Ajaloo õpiku 39.peatükk - Eesti NSV valitsemine (1)

N. Karotamm J.I.Käbin N.Hruštšov
NÕUKOGUDE EESTI
39.peatükk. Eesti NSV valitsemine
Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil , vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest.
Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest . Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid. Enamik selleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides.
Tollasesse EKP-s (Eesti Kommunistlik Partei) oli madal haridustase: 2/3 olid alg- ja mitte-täieliku keskharidusega, kõrgharidusega kommunistid moodustasid 8-9% liikmeskonnast. 1980.aasta teisel poolel moodus-tasid keskharidusega kommunistid 4/5 kogu liikmeskonnast.
NOMENKLATUUR oli vahendiks , mille abil sai ühiskonda kontrollida ja suunata.
Üheks tähtsamaks atribuudiks olid valimised. 1974.aastal 100 saadikut, poolthääletanute protsent 96,17. 1950.aastate algusest ei langenud poolthääletanute protsent alla 99,5. NSV valimised olid formaalsed , hääletati ühe kandidaadi poolt. Saadikute roll oli tähtsusetu, sest nad pidid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt.
1954.aastal loodi Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). KGB ülesanded olid mitmepalgelised. Tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida. Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine , välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muud. Julgeoleku töötajaid sidus vaikimiskohustus. KGB kaastöölised võisid olla vabatahtlikud või sundvärvatud.
Eestisse jäetud sõjavägi aitas kaasa Nõukogude võimu põlistamisele. Umbes 120 000 sõjameest oli Eestis. Suuremad sõjaväe käsutuses olevad alad olid: Aegviidu , Laeva, Nursi ja Värska polügoon. Lisaks sellele Paldiski linn koos Pakri poolsaarega, Pakri saared ja Naissaar. Sealsetelt aladelt , kus sõjavägi tegutses, pidid põliselanikud lahkuma . 1944-1959.aastatel eksisteeris Eesti NSV-s oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn. Rahvusväeosade olemasolu võimaldas ajateenijatel kuni 1950.aasta keskpaigani läbida teenistus Eestis, seejärel saadeti noorsõdurid laiali üle kogu Nõukogude Liidu.
Eesti NSV juhtkonna iseseisvat tegevust piirati. 1944.aastal vajas Moskva täiendavat institutsiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. 1944.aasta novembris lood ÜK(b) KK (Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ), mis likvideeriti 1947.aastal.