Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõukogude Liidu ja vene rahva eripära (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Nõukogude Liidu ja vene rahva eripära 20. sajandi II poolel
Nõukogude Liit oli üks huvitavamaid riike 20. sajandi teisel poolel. Sealne eluolu oli erinev muu maailma omast, kuid see riiki ja inimesi ei morjendanud. Nõukogude Liidus väärtustati töötamist, rõhuti kommunismile ning üritati rahvale oma arvamust peale suruda.
Nõukogude Liit ei hiilanud just oma majandusliku seisu poolest. Inimesed elasid tihtipeale vaestes- ja kehvades oludes. Hruštšovi ajal hakati ehitama inimestele isiklikke eluasemeid, neid elamuid kutsuti hruštšovkadeks. Nende puhul rõhuti pigem isiklikule omandile kui kvaliteedile. Rahvas pidi tegema kõvasti tööd ning tööpuudusel Nõukogude Liidus kohta polnud. Enamik inimesi töötas kolhoosides ning seal tuli rabada kõvasti, sest töö toimus pidevalt ülemuse valvsa pilgu all. Ühismajandites tuli inimestel teha seda, mida kästi, sest keeldumise korral ootas neid ees karistus . Üks töömahukamaid projekte oli Suure Siberi raudtee loomine, mille idee käis välja Leonid Brežnev 74-ndal aastal. Plaan nägi ette 3500 km pikkuse Baikali –Amuuri magistraalraudtee loomise Siberisse, lisaks tagas see töökoha kümnetele tuhandetele inimestele. Raudteed hakati ehitama kahest otsast. Raudtee oli ühe rööpapaariga ja seetõttu ebaefektiivne ning sai sellepärast ka eikuhugi viiva tee tiitli . Tihtipeale ei saanud rahvas teenitud raha kasutada seal, kus oleks tahtnud. Selles riigis olid tavalised toidu- ja tarbekaupade defitsiidid ning tühjad poeriiulid polnud mingi eriline nähtus. Populaarsemad puudujad riiulitelt olid seep , liha, wc-paber, kuid puudu oli ka kalossidest. Loomulikult tekitas selline olukord rahva hulgas pahameelt.
Nõukogude Liit ei tahtnud arengu poolest lääneriikidest maha jääda. Asju tehti omamoodi ning leiti erinevaid alternatiive. Tehnika poole pealt on sellest ajast pärit sellised ainulaadsed autod nagu Zaporožets ja Moskvitš ning Minskis toodetud traktor Belarus , mis oli ka Eestis ääretult populaarne masin. Nõuka-ajal oli kombeks panna oma toodangule külge kvaliteedimärk, mis pidi näitama vene toodete kvaliteetsust. Eriline oli ka Vene sõjavägi, mis oli võrreldes teiste riikide sõjaväega palju karmim ja kestis tihtipeale 2-3 aastat, mereväes oldi veelgi kauem. Sõjaväkke minek oli sunniviisiline ning kunagi ei võinud teada, kuhu sind saadetakse, paljud eestlasedki sattusid seetõttu kodust väga kaugele. Nõukogude Liit sai suure au osaliseks, kui nende kosmonaut Juri Gagarin käis esimese inimesena kosmoses. See Riik oli edukas ka spordis, sest sportlasi sai võtta ka liidumaadest. Nii suutis näiteks tolleaegne jalgpallikoondis kahel korral tulla olümpiavõitjaks, veelgi edukam oli korvpallikoondis, kes sisuliselt valitses Euroopa korvpalli ning suutis ka maailmas tegusid teha, sinna koondisesse kuulusid ka mitmed Eesti tuntud korvpallurid eesotsas Tiit Sokuga.
Nõuka-aegne kultuur ja kord oli teistsugune kui mujal maailmas. Liidumaades kehtis karm kord, ei tohtinud pidada sidet läänega (keelati läänemeelsed raadio- ja telekanalid ning kasutati segajaid) ja liikumist piirati (v.a NL-i piires). Idanaabrid on alati olnud viinalembesed ning moes oli puskari ajamine kodudes, selle pealt oli võimalik ka lisaraha teenida. Nõukogude Liit väärtustas pühade ja tähtpäevade tähistamist, näiteks naistepäev oli riiklik püha. Kui riigipea suri, peeti üleliidulist püha ning lapsed ei pidanud sel päeval kooli minema. Koolis õpetati peamiselt NSVL ajalugu ja seda NSVL-i seisukohalt. Noored said palju kuulda kiidulaulu Nõukogude korra ja Lenini kohta. Laste usaldust hakati taotlema juba noorena, luues neile mitmeid toredaid organistatsioone, kus propageeriti kommunismi ja NL-i korda. Nii olid noored alguses oktoobrilapsed, seejärel pioneerid ja vanemana komsomolid .
20. sajandi teisel poolel valitses Nõukogude Liidus gerontograatia ning see mõjutas kindlasti riigi arengu- ja uuenduste tahet. Olukorda riigis ei parandanud ka stagnatsiooniaeg. Sellest hoolimata on Venemaast arenenud praeguseks üks maailma mõjuvõimsamaid ja kardetumaid riike, kuid erilistest inimestest ja tegudest ei tule seal riigis vist kunagi puudu.
Nõukogude Liidu ja vene rahva eripära #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andry oras Õppematerjali autor
Nõukogude Liidu ja vene rahva eripära 20. sajandi teisel poolel.

Sarnased õppematerjalid

Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Pisikestest Kesk- Aasia riigikestest moodustati Turgestani kindralkubermang 1860ndate lõpus. Kolmas suund Hiina poole- Hiina oli 19.saj lõpus üsna nõrk, ehkki hiigelsuur ja rikas riik, Vm surus hiinlastele peale mitmeid lepinguid, 1858 lepingulisel alusel võeti Hiinast Amuuri jõe vasakkallas, 1860 lisandus nn Primorje. Seoses osalemisega Hiina bokserite mässu maha surumises läks Vm kontrolli alla ka Mandžuuria piirkond, vene väed viidi sisse. Kõiki Hiinalt ära võetud prk-de hoidmiseks rajati Vaikse Ookeani rannikule Vladivostok ja Port Artur, pandi alus Vm III sõjalaevastikule- Vaikse Ookeani laevastik. Kuigi kaua edu Mandžuurias eriti hoida ei suudetud, 1904-1905 Vene-Jaapani sõda, Vm sai lüüa. Kaotati Port Arturi kindlus ja väed tõmmati tagasi Mandžuuriast, Jaapanile loovutati ka Sahhalini saare lõunaosa. Kui põrkuti kokku kasvava, moderniseeruva Jaapaniga, pandi Vene ekspansioon Hiina suunal seisma

Ajalugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

ajakirjanduse perioodiks (algusest kuni 1905. aastani), järeltsensuuriga perioodiks (1906-1917), sõjatsensuuri aeg oli I MS ja Vabadussõda, praktiliselt vaba ajakirjandus oli 1920. aastate Eestis, siis tuli 1930. aastate nn vaikiv ajastu, mil ajakirjandus oli alguses lühikest aega eeltsensuuri all, seejärel aga tasalülitatud ­ st ajakirjandust jälgis Propaganda Talituse valvas pilk (järeltsensuur). 1940. aastatel algas uus tsensuuriajastu (nii eel- kui järeltsensuur), seoses nõukogude ja vahepealse saksa ajaga (mõlemad totalitaarsed süsteemid mõjutasid ajakirjandust ligilähedaselt samade hoobadega), ja taasiseseisvunud Eestis kestab praegu uus vaba ajakirjanduse ajastu, kus me jälle vaidleme, kas ajakirjandus ikka on päris vaba või laulab omanike laulu. Turuühiskonna seadustest lähtudes saame ajakirjandust vaadelda selles mõttes, kuidas teda trükiti ja levitati, millised etapid läbis ajakirjandus tööstuseks kujunedes jms

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun