Lapstööjõu kasutamine ning nüüdisaegne orjakaubandus (0)

5 VÄGA HEA

Lapstööjõu kasutamine ning
nüüdisaegne orjakaubandus
Koostajad: Silja Veddel, Anette Haidak, Kelly Seinpere
Lapstööjõud
...on alla 15aastaste tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist , sotsiaalset ja vaimset
arengut (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni järgi).
Eriti kasutavad lapstööjõudu rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad
Tänapäeval on selle osakaal
langenud pere sissetuleku
kasvu, koolide leviku ning
lapstööjõuseaduste leviku
tõttu.
Arengumaades on siiani
levinud.
Ajalugu
Tööstusrevolutsiooni ajal võeti vabrikutesse ohtlikele aladele tööle lausa 4aastaseid
lapsi.
Söekaevandustes roomasid lapsed tunnelites, mis olid täiskasvanutele liiga väiksed.
1900. alguses töötasid
noored poisid klaasitööstustes,
mis oli sel ajal ohtlik, sest polnud veel korralikku tehnoloogiat.
Paljud lapsed töötasid 16
tundi päevas.
Pildil: Gaza tunnel
Ajalugu
19. sajandi alguses viidi ellu tööpäeva pikkuse seaduseid, et piirata ületöötamist, eriti
laste puhul ning 1847 piirati nii täiskasvanute kui ka laste tööpäevad maksimaalselt 10-
tunnisteks
1900. aastaks oli Ameerika tööstuses arvatavalt tööl 1,7 miljonit alla 15 aastast last.
Kuna tööd vabrikutes piirati, hakkas levima töötamine kodus, mis oli mõneti halvem ,
sest tingimused olid kohati halvemad kui vabrikutes.
Ajalugu
Nõukogude Liidus oli lapstööjõu kasutamine laialtlevinud, kuigi see keelati 1922.
aastal.
Õpilased pidid
sunniviisiliselt
töötama laupäeviti
ja vaheaegadel.
Ka kasutati õpilasi
kolhoosides odava
ja ebapädeva
tööjõuna
Lapstööjõu kasutamine tänapäeval
Lapstööjõud on mitmes maailma piirkonnas
siiani levinud.
Enamasti on see levinud maakohtades (70%).
Vastupidiselt levinud arvamusele töötab
enamik lapsi enda vanemate jaoks, mitte
vabrikutes.
Lapstööjõu osakaal on suurim Aafrikas, Aasias
ja Ladina-Ameerikas.
Näiteks ettevõtete H&M ja Zara tehased
asuvad Bangladeshis, kus ei kehti Euroopa
Liidu nõuded töö- ja puhkeajale, rääkimata
töötervishoiust või keskkonnanõuetest.
Lapstööjõu levik vanuses 5-14 aastat ( 2005)
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Piirkonnad, kus enim kasutatakse
lapstööjõudu
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Lapstööjõu osakaal majandussektorites
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Põhjused
Suurimaks lapstööjõu põhjuseks peetakse vaesust .
Ka koolide puudumist peetakse mõjuvaks põhjuseks,
tihti on haridus liiga raskesti kättesaadav
või kallis.
Mitmetes kultuurides
võtavad lapsed vanemate ameti
üle, harjutades seda juba varajasest east .
Põhjused
Mitmes kultuuris arvatakse, et tüdrukud ei vaja haridust ning nende põhiline ülesanne
on majapidamistööde tegemine.
Õpetlased arvavad , et jäik tööjõuturg ja moodsa tööstustehnoloogia puudumine on
suuremad tegurid.
Lapstööjõuseadused ja -algatused
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on aidanud seada rahvusvahelise
seaduse, millele on allkirja andnud enamik riikidest.
ÜRO koostas 1990. aastal Lapse õiguste konventsiooni, mis ratifitseeriti
193 riigis.
Kolm riiki, mis pole seda veel ratifitseerinud, on Somaalia , Lõuna-
Sudaan ja USA.
1999. aastal aitas Rahvusvaheline Tööorganisatsioon läbi viia Lapstööjõu halvimate
vormide konventsiooni (Worst Forms Convention ).
See keelab ka lastekaubanduse, lapsprostitutsiooni ning hõive keelatud tegevustes nagu
narkootikumide tootmises ja transpordis .
ÜRO algatas 1992. aastal ka Rahvusvahelise Lapstööjõu Kõrvaldamise Programmi
( IPEC ).
Inimkaubandus
... on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine neile
varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega
ähvardades.
Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine .
See on muutunud laialdaseks, organiseeritud kuritegevuslikuks
äriks
, mis toob inimestega
kaubitsejatele ja kuritegelikele
rühmitustele suurt tulu.
Näiteks on vaesetes
Ida-Euroopa ja Balkani
riikides see laialt levinud.
Inimkaubandust soodustavad tegurid
vaesus;
parema elu ahvatlus;
ühiskonna nõrk majandus- ja sotsiaalstruktuur;
tööpuudus;
vägivald naiste ja laste suhtes;
valitsuse korrumpeeritus;
relvastatud konfliktid;
kultuuritraditsioonid, näiteks traditsiooniline orjus .
Inimkaubandust soodustab ka suur nõudlus odava, kergesti mõjutatava ja illegaalse
tööjõu järele.
Nüüdisaegne orjakaubandus
ÜRO hinnangul kasutatakse maailmas ligi 12,3 miljoni
orja tööd. Nendest ligi 20% on illegaalsed immigrandid.
Suurem osa inimorjadest on pärit vaestest riikidest.
Kõige enam läbivad inimkaubitsejad Saksamaad,
Prantsusmaad ja Kreekat.
Levinuimad põhisihtriigid on Belgia, Saksamaa, Kreeka,
Tai, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Holland , Türgi ja USA.
Nüüdisaegne orjakaubandus
Maailma kõige probleemsemaks piirkonnaks peetakse Aasiat( ligi 10 mln orja),
Ladina-Ameerikat( 1,3 mln )ning Aafrikat (660 000).
Iga aasta langeb orjaks 800 000 inimest üle maailma.
Praegu langeb Eestis inimkaubanduse ohvriks aastas keskmiselt 100–500 inimest.
Põhiliselt satuvad inimkaubitsejate kätte arengumaade naised ja lapsed, kes parema elu
ja kõrgemate sissetulekute nimel on nõus illegaalselt võõrale maale rändama.
Klippe vaatamiseks
http://filmikogu.maailmakool.ee/node/106
http://www.youtube.com/watch?v=uNrK1JpXeTo
http://www.youtube.com/watch?v=yfKJ8Mof6lU
TÄNAME TÄHELEPANU
EEST!
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Lapst%C3%B6%C3%B6j%C3%B5ud
http://en.wikipedia.org/wiki/Child_labour
http://www.ilo.org/ipec/facts/lang--en/index.ht m
Pildid,statistika: www.google.ee