Nõukogude Eesti aeg (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

60

docx

EESTI ARHITEKTUURI NÄITED II OSA

Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend......

arhitektuuriajalugu

24

pdf

Arhitektuuri ajalugu 2 referaat

......................................... 3 2 Funktsionalism ................................................................................................................................ 6 3 Esindustraditsionalism .................................................................................................................... 8 4 Stalinism ....................................................................................................................................... 10 5 Nõukogude aegne tüüpehitis ......................................................................................................... 12 6 Orgaaniline arhitektuur ................................................................................................................. 14 7 Uusfunktsionalism ........................................................................................................................ 16 8 Postmodernism ............................................................

Ajalugu

13

pdf

20. sajandi arhitektuuri ajalugu

August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid, teatrid. Fromhold Kangro: Väike-Maarja Seltsimaja 1912 Teda peetakse eesti juurtega arhitektiks. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisakslaste ja venelaste kõrvale tekkima võimukad eestlased (keskklass ja kõrgem klass). Saklaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on August Reinberg (Riia) Tütarlaste Gümnaasium 1902 (Pärnus) - Hoonet iseloomustab punane tellis ja valge krohv. Tallinnast näide: August Reinberg (Riia) Aadlipanga hoone 1904 JUUGEND Juugendit oli ja on vähe säilinud Eestis. Armas Lindgren: Tartu Vanemuine - geomeetriline

Arhitektuuri ajalugu

52

docx

Arhitektuuriteooria referaat

Aalto projekteeris oma karjääri jooksul ligi 100 elamut, millest pooled realiseerusid. Tammekannu villa on Aalto funktsionalismiperioodi varasemaid eramuid ja ainuke tema hoone Eestis. 1928. aastal projekteeriti Herbert Johansoni poolt esimene funktsionalistlik hoone/valge villa Eestisse ning see äratas inimestes huvi ja tähelepanu, mistõttu hakati neid juurde ehitama. Öeldakse, et 1930ndate aastate alguses tegid peaaegu kõik eesti arhitektid läbi lühiajalise „Valgete villade perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta.

Arhitektuuri ajalugu

9

doc

Eesti kunst stalinismi võimuses

Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja ­ kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste

Kultuurilugu

9

doc

Eesti kunst stalinismi võimuses 1944

Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja ­ kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste

Kunst

40

pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 1. 1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mil seostus eestlaste rahvusliku liikumisega. Rahvusliku "ärkamise" üheks tähtsamaks vahendiks on kõigil rahvustel olnud professionaalne kunstikultuur. 19. saj II poolest pärinevad F. R. Faehlmanni kujundatud ja F. R. Kreutzwaldi teostatud "Kalevipoeg", hakkas ilmuma J. V

Kunstiajalugu

28

docx

Eesti ajalugu VI, lk 338-350 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

halvemal   juhul   otsene   võltsimine,   seda   eriti vedada   õppevahendeid   ühest   ruumist   teise, humanitaarainetes. Kuid haridus­ traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast   lühiajalist   katsetust   11­aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga   muudeti   kõik   Nõukogude   Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid   1964.   aastal   taas   10­klassilisteks. Aastail   1944­58   kehtis   Eestis   ja   mujal Otsus pidanuks laienema ka Eestile. Eesti NSV Nõukogude   Liidus   7­klassiline   koolikohustus. kauaaegsel   haridusministril   Ferdinand   Eisenil 1955. aastast seati sisse üle­eestili­ ne koolivorm õnnestus see koostöös Leedu haridusjuhtidega

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)