sisevetelaevanduses uuesti hakatud huvi tundma selle käituritüübi vastu. õhus töötava propelleriga pannakse liikuma kiirekäigulisi laevu ja ka selliseid, mis peavad liikuma väga risustatud vees, kus vees paiknev käitur ummistuks või saaks vigastatud; tiivikratas on kasutusel laevadel, mis peavad sagedasti muutma liikumise ja veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka
.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab
Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest
õõtshargi puudumine. Käänmikku ja alumist harki või hooba ühendab sel juhul kuulliigend, kuid käänmiku ülemine ots on amortisaatori silindriks, mis saab pöörduda ümber kolvivarre. Vedru paikneb käänmiku ja auto kere vahel. Kere samasse kohta on kinnitatud ka varre ülemine ots. Hüdropneumovedrustuse korral, saavutatakse vetruvus gaasi kokkusurumisega hüdrosilindri peal olevas ruumis, mis on tööõlist diafragmaga eraldatud. Iga vedrustuselemendi sees on õlivoolu takistav klapp ning eraldi amortisaatorit vaja ei lähe. Soovi korral võib õli juurdepumpamise või ärajuhtimisega muuta auto kliirensit ja vedrustuse jäikust. Püstist kujuteldavat telge, mille ümber käänmik pöördub, nimetatakse pöördteljeks. See läbib käänmiku mõlemat kuulliigendit või ühtib käänmikupoldi teljega. Küünalvedrustuse korral ühtib pöördtelg amortisaatori teljega. Pöördteljel on teatud külg- ja pikikalle. Külgkallet näeb eestvaates: pöördtelgede alumised
vedelikule mõjuvast rõhust.) · Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. · Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline)
SPM SILINDRIKAAN..................................................................................................................18 SILINDRIKAANE TIHENDID.................................................................................................19 SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE..........................................................................................20 SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM............................................................................................21 KOLB........................................................................................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD......................................................................................................................24 ÕLIRÕNGAD.....................................................................
..40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest.
veekogusega. Puudused: 1.Veetorukateldes toodetav küllastunud aur on niiskem seoses väiksema aururuumiga ja aurustuspindade suure pingega. Auru kuivendamiseks paigaldatakse aurukollektorisse lisaseadmed: separaatorid, piirdekilbid jm.; 2.Veetorukateldel on väiksem akumulatsioonivõime, seega tundlikumad koormuse järsule muutumisele ja nõuavad kiirelt toimivat keerukamat automaatikat; 3.Katlakivi ladestumisel aurustustorudesse soojusvahetus halveneb järsult, mille tagajärjel väheneb katla tootlikkus ja tekib oht torude ülekuumenemisele ja purunemisele. See asjaolu seab kõrged nõuded toitevee kvaliteedile; 4.Veetorukatelde ekspluatatsioon nõuab teendindavalt personalilt kõrgemat kvalifikatsiooni. VI – 4 Utilisatsioonikatlad Et tõsta laeva energeetikakompleksi tõhusust siis selleks kasutatakse ära ka väljalaskegaaside temperatuurid, millised võivad ulatuda: aeglaste pööretega masinatel 260…3400C ja
Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil. Peale selle on mootorrattal elektriseadmestik. Selle üles- anne on segu süütamine mootori silindris, sõidutee valgus- tamine ning heli- ja valgussignaalide tekitamine. Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopeedide peamised näitajad on toodud tabelis l.
1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.
teineteisega jäigalt ühendatud. Maksimumtootlikkus on 2x45 cm3 pumbavõlli ühe pöörde kohta. Jagaja Höövli põhiraamile juhikabiini ette on paigaldatud üks viiesektsiooniline ja üks neljasektsiooniline jagaja. Jagaja iga sektsioon koosneb põhijagajast, mille siibrit juhitakse juhthüdraulika madalrõhuliste pilootjagajate abil. Kummaski jagajas on kaitseklapp mis rakendub erandlikes tingimustes süsteemi normaalset töörõhust 3000kPa (30 bar) suuremal rõhul. Klapp toimib ka imiklapina. Hõlma pöördliikumise kaitseklapid Kaitseklapid (2 tk.) asetsevad tööraamil. Kaitseklappide ülesanne on kaitsta tööraami konstruktsiooni takistusele sattumisel vigastumise eest. Hõlma juhtklotsid Kelgul on neli juhtklotsi, millede soontes asetsevad hõlma liugepinnad. Hõlma nihkumisel kelgu suhtes liuguvad liugepinnad juhtklotside soontes kas paremale või vasakule. Iga juhtklots on lahtivõetav ja reguleeritava soonevahega
väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1
tankerid dedveidiga üle 30 000 tonni, peavad olema varustatud piisava mahutavusega eraldatud ballastitankidega. Ballasti võib sellistel tankeritel võtta lastitankidesse vaid erandjuhtudel. SBT-süsteem vähendab lastitankide pesemise vajadust ja õliseguste vete tekkimist. Eraldatud ballastitankideks loetakse tanke, mis on täiesti eraldatud lasti- ja kütusetankide süsteemist ning mida kasutatakse vaid ballasti jaoks. Eraldatud ballastitankidel on oma pumbad ja torujuhtmete süsteem. Nende mahutavus peab olema selline, et reisi jooksul: - süvis keskkaarel on vähemalt 2,0 + 0,02 L meetrit, kus L on püstjoontevaheline kaugus - trimm ahtrisse ei ületa 0,015 L - sõukruvi on alati üleni vees. 14 Lisaks nõutud süvise ja trimmi tagamisele peavad eraldatud ballastitankid olema paigutatud selliselt, et välditaks lasti väljavalgumist tankeri sattumisel madalikule või kokkupõrke tagajärjel
Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis,
mootoril on taktiarv pöördel Tp = 2. Tööprotsess / tsükkel on mootoris kindla korra järgi toimuv ja korduv taktide summa; Tööjärjekord mootoris kindla korra järgi ja korduvalt toimuvad silindrite tööprotsessid; Silindri mahud kolvi liikumisel tekkiv ruumala. Eristatakse silindri üldmahtu ja töömahtu: *) ruumala, mis tekib kolvi liikumisel ülemisest surnud seisust alumisse, nimetatakse silindritöömahuks; *) mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; *) silindri üldmaht on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; *) mootori töömaht on kõigi silindrite töömahtude summa; Surveprotsessi lõpprõhk on füüsikaline suurus, mida saab mõõta manomeetriga ja selle ühikuks on MPa; Pöörlemissagedus on väntvõlli pöörete arv aluseks võetud ajaühikus: 1/min ja 1/s; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd;
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
sisevetelaevanduses uuesti hakatud huvi tundma selle käituritüübi vastu. õhus töötava propelleriga pannakse liikuma kiirekäigulisi laevu ja ka selliseid, mis peavad liikuma väga risustatud vees, kus vees paiknev käitur ummistuks või saaks vigastatud; tiivikratas on kasutusel laevadel, mis peavad sagedasti muutma liikumise ja veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka
hakatud huvi tundma selle käituritüübi vastu. õhus töötava propelleriga pannakse liikuma kiirekäigulisi laevu ja ka selliseid, mis peavad liikuma väga risustatud vees, kus vees paiknev käitur ummistuks või saaks vigastatud; tiivikratas on kasutusel laevadel, mis peavad sagedasti muutma liikumise ja veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks
Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega. Mõõdetakse plaadistuse paksust Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega Ventilaatorikraed ja -katted Kontrolli takse peelestik ( mastid, poomisambad, poolmastid, losspoom),, taglastus, varustus, ankrud, ankrupeli, pumbad, veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud. Lastiruumide l uu kide katted Iga-aastane: Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, sahtidele, tekiehitiste vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele. Täisülevaatus: Tankide laed, pillerite aluseid, vaheseinte alusplaadistus ja võllitunnel T eki põhjalik ülevaatus Mastide kinnitus K ereplaadistus kaarte juures
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse:
SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN Dosaator Kaante paigaldamine Pakendi haaramine Kinemaatikaskeem Doseerimismehhanism A – mootor, B – sidur, C – veerelaagrid, D – hammasülekanne, E – tiguülekanne, F – liugelaagrid, G – kolb, H – kruviülekanne. KONSTRUEERIMINE Masinate konstrueerimisel on väga raske pakkuda teatud „konstrueerimise eeskirju“ – lahendusi igale võimalikule probleemile. Suures osas atraktiivse ja kvaliteetse masina loomine sõltub konstruktori oskustest ja andekusest. Tänapäeva konstruktor peab omama ruumilist mõtlemist ja ettekujutust, valdama laialdasi teoreetilisi teadmisi ja olema ka disainer. Ehk viimane võib olla ka esmajärguline.
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8 Pc = 41,5 kg/cm² - 0,3 167,1/4 =41,8 Kkomprimeerimis lõpprõhk oleneb 1. kolvide kompressioonrõngaste seisukorrast 2. klappidr tihedusest 3. Põlemiskambrite mahust Kompresioonirõngaste tihedust saab muuta ainult rõngaste vahetamise teel, Klappe saab „tihendada“ klappide sooveldamisega, ning põlemiskambri mahtu saab muuta kas: silindripea aluse tihendi paksuse muutmisega, või kepsutalla aluse reguleer peilipleki paksuse muutmisega. Pz kontroll ja reguleerimine. Pz kontrollitakse nominaal pööretel, statsionaarsel reziimil. Mõõtmiseks kasutatakse mehaanilist indikaatorit või maksimeetrit. Pz võib üksikutel silindritel aritmeetilisest keskmisest erineda ± 3,5%. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Silindrite Pz oleneb: 1
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
.................................................................................. 54 4.1.1 Ballastipump............................................................................................................ 54 4.1.2 Kuivendus-,tuletõrje- ja avari tuletõrjepupm .......................................................... 54 4.1.3 Hüdroforipump ........................................................................................................ 55 4.1.4 Sludge pump ............................................................................................................ 55 4.1.5 MDO; GO transfer pump ........................................................................................ 56 4.1.6 Pre- heating ME pump ............................................................................................ 56 4.1.7 Circulating pump warm water ................................................................................. 56 4
Kaasakantavad: Pulberkustutid, CO2 kustutid ja vahumoodustajad Tsentraalveekustutussüsteem: Torustik on välja viidud igale tekile, tuletõrjekapid on paigutatud vastavalt reeglitele. Ühte tulekollet peab saama kustutada kahe voolikuga samaaegselt. Süsteemis hoitakse rõhk sees hüdrofoori ja tekipesupumba abil. Süsteemis kasutatakse kolme elektrimootoriga tsentrifugaalpumpa (137m³/t, 9bar), ühte avariipumpa (137m³/t, 9bar), tekipesu pumpa (31m³/t, 9bar) ja 500l mahuga hüdrofoori. CO2 tulekustutussüsteem: Kasutatakse A-kategooria masinaruumides (peamasinaruumides, abimasinaruumis, kütuse ettevalmistamiseruumis, 7 avariigeneraatori ruumis). CO2 jaam asub kümnendal tekil. Peamasinaruum ahter on 44 ballooni, peamasinaruum vöör on 65 ballooni, abimasinaruumi jaoks on 38 ballooni, kütuseettevalmistamiseruumi jaoks on 10 ballooni ja
amplituudiga vahelduvvooluvõrgust, on ette nähtud elektrimasina (mootori) juhtimiseks. Elektrimootor juhib omakorda töömasina kiirust, momenti ja asendit. Kõik seadmed on varustatud anduritega, mis edastavad regulaatorile infot süsteemi oleku kohta. Regulaator võrdleb omavahel anduritelt saadud väärtusi sisendsignaalidega ning juhib sellele vastavalt jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad, kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma tagasisideta anduritelt). Elektriajamite peamisteks rakendusaladeks on tööstus, energeetika ja elektertransport, kuid nad leiavad kasutust ka kodumajapidamistes nt külmutites (kompressorid), ventilaatorites, pesumasinates, segistites (mikserid). Tänapäeval tarbitakse umbes 60% toodetud elektrienergiast elektriajamite poolt.
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plavatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas