Nõukogude
Liidu ja vene rahva eripära 20. sajandi II poolelNõukogude
Liit oli üks huvitavamaid riike 20. sajandi teisel poolel. Sealne
eluolu oli erinev muu maailma omast, kuid see riiki ja inimesi ei
morjendanud. Nõukogude Liidus väärtustati töötamist, rõhuti
kommunismile ning üritati rahvale oma arvamust peale suruda.
Nõukogude Liit ei hiilanud just
oma majandusliku seisu poolest. Inimesed elasid tihtipeale vaestes-
ja kehvades oludes. Hruštšovi ajal hakati ehitama inimestele
isiklikke eluasemeid, neid elamuid kutsuti hruštšovkadeks. Nende
puhul rõhuti pigem isiklikule omandile kui kvaliteedile. Rahvas pidi
tegema kõvasti tööd ning tööpuudusel Nõukogude Liidus kohta
polnud. Enamik inimesi töötas kolhoosides ning seal tuli rabada
kõvasti, sest töö toimus pidevalt ülemuse valvsa pilgu all.
Ühismajandites tuli inimestel teha seda, mida kästi, sest
keeldumise korral ootas neid ees
karistus . Üks töömahukamaid
projekte oli Suure Siberi
raudtee loomine, mille idee käis välja
Leonid Brežnev 74-ndal aastal. Plaan nägi ette
3500 km pikkuse
Baikali –Amuuri magistraalraudtee loomise Siberisse, lisaks tagas
see töökoha kümnetele tuhandetele inimestele.
Raudteed hakati
ehitama kahest otsast. Raudtee oli ühe rööpapaariga ja seetõttu
ebaefektiivne ning sai sellepärast ka eikuhugi viiva tee
tiitli .
Tihtipeale ei saanud rahvas teenitud raha kasutada seal, kus oleks
tahtnud. Selles riigis olid tavalised toidu- ja tarbekaupade
defitsiidid ning tühjad poeriiulid polnud mingi eriline nähtus.
Populaarsemad puudujad riiulitelt olid
seep , liha, wc-paber, kuid
puudu oli ka kalossidest. Loomulikult tekitas selline olukord rahva
hulgas pahameelt.
Nõukogude Liit ei tahtnud arengu
poolest lääneriikidest maha jääda. Asju tehti omamoodi ning leiti
erinevaid alternatiive. Tehnika poole pealt on sellest ajast pärit
sellised ainulaadsed autod nagu Zaporožets ja Moskvitš ning Minskis
toodetud traktor
Belarus , mis oli ka Eestis ääretult
populaarne masin. Nõuka-ajal oli kombeks panna oma toodangule külge
kvaliteedimärk, mis pidi näitama vene toodete kvaliteetsust.
Eriline oli ka Vene sõjavägi, mis oli võrreldes teiste riikide
sõjaväega palju karmim ja kestis tihtipeale 2-3 aastat, mereväes
oldi veelgi kauem. Sõjaväkke minek oli sunniviisiline ning kunagi
ei võinud teada, kuhu sind saadetakse, paljud eestlasedki sattusid
seetõttu kodust väga kaugele. Nõukogude Liit sai suure au
osaliseks, kui nende kosmonaut
Juri Gagarin käis esimese inimesena
kosmoses. See Riik oli edukas ka spordis, sest sportlasi sai võtta
ka liidumaadest. Nii suutis näiteks tolleaegne jalgpallikoondis
kahel korral tulla olümpiavõitjaks, veelgi
edukam oli
korvpallikoondis, kes sisuliselt valitses Euroopa korvpalli ning
suutis ka maailmas tegusid teha, sinna koondisesse kuulusid ka mitmed
Eesti tuntud korvpallurid eesotsas Tiit Sokuga.
Nõuka-aegne kultuur ja kord oli
teistsugune kui mujal maailmas. Liidumaades kehtis karm kord, ei
tohtinud pidada sidet läänega (keelati läänemeelsed raadio- ja
telekanalid ning kasutati segajaid) ja liikumist piirati (v.a NL-i
piires). Idanaabrid on alati olnud viinalembesed ning moes oli
puskari ajamine kodudes, selle pealt oli võimalik ka lisaraha
teenida. Nõukogude Liit väärtustas pühade ja tähtpäevade
tähistamist, näiteks naistepäev oli riiklik püha. Kui
riigipea suri, peeti üleliidulist püha ning lapsed ei pidanud sel päeval
kooli minema. Koolis õpetati peamiselt
NSVL ajalugu ja seda NSVL-i
seisukohalt. Noored said palju kuulda kiidulaulu Nõukogude korra ja
Lenini kohta. Laste usaldust hakati taotlema juba noorena,
luues neile mitmeid toredaid organistatsioone, kus propageeriti kommunismi
ja NL-i korda. Nii olid noored alguses oktoobrilapsed, seejärel
pioneerid ja vanemana
komsomolid .
20. sajandi teisel poolel
valitses Nõukogude Liidus gerontograatia ning see mõjutas kindlasti
riigi arengu- ja
uuenduste tahet. Olukorda riigis ei parandanud ka
stagnatsiooniaeg. Sellest hoolimata on Venemaast arenenud
praeguseks üks maailma mõjuvõimsamaid ja kardetumaid riike, kuid erilistest
inimestest ja tegudest ei tule seal riigis
vist kunagi puudu.
Kõik kommentaarid