• REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt renvoi „ tagasisaade ja edasiviide“ puhul) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG • Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus: - personaalõigus, seotud kuuluvusega hõimu - territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega • REÕ arengu eeldused: - rahvusvahelise kaubanduse areng
on astmelised. Ettevõtte tulumaks 25,5% Käibemaks Käibemaksu määrad on 6% toidukaupadele, ravimitele, raamatutele, ajakirjadele, kultuurisündmuste piletitetele; 21% kõikidele muudele kaupadele ja teenustele. Pakendimaks toiduainete ja jookide puhul sõltub pakendi suurusest ja materjalist, kaalust ja tüübist ulatudes 0,5 eurosendist 2 eurosendini ühiku kohta. Tarbimismaks Hollandis on tarbimismaks isult sarnane aktsiisimaksuga, aga kohaldub toodetele, mille tarbimine ei kätke otsest terviseriski (nt. mahlad, mineraalveed, limonaadid ja karastusjoogid). Erinevalt aktsiisimaksust ei tulene tarbimismaks Euroopa Liidu seadusandlusest ja kohaldub ainult Hollandis. Raskeveokitele rakendatav maks Hollandit läbivatele raskeveokitele (miinimumkaaluga 12 tonni – ei hõlma treilerit) kohaldub Beneluxi riikide ning Saksamaa, Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Eurovignette leping.
Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus
puhkusetasule puhkusetasule. ega puhkusetasule. õigust puhkusele aga võib puhkuse kokku leppida. 9. Katseaja kohaldamine töö tegijale TL töötamisel üldiselt kohaldub Ei kohaldata katseaega Ei kohaldata katseaega automaatselt 4-kuuline katseaeg, kui ei lepita kokku teisiti. 10. Erihariduse vajalikkus töö tegijale Olenevalt töökohast, tööiseloomust Soovituslik, oleneb nõuetest. Soovituslik, oleneb nõuetest. ja tööandja nõudmistest. Soovituslik Milline leping on sõlmitud? Põhjenda, miks? 1
CMR on ühtlasi ka kaupade ekspedeerimislepinguks. Saateleht pole üldjuhul läbirääkimiste käigus muudetav ja üle kantav kolmandatele osapooltele. Dokument koostatakse tavaliselt kolmes eksemplaris, millest üks jääb kauba saatjale, üks saajale ja kolmas vedajale. MAISMAATRANSPORDI DOKUMENDID(2) Raudteetranspordi saateleht Rail- Waybill Saatelehel on raudteetranspordis põhidokumendi roll analoogiliselt CMR saatelehega maanteel. Kui transaktsioonile kohaldub CIM konventsioon, siis kasutatakse CIM saatelehte (CIM Consignment Note). Tavaliselt tehakse 6 koopiat. SERTIFIKAADID(1) Garantiikiri Letter of Indemnity On dokument, mille võib esitada ekspedeerijale juhul, kui kõik orginaalkonossomendid on teatud põhjustel kadunud või viibivad transpordil. Garantiikirja üleandmisega vabastab kaupade saaja ekspedeerija vastutusest kaupadele ilma, et oleks üle antud konossoment. Päritolu sertifikaat Certificate of Origin
mis vahe on hädakaitsel ja hädaseisundil - hädakaitse on rünnak, hädaseisund on olukord AS X nõukogu otsustas, et ei pea võimalikuks osta OÜ Y kinnistuid tootmise arendamiseks. Vaatamata sellele sõlmis AS X juhatus OÜ Y-ga kinnistute ostu-müügi lepingu. Kinnistusraamatusse kanti AS X omanikuks. AS X ei tasunud raha, OÜ Y pöördus kohtusse raha saamiseks. Kas OÜ Y on õigus nõuda AS X raha? 1) AS X ja OÜ Y 2) Kinnistu, raha 3) mõlemad er.õ. jur. isikud 4) Kohaldub abstarktsiooni printsiip. OÜ Y kohustus üle anda valdus, AS X kohustus maksta raha. OÜ Y on õigus rahale. Tohib esitada nõudeõiguse AS X ostis OÜ Y 25 000 auto. AS X maksis raha ära, OÜ Y vormistas registrisse omanikuks AS X. Järgneval ööl saabus torm, autole kukkus peale puu, mis muutis auto sõidukõlbmatuks. AS X nõuab OÜ Y auto parandamist, kuid ta keeldub, sest tema ei ole auto omanik ega vastuta tormi eest. Kes on auto omanik? 1) AS X ja OÜ Y 2) raha, auto
Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele; 2). Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse põhimõisted jms, mis kohalduvad ka asjadega seonduvale; 4). Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra;5). Korteriomandiseadus reguleerib korteriomandiga seonduvat. 6).
Kas õigustatult? Hüpotees: Kas O saab nõuda H-lt ratast AÕS § 80 alusel? Eeldused: 1. omanik 2. H valdaja 3. H peab valdamiseks puuduma õiguslik alus. a. Kas H sai omanikuks § 92 alusel ? b. vallasasi ? + c. otsese valduse üleandmine ? + (valdus on üle antud) d. kokkulepe ? + ( formaalne sõlmitud) e. isik, kes omandi üle andis oli pädev üleandmiseks ? f. kas on § 294 ? g. Kas tegu on pandiga (pant kohaldub ainult vallasasjade suhtes) h. valduse üleandine ? + i. kokkulepe ? j. pädev asja üleandmiseks ? (kas Varas on pädev pandi panemiseks ning ei oleeee. Pantida saab ainult omanik) Seega, pädevus puudub! 4. Kas pant võis tekkida heauskselt AÕS § 282 brim 1? a. vallasasi ? b. valdus ? c. kokkulepe ? d. ei ole pädevust ? e. heauskne §82 brim 1 (3) EI OLE TEKKINUD HEAUSKSELT 5
Eeldused: 1) Rikutud? Hüpotees on ebaõigesti sissekantud. 2) Ebaõige kanne? • Kas hüpotees on seatud ASÕ § 64 brim 1 kohaselt ? Kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandamine, koormava asja üle andmine ? • Asjaõigusleping ? Lepingu pooled ei ole piiratud teovõimega ja leping peab olema notariaalselt tõestatud. • Puudub käsutusõigus ? (-) • Hüpoteek ei ole tekkinud ASÕ § 64 brim 1 kohaselt. 3) Kas kohaldub § 56 prim ? Asjaõigusleping ? Leping ? (+) Kasutusõigus ? (+) Tuginedes raamatule ? (+) Välistavad asjaolud ? a) vastuväide AÕS § 63 (1) p 2 (-) b) pidi teadma ? (-) Pank omandas hüpoteegi heauskselt. Vastus: K ei saa nõuda AÕS § 65 prim alusel hüpoteegi kustutamist kinnisturaamatust.
vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole kohustatud abielludes valima ühtegi varasuhet. Kuid kui varasuhet ei valita, kohaldub abikaasade varasuhtele varaühisus, mis on põhimõtteliselt sarnane senikehtivale abikaasade ühisvarareziimile. Varasuhte eelistust saab muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks esitatakse abielu sõlmijale ühine avaldus. Peale abiellumist saab varasuhet muuta notariaalse abieluvaralepinguga. Kolmandale isikule ei ole abieluvaralepingus sisalduvad seadusjärgsest regulatsioonist kõrvale kalduvad kokkulepped nähtavad ning see võib põhjustada talle tehingus
A ära osaliselt B arve summas 20 000 eurot. B saadab A-e pretensiooni ja ei nõustu leppetrahvinõudega. B selgitab muuhulgas, et A töödejuhataja lubas talle töö tegemiseks täiendava tähtaja. A vastab selle peale, et kuna A töödejuhatajal puudusid lepingu järgi volitused tähtaegade muutmiseks, siis mingit tähtaja muutmist ei olnud toimunud. Kas ja millises summas saab B nõuda A-lt raha? a) Kas B-l on A vastu olemas tasunõue? Jah. Ehituses on töö vastuvütmine tavaline, kohaldub VÕS § 637 lg 4. B-l on tasunõue 40 000 eurot. b) Kas A-l oli B vastu leppetrahvi nõue? Peab olema eraldi leppetrahvi kokkulepe. Siin on 1000 eurot iga viivitatud päeva eest. Töö lõpp oli planeeritud 02.01.2014, tegelikult sai valmis 22.01.2014 ja vastu võeti aktiga 30.01.2014. Üldiselt nii, et siis valmis, kui vastu võetud, seega lõpp oli üle läinud 28 päeva ja maksimaalne leppetrahvi summa 28 000 eurot. C) Kas B oli lepingut rikkunud?
positiivne õigus - kehtivad õigused seda hetke millal õigussuhe tekib nim. juriidiliseks faktiks. Jaguneb sündmuseks ja teoks Juriidiline sündmus - inimtahtest sõltumatu (looduskatastroof) Juriidiline tegu - Inimtahtest sõltuv (mõrv) KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA 1) Kes on (teksti) subjekt(id) 2) Õigussuhte objekt (NB! võib olla mitu objekti) 3) Tuleb teostada subjektide kontroll 4) Välja tuua õigussuhte sisu 5) Abstraktsiooniprintsiip (kohaldub siis, kui tegemist on omandi printsiibiga) omandi õiguse 3 elementi: käsutamine (õiguslikul kujul otsustamine, ainult omanikul), kasutamine (sihtotstarbeline tarvitamine), valdamine (Tegelik võim valduse üle. otsene/kaudne valdus) Tõlgendamise erinevad viisid: ajalooline, süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline Eksamiküsimus: § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja
2. Läti – seaduse järgi Läti resident 3. Eesti – Läti maksuleping. 1) Kodu mõlemas riigis 2) Eluliste huvide keskus Lätis – Residentsus Lätis. 4. Dividendide väljamaksmisel Läti- Leedu maksulepingut. Leedul on õigus kinni pidada tulu ainult 10% maksulepingu alusel. Eesti võib maksustada palgatulu (tulumaks §29 lg 1)– tuluallika põhimõte – 183 päeva või tema tööandja on Eesti resident) Eestis vabastusmeetod TuMS §13 lg 4. Eestis – palgatulu. Vabastusmeetod kohaldub Eestis tingimusel, kui isik on välisriigis vähemalt 183 päeva ja tulu on välisriigis maksustatav ja see on tõendatud. Kui 1 tingimustest pole täidetud, siis on krediidimeetod (TuMS §45) TOPELTMAKSUSTAMINE MAJANDUSLIK - sama tulu maksustatakse mitu korda erineva isiku poolt. Nt kasumi maksustamine tulumaksuga ning dividendidelt tulumaksu kinnipidamine. Ettevõte A maksab dividendid välja füüsilisele isikule riigis X. Lisaks dividendide maksmisele on kinnipeetud TM.
Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe. Varaühisuse varasuhte kohta sätestatut kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2010) sõlmitud abielude puhul, alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Ühisvara Ühisvara tekib, kui abikaasade varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Ühisvaraks on varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena
läbi räägitud. Kasutamine teise poole suhtes. + => Elron kasutas tingimust Antsu suhtes. Teine pool ei saa mõjutada. + => Antsu võimuses ei olnud seda tingimust mõjutada. Tal oli võimalus otsustada, kas ta sõlmib sellise tingimusega lepingu või ei sõlmi üldse. „Võta või jäta“ tingimus. Järelikult on p 10.2.1. puhul tegemist tüüptingimusega. 2.2. Kas p-le 10.2.1. kohaldub tüüptingimuste kohta käiv regulatsioon? Antsu ja Elroni vaheline leping ei lähe nende lepingute loetelu alla, mis on välja toodud VÕS § 36 lg-s 1 ja mis välistaksid tüüptingimuste sätete kohaldamise. Järelikult p-le 10.2.1. kohaldub tüüptingimuste kohta käiv regulatsioon. 2.3. Kas p 10.2.1. tüüptingimusena on muutunud lepingu osaks? Kontrollin VÕS § 37 lg 1 eeldusi:
eeskirju ning välismaiste kohtuotsuste tunnustamist ja nende sundtäitmist. Kõik need eeskirjad, mis on seotud kohaldatava õiguse, rahvusvahelise kohtualluvuse ja välisriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise ning sundtäitmisega, näevad ette lahendusi olukordadele, kus ühel kohtuasjal on kokkupuude mitme erineva õigussüsteemiga. Näiteks võib tuua segarahvusest abielupaari abielulahutuse kohta, kus ei pruugi olla selge, kummal kohtul on pädevus abielu lahutada ja millise riigi õigus kohaldub? Rahvusvahelise eraõiguse eeskirjade allikad on riikide õigusaktid, kohtupraktika ja õiguskirjandus. Vaatamata oma nimele on rahvusvaheline eraõigus loodud riigisisese õiguse alusel. Teatav osa neist riigisisestest seadustest võib olla ühtlustatud rahvusvaheliste konventsioonidega ja võimalik, et ka ühenduse õigusaktidega. Ühtlustamine võimaldab vältida olukordi, kus kahe riigi kohtud nõuavad pädevust oma rahvusvahelise eraõiguse
kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) · Hüpoteesis kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb normist lähtuda. · Dispositsioon näitab, milline peab olema isikute käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. · Sanktsioon esitab mõjutusvahendi, mis kohaldub isiku suhtes dispositsioonis esitatud käitumisviisi eiramisel. 2. Lahenda ülesanne, kasutades loengust omandatud teadmisi. Liiklusseaduse eesmärgiks kujundada võimalikult turvaline ja viisakas liikluskultuur ning jätab selle saavutamiseks politseinikule laia kaalutlusõiguse rikkumiste sanktsioneerimisel: suuline ja kirjalik hoiatus, trahv 10-100 päevapalga ulatuses ja arest 1-3 päeva. Kuidas hinnata selle teabe alusel järgmisi politseiniku diskretsiooniotsuseid?
2. suureneb isikute ring, kellel on õigus kauba impordi vormistamisel kasutada tolliprotseduuri 42 (kehtestada maksuvabastus kauba impordil lisaks Eesti käibemaksukohustuslasena registreeritud importijale ka teda esindavale tolliagentuurile, kes importija eest kauba impordi ja selle kauba ühendusesisese käibe deklareerib) 3. täpsustatakse 9% maksumäära kasutamist perioodilise väljaande maksustamisel (See tähendab, et 9%-line käibemaksumäär kohaldub üksnes perioodiliselt väljaantavatele paberkandjal ajalehtedele ja ajakirjadele, kuid mitte muule kaubale - näiteks muusikat või filme sisaldavatele CD-dele, elektroonilistele väljaannetele. Jätkuvalt on vähendatud maksumäära rakendumise tingimuseks ka, et väljaanne ei tohi olla peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga.) 3.5 Muudatused maksuvõlgade sissenõudmises, uue direktiivi rakendamine
· töötajale on kehtestatud tööajaregulatsioon ning ületunnitöö piirang käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7; · töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida; · töötajal on õigus saada puhkust käsundisaajal ei ole; · töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub; · töötaja vastutus on piiratud käsundisaaja oma ei ole; · töölepingu ülesütlemisel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) on sätestatud etteteatamise ning hüvitise miinimummäärad käsunduslepingu puhul need puuduvad;
Vara tegelik jagamine aktsionäride vahel. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud (ÄS §379 lg 2). Viidatud norm kohaldub ka rahalise likvideerimisdividendi jaotamise tähtaegade suhtes. Oluline on silmas pidada, et teisena nimetatud ehk kahekuuline tähtaeg ei hakka kulgema mitte lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamise ajast, vaid ajast, mil sellest (bilansi ja jaotusplaani tutvumiseks esitamisest) aktsionäridele teatati. Seltsi kustutamisavalduse esitamine äriregistrile. Vastava avalduse esitamine
- 56 kalendripäeva (haridustöötaja) TVL alusel töö või teenustasusid saav isik TL alusel töötav töötaja on kaetud on kaetud ravikindlustusega, kui ta Ravikindlustus ravikindlustuskaitsega tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel TL töötamisel üldiselt kohaldub Katseaeg automaatselt 4 kuuline katseaeg, kui Ei kohaldata ei lepita kokku teisiti Töötajal on õigus nõuda töölähetusega seotud kulude Töövõtjal ei ole õigust nõuda Lähetus hüvitamist, TLS § 40 lg 2. töölähetusega seotud kulude hüvitamist. VV määrus nr 110 Tulumaksuga maksustatakse kõik Tulumaksuga maksustatakse TVL alusel
lg 3). Vara tegelik jagamine osanike vahel. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud (ÄS § 216 lg 2). Viidatud norm kohaldub ka rahalise likvideerimisdividendi jaotamise tähtaegadele. Oluline on silmas pidada, et teisena nimetatud ehk kahekuuline tähtaeg ei hakka kulgema mitte lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamise ajast, vaid ajast, mil sellest (bilansi ja jaotusplaani tutvumiseks esitamisest) osanikele teatati. Ühingu kustutamisavalduse esitamine äriregistrile. Vastava avalduse esitamine registripidajale on võimalik pärast likvideerimise lõpetamist,
maksed. Agendileping, kus töövõtja e. agent on ettevõtte esindaja ja pakub ettevõtte tooteid ja teenuseid nt: kindlustusagent. Maaklerleping- vahendusteenuse osutamine. Osutatakse vahendusteenust müümisel. TÖÖLEPINGU SEADUS · Töölepingu alusel kohustub üks inimene tegema teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see eest töötasu. · Töölepingule kohaldub võlaõigusseadusest toodu, sealhulgas dispositiivsus · Töölepingu võib sõlmida suuliselt kuni kaheks nädalaks(ajutise töökorral), muidu on töölepinguvorm kirjalik. o Töötaja peab täitma töökohustusi iseseisvalt Tarbija käitumise teooriad · Perekond, leibkond, majapidamine- on majandusüksus, kellel on ühised sissetulekud ning ühised majandusotsused väljaminekute osas. · Eeldused, mille alusel majandusteadus tarbija käitumist vaatab: 1
Töölepingu võib katseajal üles öelda 16-kalendripäeva etteteatamistähtajaga. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. 5.5 Töötaja vastutus · Kahju hüvitamine: kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asendamine olukorras, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hvütiamises kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. · Töötaja vastutus on piiratud VÕS kohaldub TLS-is sätestud eisustega. · Kahju hüvitamise eeldused: töötaja rikub töölepingust tulenevat kohustust. · Töötaja ei vastuta kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ehk kui ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu · Hüvitamisele kuulub nii: otsene kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara väärtuse vähenemine, samuti kahju tekitamisega seotud kulud
Uus TLS arvestades tööelus väljakujunenud praktikat, mille järgi enamikes TL-tes lepitakse kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist: katseaeg tuleneb seadusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seaduslikust katseajast lühema aja või otsustavat katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal sellisest kokkuleppest teatada kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Töötasu- hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades (kuutasu, päevatasu, tunnitasu, või ka tasu töö soorituste eest(tükitöö)). Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötajale makstakse tasu tööandja majandustulemustelt, siis tuleb see
tekitamise koht? Eelkõige kaks aspekti: esiteks omab koht tähendust kohtualluvuse jaoks, teiseks kohaldatava õiguse jaoks. Probleemid saavad tekkida juhul, kui tegu pannakse toime ühes kohas, aga kahju tekib alles teises kohas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 91-94, kus asjakohane on eelkõige teo toimepanemise/sündmuse toimumise koht ja teatud juhtudel ka kahju tekkimise koht. Kohaldatava õiguse kohta kui meil on küsimuseks, kas kohaldub ühe või teise EL liikmesriigi õigus, siis tuleb vaadata Roma 2 määrust aastast 2007. Esmajärjekorras on oluline see riik, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Eristamine vajalik, et kahju hüvitamise nõue õigesti kvalifitseerida. Sisulised kriteeriumid, mida tuleks arvestada, kui on võimalik valida
Päevakorra mittenäitamine on aluseks tühiseks lugemisel, 301 1 lg1 p4. Aegumise vastuväide on asjakohatu. Otsus on tühine küll, aga mis nõuded olid? Kehtetuks tunnistamine ja registrikande tühistamine. Nõuet tuleb korrigeerida, õige nõude aluse 301 1 lg1 p4, koosoleku tühistamine, mitte kehtetuks tunnistamine. Registrikannet niimoodi vaidlustada ei saa, ebaõige kande parandamist on õigus nõuda, tsms § 600 lg 2. ÄS § 302 lg 6, kohaldub tühistele otsustele. Kohus saadab ise otsuse registripidajale, kes teeb vajalikud menetlused. Nõuet eraldi esitada ei ole vaja. Tuleb teha vahet, kumb säte on! 302 või 3011 4. Aktsionär esitas kohtule hagi aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosolek toimus 30. augustil. Juhatus oli saatnud üldkoosoleku kokkukutsumise teated aktsionäridele 20. augustil. Hageja väitis, et tema ei saanud
Kui (multilateraalne) kollisiooninorm viitab välisriigi õigusele ja forum käsitleb välisriigi õigusena ainult välisriigi siseriiklikku õigust ning eirab renvoi`d, siis kohaldatakse lõplikult viidatud välisriigi siseriiklikku õigust. Kui kollisiooninorm viitab välisriigi õigusele ja forum käsitleb välisriigi õigusena välisriigi REÕ sätteid, v.a. renvoi ja välisriigi siseriiklikku õigust, kuid forum (riik A) ise tunnustab ühekordset renvoi`d, siis on võimalik, et lõplikult kohaldub: 1. esmase viidatud riigi (riigi B) siseriiklik õigus kui viidatud riigi B sama õigussuhet reguleeriva kollisiooninormi pide määratleb, et õigussuhet reguleerib samuti riigi B õigus (st nii riigi A kui riigi B kollisiooninormid on samased, nt viitavad mõlemad pidemed lex patriae`le); 2. forumi (riigi A) siseriiklik õigusakt a) kui viidatud riigi B sama õigussuhet reguleeriva kollisiooninormi pide viitab tagasi
Ringkonnakohtule ja paluda tagastamise märuse tühistamist ning hagi menetlusse võtmist Tartu Maakohtus. 12. Kaupo Rehemaa, kes elab Tallinnas, esitas hagi Pärnu Linnakohtusse Pärnus elava Sulev Sule vastu 10000 kroonise võla nõudes. Kohtuistungi alguses esitas S. Sule vastuhagi, milles palus välja mõista K.Rehemaalt 8400 krooni. Millises kohtus vastuhagi lahendatakse? TsMS § 98 järgi võib vastuhagi esitada hagiga samasse kohtusse, välja arvatud, kui vastuhagile kohaldub erandlik kohtualluvus ( TsMS ptk 14.). 13. Kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud hageja esitas hagi 7500 krooni nõudes. Kohus algatas asja, kuna polnud teadlik hageja teovõimetusest. Millist kaitsevahendit võib kostja kasutada? TSMS § 199, § 202, § 423 tulenevalt kostjal õigus esitada taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks seoses tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisega hagejal, § 204 alusel nõuda tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrolli. 14. Hageja nõudis elatisraha
Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.Hea usu 2.2 Eriosa: asja võla-, perekonna- ja pärimisõigus põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist.Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel. Tehingu Tsiviilõiguse areng Eestis vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks. 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865- Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad) 1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G
Tarbijaõiguse allikad 1. Põhiseaduses ei ole reguleeritud ei saa lugeda põhiõiguseks, kuna meie põhiseaduses ei ole seda õiguste kataloogis. Samas kui keegi sooviks seda põhiõiguseks lugeda, siis on selleks vajalikud tingimused täidetud. Kaudselt võib lugeda mõned sätted tarbijat kaitsvaks. 2. Tarbijakaitseseadus kohaldamissfääri kuuluvad teenused, asjad, õigused ja muud hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib isiku tegelemist kaubandusega majandus- või kutsetegevuse käigus. 4. Euroopa Liidu õigus ülimuslik; otsekohaldatavad EL direktiivid 5. Analoogia puudumisel teiste riikide kohtulahendid või õigusaktid
Tegu eraõiguse üldpõhimõttega. Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees. Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. Tegu on avatud normiga, puudub universaalne sisu. Oluline tähendus germaani õigusperekonnas. Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Hea usu põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist. Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel. Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks. · Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad) 1. Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4) Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustus. Kohutuste sisu väljaselgitamine toimub lepingu tõlgendamisega. Tõlgendamisel tuleb ka lähtuda hea usu põhimõtet (VÕS § 29).
Grupierand on majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega antud üldine luba käesoleva seaduse§-s 6 sätestatud tingimustele vastavate teatud liiki konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks. Grupierand kehtestatakse tähtajalisena ja selles võidakse määrata: 1) kokkuleppe, tegevuse või otsuse liigi nimetus, mille suhtes grupierand kohaldub; 2) piirangud või tingimused, mis sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses ei tohi sisalduda; 3) tingimused, mis peavad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduma, ning piirangud ja tingimused, mis võivad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduda; 4) muud tingimused, millele kokkulepe, tegevus või otsus peab vastama. 6. Turgu valitsev ettevõtja Turgu valitsevat seisundit omab käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul
Selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata. 3-2-1-89-06 lepingueelsed läbirääkimised, eelleping, VÕS § 14, 15 kohaldamine, (negatiivne kahju p 14-17) VÕS § 15 reguleerib juhtumeid, kus poolte läbirääkimised on lõppenud ja pooled on lepingu sõlminud, kuid leping on tühine. Kõnealune säte kohaldub nii poolte sõlmitud põhilepingule kui ka eellepingule. VÕS § 15 lg-t 1 rakendatakse juhtumeile, kus lepingu tühisus on seotud vorminõuete täitmisega. VÕS § 15 teisi lõikeid kohaldatakse aga juhtumeile, kus lepingu tühisus tuleneb mõnest muust asjaolust. Nii saab VÕS § 15 lg 1 kohaselt juhul, kui leping on vorminõude eiramise tõttu tühine, kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt. 7 http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. Õigusnormil on reeglina kaks olulist osa: teokoosseis (hüpotees, karistusnormis dispositsioon) ja õiguslik tagajärg (dispositsioon, karistusnormis sanktsioon). Eelnevalt nimetatud teokoosseis määrab, millisele faktilisele olukorrale vastav õiguslik tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg. Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada šabloonina konkreetsete olukordade suhtes. Just seetõttu on ka õiguslik tagajärg normis üldine. Õigusliku tagajärje all mõistetakse aga „teokoosseisu õiguslikku konsekventsi (tagajärge),
eraõiguslikku poolt.27 Reguleeritud on äriühingute moodustamine ja ärinime valik, juhtimine, kapitalinõuded, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, lõpetamine, samuti välisriigi äriühingute Eesti filiaalide registreerimine. Lisaks sisaldab äriseadustik äriregistri ülesehitust ja toimimist reguleerivaid norme ning füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni. Tulundusühistu kui samuti äriühingu õiguslik regulatsioon asub tulundusühistuseaduses, kuid täiendavalt kohaldub äriseadustiku osaühingut reguleeriv normistik; samuti sisaldub äriseadustikus tulundusühistu ühinemise ja jagunemise regulatsioon. Äriseadustikuga sarnased küsimused mittetulundusühingute ja sihtasutuste jaoks on reguleeritud, niivõrd kuivõrd see on asjakohane, mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses. Äriühingutest on Eestis võimalik veel asutada Euroopa äriühingut (SE), Euroopa ühistut (SCE), Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR) ja Euroopa
Riigi või kohaliku omavalitsuse, selle üksuse seaduslik esindaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. Juriidilist isikut esindab kohtus juhatus või seda asendav organ vastavalt põhikirjale. Juriidilist isikut võib esindada kohtus iga juhatuse liige, kui seaduses või põhikirjas pole sätestatud teisiti. o seaduse fiktsioonist tekkiv esindus Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused osalevad tsiviilkäibes avalikõiguslike juriidiliste isikutena ning põhimõtteliselt kohaldub ka neile juriidilise isiku ja selle organite kohta sätestatu. Ka riik saab tegutseda ainult oma organite kaudu, kelle tegevus loetakse tema tegevuseks, st kelle tehtud tehingud teda vahetult 8 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ õigustavad ja kohustavad. Seega, kui näiteks Päästeameti juht sõlmib lepingu arvutite ostmiseks, siis juriidiliselt korrektselt väljendudes on lepingupooleks Eesti Vabariik
VÕS § 15 lg 1 Kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. KAHJU HÜVITAMISE ERIKOOSSEISUKS. Lepingu tühisus tuleneb vorminõuete täitmata jätmisest. Kohaldub nii põhilepingule kui ka eellepingule. Siin vastutab isik, kes on võtnud endale kohustuse kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. VÕS § 14 lg 3 selle alusel võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada kahjustatud poole eest, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg 1 märgitud asjaoludel. RK: “VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral asetada kahjustatud isik
Lisaks kahanes 2009. aasta esimese 5 kuu jooksul okaspuupuidu saematerjali tootmine enam kui 20% ning eksport vähenes omakorda 15%. Terveks 2009. aastaks lubavad esialgsed ennustused jätkuvat tagasilangust 20% tootmise puhul ning 15% edasist langust ekspordi osas. Samas on saematerjali ekspordis jõutud siiski mõningate oluliste saavutusteni, näiteks Hiinas suurenes Venemaa eksport 2009. aasta esimese viie kuu jooksul 40%, seda hoolimata Vene palkide, millele kohaldub nüüdsest 25% suurune ekspordimaks, kallimast hinnast. Käesoleva aastatuhande alguses oli Venemaa eksport peamiselt keskendunud Euroopa turgudele, kuid viimaste aastate jooksul on täheldatud ekspordi tugevat kasvu Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Aasia ja teiste SRÜ riikide suunal. Sadamate vähesus piirab jätkuvalt saematerjali ja ka teiste puidukaupade eksporti. (vt. joonis 2.5). Joonis 2.5 Venemaa eksportriigid 2000-2007 11
Sellisteks isikuteks on advokaat; isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava; prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. TsMS-s sätestatud esinduse regulatsioon kohaldub ka halduskohtumenetluses. Seega võib esimese- ja teise astme kohtutes lepinguliseks esindajaks olla ka muu isik peale advokaadi, kuid Riigikohtus saab isikut esindada üksnes vandeadvokaat või advokaadi vanemabi. Saaremets juhib aga tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 5.mai 2004.a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-15-04 (RT III 2004, 13, 163), mille kohaselt saab ametnik halduskohtus olla lepinguliseks esindajaks üksnes siis, kui selline võimalus on otse ette
Hoorus ja vägistamine karistati, samuti ka naise siivutu puudutamine, kuid rohkem piiranguid ei ole mainitud. Karmid Rooma doktriinid ei tundu olevat tunginud sellesse perifeersesse kristliku maailma osasse. 2.5. Rahasüsteem Raha väärtus Lex Frisionumis võib kohati segadusse ajada. Mõnikord on ühte õigusrikkumist mainitud kaks korda, kahe erineva trahviga. Mitmel juhul on märgitud, et trahv tuleb kolmekordistada, kuid tihti pole selgitatud millistele artiklitele see täpsemalt kohaldub. Arvatavasti põhinevad trahvide suurused erinevatel rahasüsteemidel. Nii Siems (1980) kui Henstra (1999) leiavad, et friislaste seaduses 13 mainitud summad on kuldmüntides ning mõned hõbemüntides, sest vastasel juhul oleks trahvid tohutult madalad võrreldes teiste seadustega, kus summad vabakodanikule on kolm korda kõrgemad. Muistne kuldne solidus oli väärt kolme münti. Seega friislaste
tööprotsessi lõpetamise vältimatu vajaduse korral võib juht tööaja piirangust kõrvale kalduda, tagades liiklus- ja tööohutusnõuete täitmise. (10) Tööaja jooksul ei tohi juht töötada ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Kui tööaeg kokku on kuus kuni üheksa tundi, tuleb see katkestada vähemalt 30-minutiliseks vaheajaks, ja kui tööaeg on kokku üle üheksa tunni, vähemalt 45-minutiliseks vaheajaks. Käesolev lõige kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel töötavale juhile määrusega reguleerimata ulatuses. (11) Käesoleva paragrahvi nõudeid peavad täitma lisaks töölepingu alusel töötavatele juhtidele ka muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavad juhid. Lõike 7 kohase nädalase tööaja arvestusperioodi kasutamine muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavate juhtide korral on lubatud ainult juhul, kui teostataval tööl on täidetud lõike 7
Töölepinguseadus näeb ette seadusliku katseaja kohaldamise, st, et 4-kuuline katseaeg tuleneb seadusest. Seadusliku katseaja kestuseks on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud töötaja tööleasumise päevast. Kui töölepingus ei ole katseajast juttu, kehtib automaatselt 4-kuuline katseaeg. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seadusest lühema aja või otsustavad katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal see fikseerida töölepingu kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna tähtajalised lepingud on lühiajalised, on kehtestatud põhimõte, mille järgi kuni 8-kuuks kehtestatud lepingu korral ei tohi katseaeg olla pikem kui pool tähtajalises lepingus määratud lepingu kestus. Töölepingu ülesütlemine katseajal- mõlemal poolel vaja 15 päeva ette teatada 10. Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust? Ettevõtte üleminek on omanike vahetus ehk ettevõtte üleminek ühelt omanikult teisele
Territooriumi ületamisel on ainsaks vahendiks rahvusvahelised kokkulepped (konventsioonid) ja riikidevahelised kahepoolsed kokkulepped. Intellektuaalomandi õigused on terminoloogiliselt ja struktuurilt seotud asjaõigusega; ka on intellektuaalomandi objektid käsitatavad varana, mida saab pantida (see puudutab registrisse kantud ainuõigusi). Omaette suhe on asja ja selles inkorporeeritud intellektuaalomandi õiguste vahel - asja suhtes kohaldub asjaõigus intellektuaalomandi õigusest tulenevate piirangutega (nt maja arhitektuurilise projekti muutmine või maali müük). Samuti on need õigused seotud isiklike õigustega (nt autori mittevaralised õigused) tsiviilõiguse üldosas ning ärinimeõigusega. Asjaõigustel on teatud tunnused - esiteks on asjaõigused absoluutsed õigused ehk nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida, teiseks peab olema asjaõiguste olemasolust ka teistel
· vanemate võrdõiguslikkus; · laste võrdõiguslikkus; · lapse huvi ülimlikkus. Abielu sõlmimise eeldused: sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada monogaamia.Vallalilisust tuleb kinnitada allkirjaga. Varasuhete reziimid: · Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Reziim kohaldub, kui abikaasad ei ole valinud abielludes teistsugust varasuhte liiki. · Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara) · Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. See ei välista abielu muid õiguslikke tagajärgi (nt ülalpidamiskohustus) Abielu lõppeb: abikaasa surmaga, abielu lahtutakse
20 Siiski on Ameerika Ühendriikide kohtulahendites märgitud, et näiteks autoriõigusi rikkuva tegevusega tegelevalt isikult ühekordse teenuse ülesseadmise tasu ja perioodilise või koondtasu saamine teenuse pakkumise eest ei ole rikkuvast tegevusest saadud otsene tasu.21 2.2. KAASAAITAJA VASTUTUS Teine sekundaarvastutuse liik ühendriikide autoriõiguses on kaasaaitaja vastutus. See vastutuse liik on sarnane vastutusele, mis kohaldub tsiviilõiguses lepinguvälise kahju tekitamisele kaasa aidanud isikule. Isik ei pea olema otsene tegutseja ebaseaduslikus teos, et olla seaduslikult vastutav.22 Kui kolmas isik, teades autoriõigusi rikkuvast tegevusest, sunnib, põhjustab või aitab materiaalselt kaasa teise isiku poolt toime pandavale autoriõigusi rikkuvale teole, võib teda võtta vastutusele kaasaaitava rikkujana. Ameerika Ühendriikide
- töötamise eest ööajal makstakse 1,25 kordset tasu (kui see ei sisaldu töötasus), riigipühadel 2 kordset tasu, kui ei ole kokkulepet vaba aja andmiseks; - ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei ole kokkulepet rahalises hüvitamises 1,5 kordselt Töötaja ja tööandja töösuhtest tulenevad kohustused (E) Esmalt tuleb pooltel töösuhtes käituda teineteist mõistvalt, heas usus ja mõistlikult. Seda põhjusel, et TLS § 4 lg 1 järgi kohaldub töölepingu sõlmimisele VÕS sätted. VÕS § 6 ja 7 sätestavad aga just hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte võlasuhetes. Poolte kohustuste kindlaksmääramisel tuleb esmalt vaadata uuenenud TLS sätteid. Töötaja peamised kohustused on sätestatud TLS § 15-17, on töötajal: - lepingust ja seadusest tulenevad õigused ja kohustused; - vastastikune lojaalsuskohustus; - töötaja hoolsus määr (igas ametis erinev, arvestab töö tegija tavalisi riske,
Põhieeldusi 2: 1) üks isik teeb teise esemele kulutusi õigusliku aluseta ja 2) teine isik rikastub nende kulutuste tegemise tõttu. Kolmanda “eeldusena” – ei esine §-s 1042 lg-s 2 kirjeldatud asjaolusid (4 p-s välja toodud erandid millal kuluK-d ei kohaldata). Mis puudutab KuluK seost KAAga, tuleb viidata eelmise küsimuse juures räägitule, st seosed on sarnased, ÕKAA puhul pole võimalik ja MÕKAA puhul on võimalik, kui pole tegemist SK kohaldamise juhtumiga. Eksliku puhul kohaldub, lubamatu puhul PÕHIMÕTTELISELT kohaldub, aga praktikas saab § 1042 lg 2 p 1-4 alusel välistada. Millised kulutuse hüvitamise nõuded kasutusele tulevad? § 88 lg 1 (AÕS) võimaldab nõuda kulutusi, mis on tehtud ebaseadusliku asja valdaja poolt esemele, mis pole saadud soorituse teel (üksnes vajalikke kulutusi). Kõik ülejäänud juhtumid tuleb lahendada VÕSi järgi (§ 1018 + 1023 lg 1, § 1028 + 1032 lg 1 – võib viia SK kohaldamiseni, § 1042, § 1033 lg 2)
sõlmimist (kõige olulisemateks laenu aastaintressi määr, krediidi kulukuse määr ja tarbija seadusest tulenev taganemisõigus) ehk enne tarbijale raha ülekandmist. Uue sättena viidi sisse, et tagasimaksmisega viivitamise korral ei saa tarbijalt nõuda seadusest tulenevast viivisemäärast kõrgemat viivist. Nii sätestab VÕS § 415 lg 1, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist ehk kohaldub VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Aga kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ning kuigi VÕS § 415 lg 1 ühest küljest keelab seadusjärgsest (pluss kaheksa protsenti aastas) või lepingujärgsest intressimäärast kõrgema viivise küsimise, lisab ta samas: „See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt
täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille pooleks nad ise ei ole, mingeid õigusi. Võlasuhete realtiivsust kinnitab VÕS-i § 2 lg 1, mille kohaselt on võlasuhe õigussuhe, mille kohhustused ja vastavad nõudeõigused tekivad konkreetsete isikute vahel. Relatiivsetest õigussuhetest tekkinud õigustele saavad kaitset ainult selle konkreetse õigussuhte pooled, kelle vahel võlasuhe on tekkinud. 6) Millistele võlasuhetele kohaldub võlaõiguse üldosa? VÕS § 1 lg 1: Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduses sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. 7) Millised on võlasuhte tekkimise alused? Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud VÕS §-s 3
annaabi.ee 
