtudes Eesti huvidest 4. olukord kolhoosides muutus talutavaks ning maaelanike elu paranes tunduvalt 5. paranes varustatus toiduainete ja tarbekaupadega, sealhulgas levivad Eestisse välismaa kaubad 6. Eesti muutus avatumaks - 1965 avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse välisturiste 7. hakati tegelema moodsate teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia) ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. 8. Pehmenes tsensuur ja pehmenes loomevabadus 9
põllutöömasinaid ja kes kasutas palgatööjõudu) väljaselgitamisega.Neile pandi peale kõrged maksud ja hiljem suurendati tunduval saagi riigile müümise norme.1948.a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 10.1948 oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus 2,2% kõigist taludest. 1948 suurendati makse veelgi, valmistudes ette kulakluse likvideerimiseks. Märtsiküüditamise järel hakati hirmuga vabatahtlikult kolhoosidesse minema. 1951.a alguseks oli kolhoosides 92% taludest. Kõrgete maksude tagajärjel kadus inimestel tööind ja põllumajandus käis alla|06.1945 võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaal põlevkivi kaevandama. selle kaevandusega pidi varustama nii Leningradi kui ka balti sõjalaevastikku.1948 ehitati gaasijuhe leningradi ja 1952.a Kohtla-Järve-Tallinna gaasijuhe. Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused.Sillamäele rajati sõjaväebaas ja inimesi sinna enam ei lubatud
alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas jne. · Võimuvõitlus juunikommunistide (Vares, Karotamm, Lauristin) ja Venemaa eestlaste vahel · Kultuuriinimeste represseerimine · Kaardisüsteem, selle kaotamine 1947 Kolhooside loomine · Alates 1947.a Baltikumis · Kulakute väljaselgitamine · Maksude suurendamine · 1951.a kollektiviseerimine lõppes, 95% majapidamistest kolhoosides Käsumajandusele üleminek: · Allutamine plaanimajandusele · Võõrtööliste sissevool · Uued tavad, harjumused · Eestlaste osakaalu langus MÕISTED: · Kulak- jõukas talupoeg, kasutas palgatööjõudu või põllumasinaid · Kollektiviseerimine- ühismajandite loomine- kolhooside rajamine · Küüditamine- inimeste kodust eemale saatmine · MTJ-masintraktorjaamad · Juunikommunistid- 1940.a juunipöörde teostajad
Asunikutalud rajati mõisa põllumassiivile, taludele on iseloomulik lage ümrus. Asunikutalusid iseloomustavad suhteliselt väikesemahulised ja ratsionaalsed hooned. Kasutatu tüüpprojekte. Tihti rajati talud paarikaupa, et kokku hoia tee rajamise kulud. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi, enamasti olid kõrvalhooneteks ning üldjuhul viimistlemata. Tänasel maastikul asunikutalud Suurtel põllumassiividel (ka kolhoosides kasutati ja säilitati eelkõige endisi masiivistatud mõisapõlde) Talud on korrapärase paigutusega Lihtsad ja väikese mahuga hooned, vähe kõrvalhooneid Talupuud on alla 100 aastased sageli kuusehekk Uuteks hooneteks taludes olid välikäimlad. 1918 oli saksa sõjaväekorralud peldikute ehitamiseks, 1920.aastail oli Eesti talundites peldikud keskmisel igas teises. Taluehitis pälvis 30.ndatel proffesionaalsete arhitektide tähelepanu
emad, seda võime vaevu ette kujutada. Lõpuks olid siiski teekonna kannatused seljataga, kuid kohe algasid uued mured kuidas alata Venemaal võimutsevas viletsuses elujärge? Karjuv vaesus, mustus ja madal elutase oli ,,punase paradiisi" esimene tervitus küüditatud eestlastele. Kohalesaabunult saadeti küüditatud gruppidena jaotuspunktist laiali neile määratud asukohtadesse, kus nad tööle rakendati. Kodumaale saabunud kirjade alusel töötasid küüditatud peamiselt kolhoosides, turbarabas ja metsatöödel. Väljasaadetute kirjad on kirjutatud enamikus ettevaatlikult. Kuid kirjad loovad meile ilmeka pildi kohalikest oludest ja elutingimustest ning neis peegelduvad ühtlasi küüditatute meeleolud ja igapäevased mured. Küüditatud vanem naisterahvas kirjutab 12. VII 1941 turbarabast: ,,... Meie saime täna palka. Olime 7 päeva tööl ja mina sain 11 rubla 95 kop. Töö kestab hommiku kella 7 kuni kella 7-ni õhtul
Üldilmelt traditsionalistlikuid, kuid vastuoluliselt intiimsed. Riik andis väikese krundi tasuta, tagades pikaajalise laenu. Hrustsovi-aeg (sula) tõi kaasa arhitektuuri väärtustamise langemise. Arhitektide töö paremaks ei muutunud, sest energiat kulus kooskõlastamistele ja enesekehtestamisele rohkem kui projekteerimisele. See oli aeg, mil sõjast oli kümme aastat möödunud ning asuti elamueitiste kõrval ka avalikke hooneid püstitama. 1970.1980. aastatel võttis kolhoosides-sovhoosides maad uute hoonete ehitamise buum. Majandid püstitasid oma keskustesse atraktiivseid haldushooneid ja kultuurimaju ning Tallinnas kerkisid 1970ndate keskpaigast alates olümpiaehitised. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas asuti rajama mastaapseid paneelelamurajoone ning samal ajal püüti maal uue tööjõu ligimeelitamiseks soodustada kooperatiiv- ja individuaalehitust.[16] 1970.1980. aastate
mis mõjus negatiivselt kasvatustööle. Lasteaedadel oli oma kodukord ja tunnikava. Puudus ühtne õppekava. Lasteaedade tegevust ei reguleerinud ükski seadus, mis arenenud Euroopa riikides oli ammu kehtestatud. 1919-1940a. tegutses Tallinnas 33 eralasteaeda. Tuntumaiks kujunes Linda Kiruski lasteaed. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval. Koolieelne pedagoogika kolhoosis Lasteasutused ja lastesõimed asutati kolhoosides, sellepärast, et emadel oli vaja tööl käia. Ja lasteasutus oli koht, kuhu jäeti oma laps kindlustundega. Tolle aegsed lasteasutused kasvatasid lapsed tublideks noorteks Nõukogude sotsialistlikule kodumaale. Lastesõimedes käisid kuni 3 aastased lapsed ja lasteaedades 3-7 aastased lapsed. Lastesõimedes käis 20 last ühes rühmas ja lasteaedades 25 last rühmas. Lasteasutustel ei olnud kindlat tööpäeva pikkust, see sõltus vanemate tööajast kolhoosis.
· 1944-1953 oli Eesti okupatsioonireziimi peamiseks vastupanu vormiks aktiivne relvavõitlus ehk metsavendlus. · Loodeti alusetult, et lääneriigid aitavad taastada iseseisvuse. · Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949.a-l toimunud suurküüditamine (26.03.), mil Eestist saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. · Märksõnad: 1) Sundkollektiviseerimine e kolhoseerimine (nt 1952.a. 95% taludest kolhoosides). 2) Üliindustrialiseerimine tööstuse ülikiire arendamine. eesmärgid: 2.a) Kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides. 2.b) Piirkonna venestamine. tulemuseks urbaniseerumine e linnastumine. Euroopa 7.03. Lääne-Euroopa 1950-1960.aastatel Lk 47-51 Inglismaa 11.03.
stalinismi kõrgperiood eestis. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsonalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. N.Karotamm vabastati parteijuhi kohalt 1950 märts J.Käbinist Eesti NSV "esimene mees" 1950 Küüditamine Petserimaal 1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning hoolimatus kujunes pe et kolhoosi igapäevaelu normiks 1953
füüsilise või psühholoogilise traktorijaamade töö parandamisest ja terroriga. edendamisest kaotati nad 1958. Sulaaja majandusreformid aastal. Suurema osa masinaist ostsid seostuvad Nikita Hruštšoviga, kes kolhoosid küllaltki soodsatel aga reformis eelkõige tingimustel endale. Samal aastal põllumajandust. Juba 1953. aasta alustati kolhoosides järkjärgulist sügisesel pleenumil, kus Hruštšov üleminekut rahapalgale, mis sti- valiti NLKP KK esimeseks sekretäriks, muleeris kolhoosnikke paremini ja esines ta pikema sõnavõtuga Masina-traktorijaamade dustatud koondis “Eesti likvideerimisest ja rahapalgale Põllumajandustehnika”. Sellegipoolest üleminekust hoolimata jäid tollased andis veel 1965. aastal üle poole
teatud koguse vilja, liha, piima jmns igalt põllumajandusliku maa hektarilt. Ülejäägid võis talupoeg jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatudpäevadele. Kolhoosnikel võis olla majapidamine ning lubati müüa oma toodangut kolhoositurul. Kaardisüsteem tühistati.Hinnad määras kindlaks riik. Teine viisaastakuplaan nägi ette masinaehitusettevõtete rajamist. Ühele ostjale kehtisid müüdava kaubakoguse piirnormid.Linnas maksti töö eest mingitki palka, , kolhoosides töödati peaaegu tasuta. Seati sisse passid ja sissekirjutused. Nüüd võis Nõukogude kodanik elada seal, kus võimud lubasid.Kolhoosniked passi ei saanud, olid nn sunnismaised.võim võis anda neile passi ja lubada neil linna kolida.Haridus-ja kasvatussüsteem olid võimude täieliku kontrolli all.Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organistasioonidesse
[redigeeri] Kolhoosnike elu Kolhoosi liikmetele (kolhoosnikele) kuulunud maa ja vara läks kolhoosi omandisse. Isiklikuks kasutamiseks tohtisid jääda vaid osa hooneid, piiratud hulgal koduloomi ja väike o,5 ha aiamaa. Veoauto, traktori ja teiste põllumajandusmasinate omamine oli keelatud. Kolhoosnikele maksti töötasu normipäevade eest. Algaastatel nad sagedasti mingit tasu ei saanudki või said tasu omatoodangus. Inimeste mälestuste järgi oli Venemaa kolhoosides päris algul isegi nii, et kuna kolhoos tervikuna oli kahjumis, siis kahjum jagati võrdeliselt normipäevadega ja kes rohkem normipäevi oli teeninud, see pidi rohkem juurde maksma. Elas kolhoosnik sellest mis ta tootis oma kodumajapidamises ja mida kolhoosist õnnestus virutada. 1950. aastate lõpus pärast Stalini surma vahetati välja ka enamus tõsiusklikke kommuniste aga majanduses saamatuid tegelasi juhtivate kohtade pealt. Asemele said inimesed kes majandust pisut rohkem jagasid
● Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine; ● 14. juuni 1941 küüditamine; ○ u 10 000 inimest. ENSV 1944.- 1950. aastad, stalinism: ● Territoriaalsed kärped – Narva-tagused alad ja Petserimaa - Venemaale; ● Industrialiseerimine; ○ Migratsioon– nõukaaja lõpuks moodustas venekeelne elanikkond u 40%. ● Maareform; ● Kulakud– jõukamad talupojad, kes sattusid põlu alla; ● Sundkollektiviseerimine; ○ 1948. aastal kolhoosides 2,2%; ○ 1951. aastal kolhoosides 92%. ● Märts 1950 EK(b)P VIII pleenum; ○ Karotamme asemel Käbin. ● võitlus metsavendadega; ○ 10-30 000. ● repressioonid; ○ u 30 000. ● 26.03.1949 küüditamine; ○ u 20 000. ● noorte salaorganisatsioonid. ENSV 1950.-1978. aastad, näidisliiduvabariik: ● 1950.aastate II poolel algab „sula“- vabanemine stalinistlikust surutisest; ○ rehabiliteerimine, põllumajanduse areng.
Kolhooside loomine. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P keskkomitee vastu otsuse kolhooside loomiseks. Sama aasta sügisel alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakutseks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks. Talupoegade vastupanu murti ulatusliku küüditamisega 1949. aasta märtsis. Algas talupoegade massiline kolhoosidesse astumine. 1951. aasta lõpuks oli kolhoosides üle 95% kõigist talumajapidamitest. Ühistöö kaotas peremehetunde, hoolimatus kujunes kolhoosi igapäevaelu normiks. Käsumajandus ja selle tagajärjed. Eesti NSV majanduselu allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Kõige olulisem käsumajandusega kaasnenud demograafiline tagajärg oli massiline võõrtööliste sissevool. Aastatel 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSC-s muulaste arvel 170 000 inimese võrra. Nende põhimassi mmoodustasid madala
eriala kohta ja avaldanud reisikirju. Kiik on pälvinud romaanivõistlustelt kaks auhinda ("Tondiöömaja" 1970, I koht ja "Elupadrik" 1985, II koht), ka on kaks tema tööd leidnud äramärkimist. (1) Heino Kiik on avanud eraettevõttena kirjastuskoperatiivi Kupar ning peale selle lagunemist kirjastuse Kupar. Teoseid A. Rosenberg. Meie kogemusi suhkrupeedi kasvatamisel ERK 1952 Valge mesikas Elva rajooni kolhoosides ERK 1958 Dr. Julius Aamisepa teaduslikust pärandist ERK 1959 ,,Avangardi" kolhoosi tõusuaastad ERK 1960 Hübriidkaalika entusiastid ER 1965 Metsiku taltsutamine ER 1965 Mõedaku eelpäev (jutustus) ER 1966 Dr. Mihkel Pill V 1968 Taimetark I ER 1968 Aleksander Eisenschmidt V 1969 Tondiöömaja (romaan) ER 1970 Meheaastad (Jommi III romaan) ER 1971 Pensionieelik (Jommi V romaan) ER 1975 3
(1949 märtsis toimus küüditamine) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega ja oli võimalik tasustada kolhoosnikele nende tööd? 50. teisel poolel saadi esialgsetest väga suurtest raskustest üle, sest hakati maksma rahapalka ja juhtimine läks inimeste kätte kolhoosides, kel oli juba põllumajanduslik haridus. Põllumajandusele oli iseloomulik see, et toimus kolhooside ja solhooside liitmine ja tekkisid hiigelettevõtte ning nende samade peamine eesmärk oli varustada NSVL turgu ühelt poolt lihaga, teiselt poolt piimatoodetega. Tööstus – Ühelt poolt põlevkivitööstus oluline teiselt poolt masina- ja metallitööstus. Selleks, et sellega tegeleda, tooraine toodi sisse ja valmistoodang viidi välja
Linnades tõusis seoses tööhõive ja mehaanilise iibe järsu suurenemisega oluliselt uute elamurajoonide elanike arv. Infrastruktuur, sealhulgas lasteaiakohtade arv, ei vastanud enam tegelikule vajadusele. Lapsevanematel tekkis üha suuremaid raskusi lasteaiakohtade saamisega. Algas hoogne lasteaedade võrgustiku väljaarendamine, mis laienes ka maapiirkondadesse. Lastesõimed ja aiad loodi peaaegu kõigis suuremates ühismajandites, väiksemates kolhoosides majanditevaheliste lasteasutustena. Kõik haridusasutused, nende hulgas ka lasteaiad, riigistati. Lasteaed muutus ühiskonna oluliseks osaks, sest naiste tööhõive oli maksimaalne. Algas laste ideelis-poliitiline kasvatus, poliitilisel propagandal oli õppekavas tähtis koht. Kasvatuses oli põhirõhk kollektiivsusel ja ühenäolisusel. Samas olid mõningad laste õpetamise põhimõtted sellised, mis
Tahaplaanile oli jäetud olmetingimused ja palgad. Tähtsal kohal olid raske- ja sõjatööstus. 8.6 Kollektiviseerimine ehk ühismajandite loomine. Erakorralised abinõud ja vilja vägisi ära võtmine. Kulakute väljaselgitamine talupoegade abiga, nii said talupojad 25% konfiskeeritud viljast endale. Moodustati kolhoosid. Esinesid talupoegade vastuhakud ja kulakute massilised küüditamised. 1937 aastaks oli 93% inimestest kolhoosides. Tekitati masina- ja traktorijaamad. 1932-1934 haarab Venemaad nälg, kuna vilja müüakse USAle ja raha paigutatakse sõjatööstusesse. Kindlustati linnade varustamine toiduainetega 8.7 Terrori reziim lubatud oli vaid üks partei, Stalini võimalikud rivaalid visati parteist välja, mõisteti süüdi ja hukati, terrorit rakendati elanikkonna gruppide suhtes, terrori eesmärgiks saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine Stalinile ja parteile. Riik
juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Kohalik kaader jäi sisemas võimuvõitluses alla ja oli sunnitud 1950 aasta alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Enamik tolleaegseid kommunistid olid parteametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel pareti- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Sõjajärgsetel aastatel oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. Kohalike eestlaste osa hakkas suurenema alles 1950. aastatel. Kõige tähtsamatest ametitest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, mis esindasid erinevaid eluvaldkondi. Nomenklatuur oli ühiskonna kontrolli ja suunamise vahend. iv
tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Olemas oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu, Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP), mis oli osa NLKP-st. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas. Enamik tolleaegseid kommunistid olid parteametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel pareti- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Sõjajärgsetel aastatel oli EKP eelkõige muulaste partei. Alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete
Pääsesime kõige hullemast ning olime selle eest uuele partorgile väga tänulikud." Märtsiküüditamine täitis oma ülesande täielikult: 1949. aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud juba üle 65% taludest. Järgneva paari aastaga sunniti ka esialgu kolhoosidest kõrvale jäänud talud ühismajanditesse astuma või omamajapidamist likvideerima. 1951. aasta lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSV-s põhijoontes lõpule. Selleks ajaks oli kolhoosides üle 95% talumajapidamistest. Majandussüsteemi lammutamisele aitas kaasa ka industraliseerimine. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine. Analoogset majanduspoliitikat hakati ellu viima ka sõjajärgses Eesti NSV-s. kusjuures selle ,,põhitandriteks" kujunesid põlevkivi-, masina-ja kergetööstus. 1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas
aastal toimunud massiküüditamisega. Märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi Eestist Siberisse 20 722 inimest. Pärast seda kaasnes hirmuõhkkonnas taluperede massiline ,,vabatahtlik" kolhoosidesse astumine. Aasta lõpuks juba 65% taludest. 1950. aastal toimus küüditamine ka Pihkva oblastis nendel aladel, mis 1944.-1945. aastal Eestilt ja Lätilt olid ära võetud. 1951. aasta lõpuks oli kolhoosides üle 95% kõigist talumajapidamistest. 1949. a küüditamine Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises
Nüüd jäänd neile töö + kodune igavus. Elu on leige supp. Hea on seegi, et täna neil mekib viru valge ja vorstijupp. "Vaiksed mehed" räägib jällegi vene ajast, kui lapsed olid päeval üksi (nt. Liivakastis mängimas), sest vanemad olid tööl. Vanema põlvkonna esindajad veetsid sageli päevi viinapudeli taga ja määratud kogust "vorstijuppi" järades, kuna süüa sai igaüks, teed tööd või ei tee (kolhoosides oli lihtne töötada, palju ei pidanud tegema). Need inimesed seal ei tahnud oma tegelikust olukorrast kuuldagi, elasid vaid oma unistustes ja unenägudes, kus olid nii edukad bändimehed kui ka spordisangarid. Nõnda nad vananesid, elades iga päev samamoodi igavalt ja leigelt, olles rahul oma pisikese vorstijupi ja viinapudeliga. Eks luuletuses on ka õpetust tänapäevaks, kus ei tohi käed rüppe lasta ja niisama unistada,
täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ning lähtus oma tegevuses seal saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus domineerisid kõikvõimalikud partei- ja nõukogude võimuorganite töötajad. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda suunati ja kontrolliti. Standardvalimised Nõukoguliku ,,demokraatia" üks tähtsamaid väliseid atribuute olid valimised. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Nõukogudeaegsetel
Loodi rajoonid, mis toimisid nagu vallad. EKbP 8. pleenum TV lk 39.1 Poliitilised olud 1950. 1980. aastail Hrustsovi sula Pärast Stalini surma toimus eestlaste elus rida muudatusi: 1. Massiline vägivald vähenes, hirmuõhkkond hakkas taanduma 2. Alusetult süüdimõistetud rehabiliteeriti 3. Võimult tõrjuti üliagarad Moskva käskude täitjad, oma kohale jäänud võimumehed püüdsid arendada Eesti kultuuri ja majandust lähtudes Eesti huvidest. 4. Olukord kolhoosides muutus talutavaks ja maaelanike elu paranes tunduvalt. 5. Paranes varustatus toiduainetega ja tarbekaupadega. * () ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. * Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus * Eestisse levis läänekultuur: näiteks muusikas jazz ja rock, kunstis abstraktsionism, soome televisiooni kaudu mood jne Kuidas õnnestusid NSV liidu katsed takistada Eesti NSV läänestumist? Ei õnnestunud, sest
Eesti NSV-s loodi esimesed 5 kolhoosi ja laustati nn kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. 1948. aasta lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja 1948. aasta jooksul tõsteti veelgi makse. Talupoegade vastupanu kolhooside suhtes murti 1949. aasta märtsiküüditamisega. Vähem kui kuu peale küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1950. aastal hakatigi väikekolhoose massiliselt ühendama ja juhtivkaadrit välja vahetama. Kõik olud ja muud nüansid kiirendasid veelgi kolhoosikorra allakäiku. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli rasketööstuse eelisarendamine. Eesti NSV-s pandi põhirõhk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusele. 1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel sai Virumaa
Minu ema teabevälja operatiivne kiht oli võrreldes teiste kihtidega suurim. Väärtused, teadmised ja käitumisnormid moodustavad minu ema operatiivses kihis ühesuurused osad. Joonis 2. Minu vanaema (sündinud 1938, teabeväli aastal 1958) 1958. aastal elas minu vanaema Aili-Tiia Tartus ning töötas naha- ja jalatsikombinaadis. Töö juures sai ta mitmeid praktilise suunitlusega väljaõppeid, näiteks esmaabikoolitusi. Samuti oli kohustuslik osaleda kolhoosides talgutel. Ta elas koos oma sugulastega, kes mängisid olulist osa tema väärtushinnangute kujunemisel. Veel suhtles ta endiste koolikaaslaste, töökaaslaste ja naabritega. Kuigi pärast 1954. aastat oli poliitmaastikul sulaperiood saabunud, siis avalikult riiki kritiseerida ei julgetud. Jututeemasid ja -kaaslasi tuli valida äärmise tähelepanelikkusega. Olulisim suhtlemisviis oli vahetu suhtlemine. Levis palju kuulujutte. Tihti kuuldi olulist
- Sovhooside loomine - MTJ-id ja hobulaenutuspunktid - Talu max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele (keskmine suurus 15ha). - Taludel müügikohustus riigile 2) Kollektiviseerimine 1947-1951 - 1947.a. ÜK(b)P KK määrus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides - määrus kulakute väljaselgitamisest - 1949.a. ööl vastu 25. märtsi küüditamine - 1949.a. aasta lõpuks 65% 1951 95% taludest kolhoosides Tööstus ekstensiivareng ja tööstuse forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine. Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks - põlevkivikaevanduste ja elektrijaamade laiendamine NSVL Kaitsekomitee määrusega (40% ENSV kõigist kapitaalmahutustest sinna) - 1948.a. Kohtla-Järve põlevkivigaasitehas, 1952 KJ-Tallinn põlevkivigaasijuhe - Sillamäele salajane sõjatehas uraani tootmine
hobusekasvatuse edendamine riigis. 1940-ndate aastate alguseks oli Eesti ratsaspordis saavutatud tase, mis lubanuks meie riigi esindajatel konkureerida Euroopa teiste riikide esindajatega, paraku võtsid II maailmasõda ja nõukogude okupatsioon selle võimaluse." (Teele Metstak, 2014). ,,Ratsutamise takistussõidu areng Eesti NSV-s algas sõjajärgseil aastail. Arengut toetasid ratsaspordiinstruktorite ettevalmistamine vabariigi kõrgkoolides (TRÜ ja TPI), ratsutamise viljelemine kolhoosides ja sovhoosides, ratsutamisosakondade loomine laste ja noorte spordikoolide juurde. Ehkki spordiala arengut takistasid ratsutajate kesised treeningutingimused ja ebapiisava kvaliteediga hobukoosseis, jõudsid mitmed Eesti NSV takistussõitjad üleliidulistel võistlustel kõrgetele kohtadele. Esimese eestlasena pääses Nõukogude Liidu koondvõistkonda Jüri Villemson, kes 1963.aastal osales Euroopa meistrivõistlustel." (Teele Metstak, 2014).
lahkuda ei saanud. Eestkätt said noored, kes õppima läksid, passi. Omamoodi sunnismaised olid. Esialgu kolhooside juhtimine ei olnud hea. Taluperemehed asendati linnast partei poolt saadetud inimesed juhtima, kel polnud põllumajandusest halli aimugi. Nad üritasid kõike ellu viia, mis ette kirjutati. Oluliseks muutus plaan ja selle ennetähtaegne täitmine. Raskustest tuldi välja umbes 1955. aastast. Kolhoosidesse hakkasid ilmuma haritud põllumehed. 1958. aastast hakati kolhoosides maksma rahapalka. Kolhoosnikele anti ka passid. 1960. II poolel algas suurem kolhooside liitmislaine. Väikekolhoosid ühendati suuremateks kolhoosideks. Algas ka suurem spetsialiseerumine. Suur osa Eestis toodetust veeti välja. 26.05.09 Põllumajandus ENSV põllumajanduse ülesandeks sai toita ära NSVL suuremad linnad. Eriti halvenes olukord 1970
oluline tähtsus. Esimeseks maakorralduslikuks abinõuks oli nn piiride kättenäitamine, mis hõlmas: * maakasutuse riigipiiri skeemi koostamise, * maakasutuste piiride kättenäitamise ja tähistmise looduses, * õue-aiamaade eraldamise kolhoosi ühismaadest. 1950.a koostati 110 valla kaarti, millele kanti kõikide maakasutuste piirid. Korrastati ligi poolte kolhooside ja sovhooside maakasutused. Teise etapina korrastati majandisisene maakasutus. Kolhoosides, kus maakasutuspiirid olid kindlustunud ja maakasutuspuudused kõrvaldatud, viidi sisse külvikorrad. Tekkinud kolhooside ning sovhoosi maakasutuste korastamiseks teostati 1949.a dets majanditevaheline maakorraldus. Üleribasuse, kiildumise, kaugmaasuse jt puuduste likvideerimiseks vahetati laialdaselt naabemaakasutajate maid. 17. Maakorraldustööd 1960.90. (lk 238) 1960.aastate alguseks olid majandite ühendamise tulemusena kujunenud välja suhteliselt
põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Hiljem tehti sama teiste taludega. *Siiski, see ei toonud talupoegasid vabatahtlikult kolhoosidesse. 1948 suurendati veelgi maksusurvet ja riiklike koormisi. Hakati ette valmistama kulaklike talude likvideerimist. Talupoegade vastupanu murti 1949 märtsis küüditamisega. *Sellega kaasnes hirm ja kolhoosidesse astumine. 1949 lõpuks oli kolhoosidesse astunud 65% taludest. Erinevalt sunniti veelgi ja 1951 olid kolhoosides juba üle 95% taludest. Peaaegu igas külas loodi oma kolhoos. 1950 hakati väikekolhoose ühendama ja juhtivkaadrit välja vahetama. 1953. aastaks oli põllumajandus hullemas olukorras kui peale 1944. aasta Saksa okupatsiooni. *Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ning vajadusi.
põlist kasutamisõigust, võtsid Moskva keskvõimud 1947 suuna eraomanduse kaotamisele põllumajanduses ja kolhoosikorralduse kehtestamisele Balti liiduvabariikides. 1) Kolhoos- põllumajanduslik ühismajand, mille varad (põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete ühisomand. 2) Kolhoosid olid kuni 1950.aastate alguseni väikesed, majanduslikult ebarentaablid, ja kõrgete riiklike müüginormidega vaeseks tehtud. Palka kolhoosides ei makstud ja tasustati kolhoosnikke toiduainetega normpäevade eest. -Repressioonid küüditatud inimeste vabastamine. Nad ei saanud tagasi oma vara ega tihti ei lubatud naasta kodukohta -EKP Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti territooriumil aastail 19201990 tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 19401990 ka ainupartei. EKP oli 20. sajandil Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond. Karotamm, Käbin ja Vaino olid EKP sekretärid.
tähendab seda, et eelnevalt kehtestatuid piiranguid lõdventatakse. Lõpetati massireparatsioonid, veidike anti sõnavabadust. GULAGi järkjärguline likvideerimine. Süütult represseeritute rehabiliteerimine. See ei tähendanud veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduse suurendamist. Riigis pöörati tähelepanu rasketööstusele, tähelepanu pöörati ka põllumajandusele. Põllumajanduses kampaaniate täitmine, nt maisi oma. Sellega maainimeste elujärg paranes. Kolhoosides hakati maksma palka ja suurendati riiklikke kokkoostuhindu põllumajandustoodangule. Samuti alustati massilist ehituskampaaniat. 1956ndast aastast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu. Aga 1960ndal aasta alguse oli juba majanduse allakäik. Oli raskusi toiduainete varustamisega. Samuti oli käsumajandus ebaefektiivne, inimestel puudus huvi töötada jne. Inimese kohta oli ta harimatu, ropu kõnepruugiga ja eiras haritlasi. Sisepoliitika
Võimude korraldatud hirmuõhkkond sundis talupoegi edasiste 1949 aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud ~65% talupoegadest. Sundkollektiviseerimine viidi lõpule 1951 aastaks. Selleks ajaks vabatahtlikult kolhoosidesse mitte astunud inimestelt võeti nende varad ja loomad lihtsalt ära. Kolhoosid olid kuni 1950.aastate alguseni väikesed, majanduslikult ebarentaablid, ja kõrgete riiklike müüginormidega vaeseks tehtud. Palka kolhoosides ei makstud ja tasuti kolhoosnikke toiduainetega normpäevade eest. II. EESTI NSV 1950-1970 AASTATEL 1. Muudatused NSVL ja ENSVL juhtkonnas; selle mõju Eesti arengule: 2. 1953 märtsis suri kauaaegne NSVL diktaator J. Stalin. Pärast lühiajalist võimuvõitlust NLKP ladvikus (19531956) ning siseministri ja julgeolekujuhi L. Beria füüsilist kõrvaldamist ja NSVLi uueks liidriks kuni 1964 Nikita Hrustsov.
organiks ENSV Ülemnõukogu ta täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Võimueliit koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmesmeeskonda iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Poliitiline juhtkond EKP-s. Toimusid standardvalimised, kus sai hääletada ühe kandidaadi poolt. Tollased saadikud ei
● Punane Kunda (suurim tsemendivabrik, linnapilt muutus ühtlaselt halliks); Rahvamajandusnõukogud ● Loodi kohaliku majanduselu juhtimiseks(kujunduses vabad käed); ● 1960. Aastate keskel rahvamajandusnõukogud kaotati; ● Majandus allutati üleliidulisele kontrollile; ● GOST - Moskva kirjutab ette milline peab olema kauba kujundus Põllumajandus ● 1950. Aastate lõpus paranes põllumajanduse olukord; ● Kaotati väiksemad kolhoosid (kolhoosides hakati maksma rahas, ennem maksti näiteks põhus); ● Maale minnes ei pidanud sõjaväkke minema ● Põllumajanduslikke näitajaid Nõukogude Eestis Aastad 1950. a.-d. 2213 kolhoosi 1970.a.-d. 188 kolhoosi Vastupanuliikumine ● Koolinoorte vastupanurühmad (salajane); ● 1970. aastatel - avalik vastupanu (kirjutad nime alla, avalik);
annaabi.ee 
