Ehitus- ja planeerimisõiguse KAASUS (0)

Ehitus- ja planeerimisõiguse KAASUS
A on ehituspeatöövõtja, kes on tellinud alltöövõtjalt B 40 000 euro eest siseviimistlustööde tegemise uue kortermaja ehitamisel. B lepingujärgne tööde algustähtaeg on 01.11.2013 ja lõpptähtaeg 02.01.2014. Lepingus on kokku lepitud, et tööde lõpptähtaja muutused tuleb poolte vahel kokku leppida 5 päeva jooksul kirjalikult alates töö lõpptähtaja muutmiseks oleva asjaolu ilmnemisest, hiljem ei saa töövõtja tähtaja muutmist nõuda. Lepingus on kirjas, et A nimel saab lepingut muuta üksnes juhatuse liige. Tööde lõpetamisega viivitamise puhuks on A ja B vahelises lepingus kokku lepitud leppetrahv 1000 eurot iga B poolt töö lõpetamisega viivitatud päeva eest. Muid leppetrahviga seotud kokkuleppeid A ja B vaheline leping ei sisalda. Kuna üldehitustööde alltöövõtja C ei suuda üldehitustöödega graafikus püsida, saab B alustada sisetööde teostamisega 01.12.2013.
B töödejuhatja küsib A töödejuhatajalt 15.11.2013 ja 21.11.2013, millal saab B töödega alustada ja väljendab töödega alguse venimise üle pahameelt. A töödejuhataja lubab teha endast parima , et B saaks esimesel võimalusel töödega alustada ning palub B-l mitte muretseda, sest B saab töö tegemiseks lisatähtaja. B töötab ilma puhkepäevadeta ja lõpetab siseviimistlustööd 22.01.2014. A võtab töö aktiga vastu 30.01.2014. B väljastab A-le arve summas 40 000 eurot maksetähtajaga 60 päeva. B avastab 28.04.2014, et A-l on arve maksmata . Ta ssadab A-le korduvalt sellekohaseid päringuid. A saadab B-le 15.06.2014 leppetrahvi määramise teate summas 20 000 eurot ning tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma leppetrahvinõude B tasunõudega.Ühtlasi tasub A ära osaliselt B arve summas 20 000 eurot. B saadab A-e pretensiooni ja ei nõustu leppetrahvinõudega. B selgitab muuhulgas , et A töödejuhataja lubas talle töö tegemiseks täiendava tähtaja. A vastab selle peale, et kuna A töödejuhatajal puudusid lepingu järgi volitused tähtaegade muutmiseks, siis mingit tähtaja muutmist ei olnud toimunud.
Kas ja millises summas saab B nõuda A-lt raha?

Kas B-l on A vastu olemas tasunõue?
Jah. Ehituses on töö vastuvütmine tavaline, kohaldub VÕS § 637 lg 4. B-l on tasunõue 40 000 eurot.
b) Kas A-l oli B vastu leppetrahvi nõue?
Peab olema eraldi leppetrahvi kokkulepe. Siin on 1000 eurot iga viivitatud päeva eest.
Töö lõpp oli planeeritud 02.01.2014, tegelikult sai valmis 22.01.2014 ja vastu võeti aktiga 30.01.2014. Üldiselt nii, et siis valmis, kui vastu võetud, seega lõpp oli üle läinud 28 päeva ja maksimaalne leppetrahvi summa 28 000 eurot.
C) Kas B oli lepingut rikkunud?
Tema viivitus oli tingitud tegelikult C-st, aga uue tähtaja määramist pole kirjas ( A töödejuhataja sõnad vaid). B saab apelleerida tellija viivitusele VÕS § 101 lg 3, VÕS § 119 lg 1 ja lg 2. Need välistavad A-l kohustuse rikkumisele tuginemise. Viivituse loogika tuleneb VÕS § 119 lg 2. Lihtsalt märkus: ilm reeglina pole vastutusest vabanemise asjaolu.
Lepingus kirjas, et tingimusi saab muuta juhatuse liige. Kas A töödejuhatajal oli volitus tähtaja pikendamiseks.(TsÜS § 118 lg 2). Reaalelus kokkulepete osas minnakse algsest lepingust veidi kõrvale iganädalastel koosolekutel( vaja protokollida). On vastuolus hea usu põhimõttega, kui A ja B suhtlesid ja A andis suulise lubaduse tähtaja pikendamiseks. Eeldame parem, et A-l ja B-l olid volitused. Tekib vorminõude küsimus- kirjalik kokkulepe. VÕS § 13 lg 3- saab vorminõuet kokkuleppel muuta. Kui tähtajad olid muutunud, lepingut pole tikutud, leppetrahvi nõuda ei saa.
d) Kas leppetrahvi nõue on formaalselt õige?
Kas A teavitas leppetrahvi kavatsusest mõistliku aja jooksul( VÕS § 159 lg 2)? EI.
Rikkumisest pidi teada saama 03.01.2014, teavitas alles 15.06.2014-> vahe 5 kuud 12 päeva( see pole mõistlik aeg), sest - 2x pikem aeg kulus, kui lepingu täitmise tähtaeg( VÕS § 644 kehtestatud tarbijale 2 kuud puudusest teavitamiseks- analoogia)

• Mis on tavapärane teatamise aeg tüüplepingutes( ETÜ 7 päeva), võib vaadata poolte varasemat praktikat. Riigikohus on öelnud, et 1/10 nõude aegumisest( see teeb 3,6 kuud)
  

!! Nõudeõiguse võib kaotada võlausaldaja vastuolulise käitumise korral. Siin jäi mulje B-le , et leppetrahvi ei nõutqa. Vastuolu hea usu põhimõttega.
=00= Kui muu ei aita, alati mõelda leppetrahvi vähendamise nõudele.VÕS § 162

• proportsionaalsus ( 50% lepingu kogusummast on palju)
  
• Välja tuua ebaõiglus , et ei saanud tööga alustada, kuigi oli valmis
  
• Kas tellijal ikka tekkis kahju?Töö sai valmis, võeti vastu- kahju ju pole.
  

e) Kas on olemastasaarvestus? VÕS § 197
Peavad olema vastastikused nõuded. VÕS § 198 vorminõuet ei sätesta. Siin on: B esitas arve ja A leppetrahvi nõude.