NSVL - teema kokkuvõte (0)

1. MÕISTED!
SOTSIALISMILEER – kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL , Rumeenia , Bulgaaria, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia , Albaania, Mongoolia , P-VIE, Hiina, P-Korea, Kuuba
SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS – kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, P-VIE, Kuuba
VMN – 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskva -meelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus
VLO – 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö
SULA – 1956-1965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hruštšov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujärje paranemine, ebaratsionaalne majanduspoliitika , Ungari ja Kuuba kriis, kosmose võidujooks
STAGNATSIOON – 1965-1985, periood pärast Hruštšovi valitsemist NSVLis, mille ajal valitses Brešnev. Iseloomulik: mitte ühtegi uuendust, Brežnevi doktriin (ülestõusude mahasurumine tankidega), uus venestamine , maj mahajäämuse suurenemine, dissidentluse kujunemine
DISSIDENTLUS – teisitimõtlemine, kujunes NSVLis stagnatsiooni ajal, Eestis 1960.ndate lõpus vastupanuks NSVLi võimule
NLKP XX KONGRESS – 1956 toimunud NSVLi Kommunistliku Partei kongress, kus Hruštšov pidas 7-tunnise ettekande pealkirjaga „Isikukultusest ja selle tagajärgedest“ (salastatud kuni 1989). See vähendas Stalini isikukultust ning vihastas Mao Zedongi
METSAVENDLUS – vastupanuliikumine NSVLi võimule Eestis aastatel 1941-1953. Inimesed põgenesid metsa selleks, et näidata oma rahulolematust NSVLi võimuga
JUUNIKOMMUNISTID – kommunistid , kes olid seotud 1940. a juunipöörde korraldamise või selles osalemisega
EKP VIII PLEENUM – 1950. a toimunud E Kommunistliku Partei pleenum(koosolek), kus vabastati ametist Karotamm ja tema asemele pandi Käbin. Pärast pleenumit pidid paljud haritlased oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone
SOVETSKI ZAPAD – „nõukogude lääs“, E nimetus NSVLis, kuna E olid läänelikud tarbeesemed ja kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool
SUNDINDUSTRIALISEERIMINE – sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi-, masina- ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus , erasektor puudus
KOLHOSEERIMINE – ehk kollektiviseerimine , talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks, toimus Eestis 1947-1952
ENSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, E nimetus NSVLi kuulumise aastatel 1940-1991
KULAK – E talupoeg, kes ei tahtnud minna kolhoosi + kes kasutas võõrast palgatööjõudu ja omas põllutöömasinaid ning ei olnud selle pärast NSVLi võimule meelepärane
2. ISIKUD!
N. HRUŠTŠOV – NSVLi juht 1953-1964, tema valitsemise ajal algas NSVL sula, millele oli iseloomulik vägivallapoliitika ja isikukultuse vähendamine, NSVLi inimese elujärje parandamine, ebaratsionaalne majanduspoliitika. Tema ebaedu põhjused olid tagasiminek põllumajanduses, halvad suhted Hiina ja intelligentsiga ning kardeti tema jätkuvaid paljastusi NSVList ja Stalinist
L. BREŽNEV - NSVLi juht 1964-1982, tema valitsemise ajal algas NSVLis stagnatsioon ning ei toimunud ühtegi uuendust. Kehtestas ka Brežnevi doktriini, uus venestamine, maj mahajäämus suurenes, kujunes dissidentlus
J. ANDROPOV – NSVLi juht 1982-1984
K. TŠERNENKO – NSVLi juht 1954-1985
A. SALŽENITSÕN – kirjutas raamatu Gulagist, sai 1970 Nobeli kirjanduspreemia
A. SAHHAROV - vesinikupommi leiutaja, inimõiguste eest võitleja NSVLis, 1975 sai Nobeli rahupreemia
N. KAROTAMM – (juunikommunist, eestlane) ENSV EKP I sekretär 1944-1950, arvestas eestlastega ja selle tõttu ei olnud Moskvale meelepärane. Kõrvaldati ametist EKP VIII pleenumil, süüdistati kodanlikus natsionalismis
J. KÄBIN – (VM'l sündinud eestlane) ENSV EKP I sekretär 1950-1978, kuulekas Moskva käsu täitja, samas arvestas ka ENSV huvidega
K. VAINO – ENSV EKP I sekretär 1978-1988, venestaja, lähtus valitsemisel vaid Moskva huvidest
3. AASTAARVUD
NSVLi juhtide valitsemisaastad:
STALIN - 1922-1953
N. HRUŠTŠOV – 1953-1964
L. BREŽNEV - 1964-1982
J. ANDROPOV – 1982-1984
K. TŠERNENKO – 1984-1985
(GORBATŠOV 1985-1991)
ENSV juhtide valitsemisaastad:
N. KAROTAMM – 1944-1950
J. KÄBIN – 1950-1978
K. VAINO – 1978-1988
MÄRTSIKÜÜDITAMINE – 25-29 märts 1949
KOLHOSEERIMINE EESTIS – 1947-1952
METSAVENDLUS EESTIS – 1941-1953
4. MILLISED RIIGID KUULUSID SOTSIALISMILEERI, SOTSIALISTLIKKU SÕPRUSÜHENDUSSE?
SOTSIALISMILEER(14) - NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P-VIE, Hiina, P-Korea, Kuuba
SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS(10) – NSVL, Rumeenia, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, P-VIE, Kuuba
5. ISELOOMUSTA SOTSIALISTLIKE RIIKIDE POLIITILIST JA MAJANDUSLIKKU SÜSTEEMI!
POLIITILINE SÜSTEEM:
* KOMMUNISTLIK PARTEI – valitsev partei, üheparteisüsteem, juhiks oli peasekretär (isikuvõim, valiti parteisiseselt), kõik juhid pidid olema Moskvale sobilikud
* PARTEILINE AMETNIKKOND – julgeolekuorganid, kontroll uute liikmete üle, peasekretäri amet kuni surmani
* VALIMISED – sai valida vaid valitseva partei poolt heaks kiidetud kandidaadi poolt, peasekretär valiti parteisiseselt
MAJANDUSSÜSTEEM:
* PLAANIMAJANDUS – majandus riigisatud, partei poolt koostatud tootmise plaan, sõjatööstuse eelisarendamine, kollektiviseeritud põllumajandus, tarbekaupu ei olnud, plaanid olid ületamiseks
6. ISELOOMUSTA NL-I MAJ JA POLIITILISI OLUSID STALINI, HRUŠTŠOVI JA BREŽNEVI AJAL!
STALIN:
* MAJANDUS – plaanimajandus, sõjatööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine
* POLIITIKA – diktatuur, hirmuvalitsus ja vägivald, julgeolekuorganid, isikukultus , KOM Partei, propaganda ja tsensuur
HRUŠTŠOV:
* MAJANDUS – plaanimajandus, ebaratsionaalne majanduspoliitika( maisikasvatus , uudismaad, keemiakombinaadid)
* POLIITIKA – sula, lõppes massiline vägivallapoliitika, Stalini isikukultuse vähendamine, inimeste elujärje parandamine
BREŽNEV:
* MAJANDUS – plaanimajandus, mahajäämus Läänest suurenes(defitsiit, energiakriis kasulik)
* POLIITIKA – stagnatsioon, mitte ühtegi uuendust, Brežnevi doktriin
7. VÕRDLE ENSV VALITSEMIST KAROTAMME, KÄBINI JA VAINO AJAL!
N. KAROTAMM – arvestas eestlastega ja selle tõttu ei olnud Moskvale meelepärane. Kõrvaldati ametist EKP VIII pleenumil, süüdistati kodanlikus natsionalismis
J. KÄBIN – kuulekas Moskva käsu täitja, samas arvestas ka ENSV huvidega
K. VAINO – venestaja, lähtus valitsemisel vaid Moskva huvidest
8. MILLISED OLID NÕUKOGUDE MAJANDUSPOLIITIKA TAGAJÄRJED EESTI JAOKS?
* massiline võõrtööliste sissevool
* eestlaste osatähtsus vähenes(63%)
* urbaniseerumine ehk linnastumine (2/3 linnas)
* traditsioonilise talumajapidamise likvideerimine
* elatustase langes
9. KUIDAS SAID EESTLASED INFORMATSIOONI LÄÄNES TOIMUVA KOHTA JA KUIDAS VÄLJENDATI ERINEVATEL AEGADEL OMA VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE?
VASTUPANU NSVL VÕIMULE:
* metsavendlus – u 30000, u 2 a metsas, Pärnu-, Võru- ja Virumaal. Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase – heinaküün suvel, peidik majas , maaalune punker . Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine)
*1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad - lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil
* 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto , Mart Niklus , Lagle Parek, Jüri Kukk jne) - valikud kirjad ja pöödumised
INFO LÄÄNEST:
* välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR)
* SO turistid, SO TV ja HEL-TLN laevaliiklus
* teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega
10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS , KIRJANDUS, USUELU, RAHVAKULTUUR !
II MS järel jagunes kultuur kaheks: välis- ja kodueesti.
HARIDUS – üleminek kohustuslikue keskharidusele vähendas keskhariduse väärtust. Ülikoolides kehtestati kursuste süsteem ja üliõpilaste valikuvabadus vähenes
KIRJANDUS – NSVL võim hävitas varasemat kultuuripärandit, nt suure osa iseseisvusaegsest ilukirjandusest, ajalehtedest, mälestusmärkidest, haritlased pidid ümber hindama oma loomingu ja taluma repressioone, E ilmus romaane 10x vähem kui paguluses
USUELU – kiriku mõju vähendamine, kiriku hooned riigistati ja neisse rajati uued asutused, TÜ's kaotati usuteaduskond, usuvastane propaganda
RAHVAKULTUUR – isetegevusharrastused(pilli-, rahvatantsu - ja näitemänguringid, laulukoorid), üldlaulupeod
Kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus, materiaalsete võimaluste avardumine. 1960ndatel hakkas maakultuur hääbuma, sest maaelanikkond linnastus
11. MILLISED OLID NÕUKOGULIKU KULTUURIPOLIITIKA TAGAJÄRJED EESTI JAOKS?
PLUSSID:
* laulupeod
* isetegevusharrastused
MIINUSED:
* tsensuur kirjanduslikel teostel
* haritlaste elu raskendamine ja nende vallandamine ametitest
* maakultuuri hääbumine
* hävitati E kultuuripärandit
* kiriku olulisuse vähendamine
* hariduse väärtuse vähendamine