50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
reelika lõhmus
Õppematerjali autor
linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljest.Ta pakub kõneainet igale eesti inimesele.Referaadis refereerin Edgar Savisaare elulugu- see sisaldab tema sündi , karjääri algusaastaid, tegevust poliitikuna,hariduskäiku, ametikohti, tunnustusi ja tiitleid, ühiskondliku tööd ning publikatsiooni. 1.2 Vanemad ja sünd Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema (neiupõlvenimi Buresin; hüüdnimi Mann) elas Vastse-Kuustes, Põlva maakonnas. Perekonnanime Buresin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis. Maria müüs turul aia- ja metsasaadusi. Suvel 1949 vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti 15 aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti viis aastat vangistust. Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis
Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Kassetiaja lõpp (196268 noorte autorite luulekassetid (1966 (65) Jüri Tuulik jt; 1968 (67) Andres Ehin jt )). Alustatakse uue ,,proosaliseks" peetud ajajärgu suundumusi. Luuleinflatsioon, mil publikuhuvi langes, sest luuletajad hakkasid katsetama proovimata zanreid.
Uus stiil lühikesed laused, lihtsustatud keel, palju otsekõnet. Hemingway kasutab jäämäe meetodit nähtav-kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Ta ei seleta nähtuste algeid ja põhjusi, vaid vihjab nendele, näiteks tähendusrikastele seikadele tegelaste elus. Teostes on näha vaid "jäämäe tipp" sümbol, mis esindab "jäämäge" sügavamat tõelust. Lugeja võib vaid ette kujutada, mis on jutustatu taga. Erich Maria Remarque (1898-1970) Elust Sündis 22. juunil 1898 Osnabrückis Saksamaal. Kodanikunimi Erich Paul Remark. Aastast 1922 kasutas pseudonüümi Erich Maria Remarque, kuna osa tema suguvõsast pärines Prantsusmaalt. Tema isa oli raamatuköitja ja seetõttu huvitus ta raamatutest ja kirjandusest juba noores eas. Lõpetas pedagoogilise seminari. Aastal 1916 pöördus 18-aastaselt I maailmasõtta Saksamaa rindele. 1925.-1932. aastani kestis tema esimene abielu
kaasatud kõik tõuhobused, kes on kantud tõuraamatusse. Praegu hõlmab tõupopulatsioon umbes 650 hobust. Sedamööda, kuidas inimeste jõukus kasvab, tuleb ka hobuseid juurde. Praegusel ajal peetakse eesti hobuseid peamiselt taludes, enamasti saartel, kus on ühes majapidamises tavaliselt kuni viis hobust. Aga eesti hobuste kasvatamine võtab hoogu ka mandril. Saaremaal on suuremad kasvatajad Pihtla Hobusekasvandus (50 hobust), Jaan-Aleksander Rooda (70 hobust), Aili Kirst (16 hobust), Heino Kallas (66 hobust), Kalvar Ige (40 hobust), Muhumaal Tihuse Turismitalu (120 hobust) ja Hiiumaal Ristitee talu (33 hobust). Mandri-Eestis on arvukamalt eesti tõugu hobuseid Roland Raigi hobusekasvanduses Harjumaal (18 hobust). [1] Eesti hobusekasvatajatelt uurides, mis neid kõige rohkem selle tõu juures võlub, on nad vastanud, et nende temperament, rahulik ja hea iseloom ning see, et neid on lihtne õpetada, käsitleda ning et nad on koostööaldid
minema. Järgmisel päeval kuulis Justus, et Isebel oli ennast maha lasknud. Teda vaevas tohutu süütunne ning ka kartus, et tema pere võib asjast midagi teada.Ta pakkis asjad ja sõitis Narva-Jõesuusse. Kohe sinna jõudes kutsus Justus oma tütre jalutama ja uuris , kas ta teab asjast midagi ning oma süütunde kergendamiseks otsustas ta tütrele kõik ära rääkida. Tütar andestas talle, nad said lähedasemateks, kuid oma naisele ei rääkinud ta midagi. Heino Susi''Kojutulek'' See raamat räägib peategelase tegemistest ja läbielamistest Teise maailmasõja ajal. Lugu algab sellega, kuidas eesti poisid ehk soomepoisid tagasi Eestisse tulevad. Soomes antakse neile võimalus minna kas Rootsi sõjaväelaseks või siis Eestisse tulla, kuid seda Saksa lipu all. Peategelane oma tuttavate ja sõpradega otsustas viimase valiku kasuks. Neilt võeti relvad ning paremad riided ära, vastu anti vanad ja kulunud kaltsud, mille üle soomepoisid õnnelikud
Poisile ei meeldinud mänguasjad, ta eelistas hoopis näiteks väikese paberitükiga mängida. Talle meeldis ka ajaleheribadest erinevaid mustreid ja mosaiike kokku panna. Kui seejuures midagi valesti läks, hakkas ta uuesti otsast peale, selmet püüda viga parandada. (Kahro 2000, lk 8) Kui Urmas oli nelja-aastane, kolis isa tagasi linna ning Urmase vanemad lahutasid. Ema leidis uue elukaaslase ja pere asus elama vanaema juurde Suurejõele. Kasuisa Heino Peterson, keda oli juba varakult õpetatud raskeid töid tegema, tahtis ka Least ja Urmasest korralikud tööinimesed kasvatada. Nii pidi Urmasest saama metsavaht nagu isagi ning tema õest karjatalitaja. Ka ema oli väga töökas ning ei sallinud laiskust ega korralagedust. Lapsed muidugi nii innukad ja usinad ei olnud, kuid kui nad hoo sisse said, siis ei saanud enam pidama. (Ibid, lk 9, 11-12, 20-21) Poiss oli viis aastat vana, kui ta lõpuks uuesti rääkima hakkas
Belinski äratas Dostojevskis huvi ka sotsialismi vastu. Ta ühines utopistlike sotsialistide ringiga, mistõttu ta 1849. aastal vahistati ja mõisteti õõnestustegevuse eest surma. Dostojevski oli juba tapalaval, aga siis teatati armuandmisest ja surmanuhtluse asendamisest Siberisse saatmisega. Pärast vangistust Omskis oli ta 1854. aastast alates sõjaväeteenistuses Semipalatinskis, kus 1856. aastal abiellus ta Maria Issajevaga. 1859. aastal läks Dostojevski Peterburi. Vangistuse ja pagenduse ajel pöördus ta kristlusse ja slavofiiliasse. 1861. aastal asutas ta koos venna Mihhailiga ajakirja "Vremja", hiljem "Epohha", mis ilmus 1865. aastani. Tollel perioodil tutvus ta Ivan Gontsarovi ja Nikolai Tsernõsevskiga. Tormiliste armuseikluste tõttu jääb ta oma haigele naisele võõraks. 1862. aastal reisis Dostojevski Lääne-
2009. · Abikaasa Tiina Vallikivi, lapsed HelenVesta, Hannes, Mari, Laur, Maarja ja Hando. Eesti Päevaleht Kultuur,Arkaadia eri "Arvo Valton poliitika, eetika ja esteetika" Jürgen Rooste rõhutab, et peale tõlkimise võitleb Valton soome-ugri mälestuste eest ning valutab südant hõimuvellede tuleviku pärast. Mul on silme ees üks mälupilt paari aasta taguselt kirjanike liidu suurkogult. Saalis sagivate inimeste vahelt astub läbi alati sirge seljaga sportlik Heino Kiik, suundub otse Arvo Valtoni juurde ja sõnab kätt andes valjul, põriseval häälel: "Tere-tere, tore näha, et MEHED ka veel elus on!" Eks selles olnud sorts torget teiste pihta, kes nii "mehed" ei ole, aga samal ajal ka siirast tunnustust. Valtoni elukäik on olnud keeruline, kohati väga raske. Kirjanikuamet oli ENSV-s võitleja amet niikuinii, juba olemuslikult. Noid tüütuid aparaaditruid urgitsejaid ja kroonukirjanikke esines puhtal kujul ikka üsna vähe. Poliitiliselt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid