Töövõtuleping (0)

Töövõtuleping
Mõiste: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu. (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635)
Töövõtulepingu (TVL) sõlmimise alused on kehtestatud Võlaõigusseaduses.
TVL sõlmimisel määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. TVL alusel katseaeg ei kohaldata.
TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna.
Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult.
Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
Töö peab vastama lepingutingimustele. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Kui tellija ei teata sellest töövõtjale ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.
Tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui:

• töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö;
  
• tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.
  

Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse üle kolmekuulise töövõtulepingu alusel töö- või teenustasusid saavatele inimestele, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.
Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule ja ta ei saa nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist.
Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg.
Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks.
Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega . Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist.
Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Töö peab vastama lepingutingimustele ning kuni üleandmiseni vastutab töö juhusliku hävinemise eest töövõtja. Lepingutingimustele mittevastava töö korral võib tellija anda võimaluse töö parandamiseks või uue töö tegemiseks.
Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
Tööleping (TL)
Töövõtuleping (TVL)
Mõiste
TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile TLS § 1
TVL alusel kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu  kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu VÕS § 635
Alluvus
Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi
Alluvussuhe puudub, TVL kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg
Lepingu pooled
Tööandja ühelt poolt ja Töötaja teiselt poolt
Töövõtja ühelt poolt ja Tellija teiselt poolt
Tasu
Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu
Tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata
Töö tegemise aeg
Üldiselt 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas
Määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud
7.-12.a 
3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas
13.-14.a või koolikohustuslikul töötajal
4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas
15.a, kes ei ole koolikohustuslik
6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas
16.a, kes ei ole koolikohustuslik ja 17.a
7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas
Lepingu kestus
TL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna
TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna
Töö tegemise subjekt
Tööd tehakse üldjuhul isiklikult
Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult
Töövahendid
Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid
Töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega
Puhkus
Töötajal on õigus põhipuhkusele:- üldine norm 28 kalendripäeva
- 35 kalendripäeva (alaealine, töövõimetuspensioni saav töötaja)
- 56 kalendripäeva (haridustöötaja)
Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule
Ravikindlustus
TL alusel töötav töötaja on kaetud ravikindlustuskaitsega
TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel
Katseaeg
TL töötamisel üldiselt kohaldub automaatselt 4 kuuline katseaeg, kui ei lepita kokku teisiti
Ei kohaldata
Lähetus
Töötajal on õigus nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist, TLS § 40 lg 2.
VV määrus nr 110
Töövõtjal ei ole õigust nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist.
Tulumaks
Tulumaksuga maksustatakse kõik töötajale makstavad rahalised tasud , TuMS § 13 lg 1
Tulumaksuga maksustatakse TVL alusel makstud töö- või teenustasu , TuMS § 13 lg11
TÖÖLEPING
Pooled: - TÖÖTAJA
-TÖÖANDJA
Töötaja allub kogu töötamise aja tööandjale.
 
Töötab isiklikult.
Igakuine palk kogu tööperioodi vältel.
TÖÖVÕTULEPING
Pooled: -TÖÖVÕTJA
-TELLIJA
Töövõtja peab saavutama kokkulepitud tulemuse.
Töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
Tasu tulemuse saavutamisel või kokkuleppel
Töövõtusuhetes on oluline teha vahet tellija poolt lepingu korralisel ülesütlemisel ja lepingust taganemisel töövõtja rikkumise tõttu, kuna kasutatavast vahendist sõltub muuhulgas see, kas töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tasu juba tehtud töö või veel tegemata töö eest. Esiteks on vajalik eristada lepingust taganemist ja lepingu ülesütlemist. Taganemise eelduseks on töövõtjapoolne oluline lepingurikkumine, ülesütlemine võib toimuda aga ka vaid seetõttu, et tellija nö mõtleb teenuse/töö suhtes ümber või ei soovi mingil muul, sealhulgas töövõtjast täiesti olenematul põhjusel tööd/teenust enam saada. Tellija taganemise korral, kui töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, võib kumbki pool nõuda enda poolt antu tagastamist, kui ta ka ise kõik teiselt poolelt saadu tagastab . Praktikas esitavad töövõtjad pärast taganemise toimumist tihti tellijale ka tasunõude taganemise hetkeni teostatud tööde eest. Oluline on siinjuures märkida, et ehkki juba üleantu tuleb taganemise korral küll teisele poolele välja anda, ei tulene seadusest võimalust, et töövõtja saaks juba tehtud töö eest tellijalt tasu/hüvitist nõuda, lepingujärgse kogutasu nõudmisest rääkimata. 
On mõistetav, et töövõtja tahab saada tasu töö eest, mida ta tegelikult juba on teinud. Paraku ei pruugi tellijal sellise töö vastu enam mingit huvi olla ja seetõttu ei tulene tellijale ka töö eest tasumise kohustust. Ehk teisisõnu, tellija taganemise korral kaotab töövõtja oma tasunõude täies ulatuses. Erandiks võiks lugeda vaid selliseid olukordi , kus töövõtja on tööd teinud tellijale kuuluval asjal (näiteks kinnisasjal) ning töövõtja poolt loodu eraldamine ei ole sellest objektiivselt võimalik (maja vundamenti üles ei kaevata). Kõigil muudel juhtudel aga töövõtjal õigus tasule tegelikult puudub (näiteks juhtumil, kus sünnipäevaks tellitud tordil on peal vale inimese nimi) Töövõtulepingute regulatsiooni on seadusandja lisanud ka ühe olulise erisätte, nimelt on tellijal võimalus töövõtuleping igal ajal, olenemata põhjusest, üles öelda. Seega on tellijal õigus tellitud teenuse osas igal ajal nö „ümber mõelda“. Siiski tuleb arvestada, et selliste meelemuutustega võivad kaasneda tegelikult ebameeldivad õiguslikud tagajärjed, mis seadust lugedes esmapilgul silma ei hakka ning mille üle tihti ka madalametes kohtuastmetes vaieldakse.
Sellekohase ülesütlemise korral on nii tellija kui töövõtja aspektist oluline, et töövõtjal säilib pärast ülesütlemist õigus kogu lepinguga kokkulepitud tasule, v.a. juhul, kui ülesütlemine toimub töövõtja rikkumise tõttu. Lihtsustatult tähendab märgitu seda, et töövõtja ei pea tööd tegema, kuid tasu saab ta nõuda ikka. Tasust arvatakse maha see, mille töövõtja kokku hoidis (ehk kulutused tööjõule, masinatele , materjalidele jms, mida töövõtja ei pidanud tasu saamiseks tegema) ning see, mille töövõtja oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks mõistlikult võinud omandada (näiteks puhastusteenust osutav ettevõte kasutas või oleks saanud kasutada oma tööjõudu ja võimekust ülesöeldud lepingu objekti asemel teise tellija objektil ning sai/oleks saanud sealt tulu). 
Kuigi võib tunduda, et selline seaduse regulatsioon tagab tellija õiguste piisava kaitse, ei pruugi see tegelikult nii olla. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaidluse korral peab tasu suurust tõendama töövõtja, kuid tasunõuet vähendavate eelduste täitmist ja vähendamise ulatust peab tõendama tellija. Praktikas ei ole sageli tellijatel võimalust tõendada töö tegemisega seotud kulusid. Seda, kas ja millises ulatuses oleks töövõtja oma tööjõudu saanud kasutada mõnel muul objektil, on tellijal kui töövõtja äritegevuse suhtes kõrvalisel isikul peaaegu võimatu tõendada. Seega praktilisest aspektist on tõendamiskoormis vaidluste korral jagatud selliselt , et tellija väited mahaarvamiste olemasolu ja suuruse kohta jäävad sageli paljasõnalisteks.
Kuna säte pole imperatiivne ja lepingus võib kokku leppida ka teisiti, võiks tellija huvides töövõtulepingus välistada lepingu ennetähtaegse lõpetamise nimetatud tasunõude esitamise ning poolte õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks võiks lepingupooled selle asemel kokku leppida töövõtjale kindlaksmääratud suurusega hüvitise maksmises.
Seega tuleb töövõtulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel nii lepingust taganemise kui ülesütlemise korral tellijal eelnevalt läbi mõelda, millised õiguslikud tagajärjed ja kohustused talle lepinguga kaasnevad. Samuti on eelmärgitud regulatsiooni tundmine oluline töövõtjale tema õiguste kaitsel .