agressiivse sõjaga ähvardamise eest – karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt, annab selle olulisemad tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik). § 92. Sõjapropaganda (1) Sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumise eest, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 2 Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi nelja rühma. I Kuriteod Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetud, mille eest on füüsilise isikupõhikaristuseks rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised. Karistuse kohaldab ainult kohus. II Väärteod ehk haldusõigusrikkumised Karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. On kuriteole lähedane, formaalse tunnuse järgi eristab vaid kergem karistus(rahatrahv või arest kuni 30 päeva). Karistusi kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud (politsei, inspektsioonid, pirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. III Tsiviilõigurikkumised
Lex Fori kohtu asukoha riigiõigus. Lex fori põhimõte kehtib, kui kohaldatavat õigust ei saa üheselt kindlaks määrata. 4. Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumid on: 1) kohtualluvus; 2) Lex Causae määratlemine; 3)nõude aluse ja õigussuhte kvalifitseeerimine; 4) kohaldatava õiguse tuvastamine kollisiooninormide kaudu; 5) lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine. Kohaldatav õigus sõltub kohtualluvusest, st kui Eesti kohus kohaldab Eesti REÕS, siis välisriigis toimuvas menetluses kohaldab kohus välisriigi REÕ norme. Kvalifitseerimisel tuleb tähelepanu pöörata õiguse valikule, kuna kvalifitseerimine määrstleb kohaldatava õiguse, st normi.kaks võimalust lex fori või lex causae alusel. Välisriigi õiguse sisu väljaselgitamist reguleerib REÕS §4. Piirangud välisriigi õiguse väljaselgitamisel on otsesed ja kaudsed. 5
1. Maanteeamet, mille ülesandeks on liiklusohutuse suurendamine, liikluse ja transpordi korraldamine. 2. Piirivalveamet, mille funktsiooniks on merepääste Eesti vetes. (2010.ndal ühines piirivalveamet koos muude politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks.) 3. Maksu-ja Tolliamet, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ette nähtud alustel ja ulatuses. 4. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, mis on riigisasutus, kes tegeleb mootorsõidukite ja nende juhtijatega. Kõik need asutused on seotud politsei tööga.Ma arvan, et Eestis koostöö on väga hea j ma lodan et see aitab püüta kuritegelajaid panna trahvi ja nii edasi. On muid asutusi, mis teevad politseiga koostööd. Daniil Revjakin, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium. 11A.klass Kasutatud kirjandus:
Karistusoigus Ulesandeks on: 1. kaitsta isikut kuritegelike runnete eest; 2. maaratleda kuriteod; 3. naha ette karistused; 4. maarata, et karistusi kohaldab vaid kohus; 5. reguleerida oiguskaitseorganite (kohus, prokuratuur, uurimis-ja karistusi taitvate organite tegevust kriminaalSiguslike vahenditega; 6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6
8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude küsimuste lahendamine. · Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. 7.Kohtu pädevus · Nimetab ajutise halduri. · Võib kohustada võlausaldajat tasuma deposiiti ajutise halduri tasu ja kulud. · Peatab võlgniku vara suhtes sundtäitmise. · Rakendab hagi tagamise abinõusid. · Kohaldab võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu. · Kohaldab võlgniku vara käsutamiskeeldu. · Määrab ajutise halduri tasu ja kulud. · Kuulutab välja pankroti ,kui võlgnik on maksejõuetu. · Määrab pankrotihalduri. · Vajadusel kohaldab võlgniku sundtoomist ja aresti. · Kohaldab ärikeeldu ja trahvimist. · Teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle. · Kinnitab jaotusettepaneku · Kinnitab pankroti lõpparuande 8
Õigusõpetuse kodutöö 24.09.2010 4.4 Seadused, mis sätestavad sanktsiooni: Tolliseadus. 1 peatükk. § 9. Tollikontrolli teostamine (2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet
Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik. Teisene õigus- EL ise loob läbi oma organite(määrused, direktiivid, otsused, soovitused) EL määrused- EL õigusakt, üldkohustuslik, riikide ülene. EL direktiivid- eesmärgipärane ja eesmärgi saavutamine liikmesriigile kohustuslik, riik kohaldab oma õiguse selle saavutamiseks. EL otsus- üksikakt, kohustus kindlale riigile täitmiseks. EL soovitused- ei ole õiguslikult siduvad. Õigusaktide hierarhia 1)Põhiseadus 2)rahvusvaheline seadus 3)seadus-seadlus 4)määrus 5)üksikaktid EL SEADUSED/ÕIGUSED ON ÜLE PÕHISEADUSE!!
Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi:
suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Täpsemalt reguleerib REÕ välisriigi õiguse kohaldamist, välisriigi õiguse kohaldamise välistamist, kohaldatava õiguse valikut, REÕ normide kollisiooni (renvoi). 2) Kvalifitseerimisprobleemid Inglise kohtutes *Üldise õiguse riikides domineerib territoriaalne lähenemine-keskne osa on lex foril. Välisriigi õiguse kohaldamiseks tuleb vastav küsimus menetluses tõstatada, vastasel juhul kohaldab kohus lex forit, sest kohtutel puudub Inglismaal kohustus kohaldada välisriigi õigust. Inglise õigusteoreetikud aga on välja pakkunud ka kvalifitseerimise lex causae alusel. *Kvalifitseerimine määratleb kohaldatava normi ja seega kohaldatava õiguse, sellest sõltub õiguse valik. Kvalifitseerimise nn probleem seisneb selles, et samade eluliste asjaolude erineva kvalifikatsiooni puhul erinevates
Maksu ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Maksu ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur. Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu ja tollipoliitikast juhinduva maksu ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise,
· süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades, · süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil, · süüteoga raske tagajärje põhjustamine, · süüteo toimepanemine grupi poolt, · süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks. Väärteod: Väärtegu saab karistada rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Arest sikult vabaduse võtmine kuni kolmekümne päevani, mida kohaldab vaid kohus. Väärteoasju lahendavad kohtuvälised menetlejad või kohtud. · Hoiatusmenetlus, · Kiirmenetlus, · Üldmenetlus. Süüteod: Süütegu karistusseadustikus karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldustena loetletud, vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse rühmitatud. · Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeolekuvastased süüteod (genotsiid, agressioon, keelatud relvade kasutamine),
Riigi poolt kehtestatud, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid: 1945 ÜRO põhikiri ja 1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Aktsepteeritud kõikjal õiguse allikana. · Euroopa Liidu õigusaktid: 2003 Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus Eesti võib kuuluda EU ja kohaldab põhiseadust, arvestades õigusi ja kohustusi. EL-l on oma õigussüsteem, milles eristatakse esmast (primaarset) ja teisest (sekundaarset) õigust. Esmane asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud, õiguslik alus. 1)asutamisleping (Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamisleping 1951), 2)riikide liitumislepingud 3) asutamislepinguid muutvad kokkulepped (Maastrichti leping EL loomiseks) 4) eelnimetatud lepinguid muutvad kokkulepped
kaitse ja tunnustuse.Leping annab registreeritud elukaaslasele õiguse lapsendamisele. Vastuseis samasooliste abielule rajaneb uskumisel, et homoseksuaalsus on ebaloomulik ja ebanormaale. Kardetakse, et samasooliste paaride tunnustamine propageerib ühiskonnas homoseksuaalsust. Samuti usutakse, et lastel on parem, kui neid kasvatavad erisoolised paarid Kuidas on reguleeritud Euroopas jt maailma riikides samasooliste paaride kooselu? seadus kohaldab abielu võrdselt nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele.Mitmes riigis on samasooliste paaride registreeritud kooselu küll seadustega reglementeeritud, kuid sellele ei laiendata abielu mõistet ning kõiki sellest tulenevaid õigusi. Prantsusmaa seadustas homoseksuaalsuse 1791.aastal. Belgias on homoseksuaalsus seadusega lubatud alates 1843.aastast. Taani, Fääri saared ja Gröönimaa seadustasid homoseksuaalsuse 1933.aastal. 60-70ndatel seadustati homoseksuaalsus Soomes, Norras,
Jah. 60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused? Rahatrahv või arest. 61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused? Füüsilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 63.Kes lahendavad väärteo asju? Karistusi vöörteo toimepanemise eest kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud(politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. 64.Mis on haldusõigus? E administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad)valitsus,valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). See reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel
rikkuja suhtes. Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom. 1. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus). 2. Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus). 3. Distsiplinaarsanktsioon (töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja). 4. Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes). Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi: 1. Määratletud e. absoluutselt määratletud sanktsioon Rakendatav vahend on antud üheselt, ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele mittevastav leping on kehtetu). 2
· Haldusõigus on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täitesaatva riigivõimu tegevust, riigi valitsemist ning sellega seonduvat. · Finantsõigus reguleerib neid suhteid, mis seonduvad riigikassaga, st rahandussuhteid, rahva tulu ja ühiskondliku koguprodukti jaotamist. · Kriminaalõigus määratakse, millised teod on kuriteod, millised on karistused ning kuidas riik kohaldab sundi. · Tsiviilõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid ja mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse üldnormid on kohaldatavad järgnevates õigusharudes: asjaõigus perekonnaõigus
informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteeerida ja teostada teatud hulk logistilisi toiminguid ehk funktsioone Loovutusala - piirkond laos (keskmiselt 10-15% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgseks hoiustamiseks enne kauba loovutamist kliendile või vedajale M Maksuamet on rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses Manuaalne - käeline, kätega tehtav N Neto - puhtal kujul, pakend või kulud maha arvatud O Omakapital - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe Optimaalne teenindustase - tase, mille puhul kulude edasisel vähendamisel hakkavad kliendid tajuma teenindustaseme jälgimist P Partii - kaubasaadetis Pooltoodang on selline toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires
ja isikuoskused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Katseaja kestvus on neli kuud, kuid alla 8 kuulise tähtajaliselepingu puhul mitte üle poole lepingu kestvusest. Võib ka kokkuleppida mittekohaldamise või lühendamise, katseajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohustused. 5. Vangistus- 30 päevase kuni 20 aastase või eluaegse. Alaealisele kuni 10 a. Vangistus kohaldatakse vaid kuritegude eest. Vangistuse kohaldab kohus. 1. Astme kurite puhul rahalise karistuse ja vangistuse 5a või enam, eluaegne vangistus vüi rahalise karistus ja juriidilise isiku sundlõpetamise. 2. astme kuriteo puhul- rahalise karistuse, rahalise karistuse ja vangistuse või vangistuse alla 5a. 6. Normatiivse akti mõiste ja liigid Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivsete õiguste kehtestamisele, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Kehtib määratlemata isikute ringi
nende rahalisi tasusid. Selle argumendi kohaselt aitavad individuaalsed stiimulid ja tulemustasusüsteemid kaasa töötajate produktiivsuse suurenemisele ning seeläbi organisatsiooni saavutustele. Turvatunne on tagatud fikseeritud põhipalgaga, aga lisaks sellele on töötaja poolt toodetud toodete mahu suurendamisel võimalik ka oluline lisatasu teenida. Lisaks töö järjestamist käsitlevate otsuste langetamisele kohaldab Konesko meetmeid, mis osaliselt mõjutab väljaspool rolli olevaid tegevusi. See viitab sellele, et kui ettevõte stimuleerib teatud käitumist, eristavad töötajad tõenäolisemalt oma jõupingutusi ning keskenduvad rohkem tasuga seotud tegevustele Konesko jälgib töötajate rahulolu taset oma organisatsioonis ning pöörab regulaarselt tähelepanu oma personali kvaliteetsele koolitusele. Seetõttu on vähenenud tööjõu voolavus,
Lõplikult kohaldatav õigus sõltub välisriigi õiguse määratlusest ja renvoi instituudist. Forum ja lex fori Forum (turuplats ld.k.) tähistab hagi menetlevat kohut (kohtunikku), kuid seda väljendit kasutatakse ka kohtu asukoha jurisdiktsiooni (kui pädevuse ja mitte kohtualluvuse) tähistamiseks. Lex fori tähistab kohtu asukohariigi õigust ehk menetlusriigi õigust, st. Kohtu asukohariigi materiaalõigusnorme REÕ norme ja menetlusnorme. Lex fori printsiip hagi menetlev kohus kohaldab printsiibis menetlusriigi norme, st eelkõige REÕ norme ja menetlusnorme, sh vajadusel täitemenetlusnorme. Isegi kui lõplikult kohaldatavaks õiguseks on välisriigi õigus, annab aluse selle kohaldamiseks menetlusriigi õigus. Principles, Definitions and Model Rules of European Private Law Draft Common Frame of Reference (DCFR) Üldine pehme õigus, millele võib teinekord toetuda. II LOENG: RENVOI JA DOMITSIIL Kohaldatava õiguse tuvastamine
S sunnivahendi eest. Neid seaduses ndid, mida I d. Nad on rakendab ettenähtud rakendatakse sätestatud selleks süütegude tsiviilõiguslik O karistusseadu volitatud nn eest. Neid e O stikus, neid kohtuvälise kohaldab üleastumiste rakendab menetlejana tööõiguslikes eest. Iseloom N ainult kohus haldusorgan( suhetes sõltub sellest, ja nad on politsei, tööandja või kas teiste amet, tema poolt üleastumine karistusliikid inspektsioon) selleks seisnes
Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. 47. Õigusrikkumiste liigid Õigusrikkumisi liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate sanktsioonide järgi: 1) Kuriteod Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised seetõttu ka kõige karmimad karistused. Karistust kohaldab ainult kohus. 2) väärteod ehk haldusõigusrikkumised. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu. Karistust kohaldavad pädevust omavad riigiorganid, ametiisikud. 3) Tsiviilõigusrikkumised - Vastutust kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajdusel pöördutakse kohtusse. 4) tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (-üleastumised) seiseb töölepingu seaduses
ülemmäärast; 2) kergendatud karistuse alammäär on sanktsioonis ettenähtud karistuse liigi alammäär; 3) kergendades vangistust, kui see oli ette nähtud eluaegsena, ei või kergendatud karistus olla alla kolme aastat vangistust; 4) sanktsioonis ettenähtud viieaastase alammääraga vangistust kergendades ei või karistus olla alla ühe aasta vangistuse ja seda võib kohus mõista vaid erandlikel asjaoludel. Karistuse mõistmisel kohaldab kohus koosseisuväliseid karistust kergendavaid asjaolusid, need on (KarS § 57): 1)süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või
saadetakse küsimuse esitanud Eesti kohtule Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimustes on eelotsus siseriiklikule kohtule siduv rangelt võttes ainult konkreetses asjas ja konkreetse asja menetlusosalisi silmas pidades. eelotsuses antud Euroopa Liidu õiguse tõlgendus on Eesti kohtule siduv, Eesti kohtu enda vastutada on, kuidas ta seda tema menetlusesolevas konkreetses asjas kohaldab. Haldusorgan peab menetluse uuendama ja muutma lõpplikku otsust juhul, kui otsus muutus lõplikuks pärast liikmesriigi viimase astme kohtu otsust: hilisem Euroopa Kohtu otsus, mis on tehtud vastuolus EÜ asutuslepingu art 234 lg 3, õigusvastaseks: siseriiklik õigus näeb ette võimaluse menetluse uuendamiseks ja uue haldusotsuse tegemiseks. Euroopa Liidu õigusakti kehtivuse küsimuses on eelotsus siduv, Euroopa Liidu õigusakt ei
põhimäärusega ettenähtud korras; 8. nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiarhivaari asetäitja Ajalooarhiivi direktori, riigiarhivaari asetäitja Riigiarhiivi direktori, Filmiarhiivi direktori, Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi osakonnajuhatajad, maa-arhivaarid ning arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo ametnikud, arhiivinõunikud ja teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad; 9. kohaldab tema poolt ametisse nimetatud teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, saadab teenistujaid välislähetusse ning viib läbi talle vahetult alluvate teenistujatega iga-aastased vestlused; 10. kinnitab Rahvusarhiivi sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, tema poolt ametisse nimetatud teenistujate ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused ning teised Rahvusarhiivi juhtimiseks ja tegevuse korraldamiseks
3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett epanekul kohtu otsusega lopetada otstarbekuse pohimottel. Millal prokuror ise kohaldab oportunitee di? - § 201: kui tegu on enne 14aastasega; materjalide saatmine alaealise komisjoni. 3. Millal võib prokurör lõpetada kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel? Prokuror saab lopeatada kriminaalsasja oportuniteedi alusel (saastlikkuse pohimottes): - kui puudub avalik menetlushuvi ja - kui süü ei ole suur (teise astme kuriteod ehk kuni 5 aastat). 4. Tõendamisese kriminaalmenetluses (tõendamisele kuuluvad asjaolud) Tõendamiseseme asjaolud on:
kehtestab karistusõigus: · karistused; · muud mõjutusvahendid; · karistuste ja mõjutusvahendite kohaldamise korra. Muud mõjutusvahendid on sotsiaalse ja meditsiinilise iseloomuga sunnivahendid, näiteks kohtupsühhiaatriline ravi või vara konfiskeerimine. Kõige tähtsamaks kuritegevuse vastu võitlemise vahendiks on siiski karistus. Karistus on sunnivahend, mida kohus või väärtegu menetlev ametnik kohaldab isikule, kes on süüteo toimepanemises süüdi mõistetud. Karistust iseloomustavad kaks põhilist tunnust: · karistus tähendab konkreetse süüteo hukkamõistmist; · karistus peab süüdimõistetule tekitama teatud ebameeldivusi ( tema vabadust piirama, teatud tegude toimepanemist keelama, tema vara vähendama). 12 Karistusel on mitu eesmärki: · süüdimõistetu parandamine;
Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. 6. Riiklikku järelvalvet teostavad: · Tööinspektsioon · Tehnilise Järelvalve Inspektsioon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valduses tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. · Tervisekaitseinspektsioon · Päästeametile alluvad asutused 7. Maslow' inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3
Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.
Riiklikku järelevalvet teostab põhiliselt Tööinspektsioon, kuid eriti ohtlike tööde puhul või spetsiifilistel aladel teevad seda veel Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Tervisekaitseinspektsioon, Päästeametile alluvad asutused jt. On kolm kontrolli liiki: üldkontrollimine, sihtkontrollimine, järelkontrollimine. 18. Tööinspektsioon Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab Tööinspektsioon riiki. 19. Tehnilise järelevalve inspektsioon, surve- ja tõsteseadmete ohutus Surveseade tuleb kavandada, projekteerida, valmistada, ladustada, paigaldada, täita ja ümber ehitada ning seda tuleb remontida, hooldada, vedada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda
Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. 6. Riiklikku järelvalvet teostavad: Tööinspektsioon – Tehnilise Järelvalve Inspektsioon – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valduses tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. Tervisekaitseinspektsioon – Päästeametile alluvad asutused – 7. Maslow’ inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3
tegemist (otsustusdiskretsioon) tähendab seda, et haldusorgan ei ole kohustatud õigusnormiga kindlaksmääratud tagajärge kohaldama, vaid võib seda teha ning 2) volitus valida erinevate otsustuste vahel tähendab seda, et õigusnormiga määratakse kindlaks mitu erinevat õiguslikus mõttes võrdse tähtsusega õiguslikku tagajärge ning haldusorgan on volitatud valima, millist tagajärgedest ta konkreetsel juhtumil kohaldab. MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTE Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui seadusandja eesmärk oli anda õiguse rakendajale volituse sisustada õigusnormi mõni eeldustest või tagajärgedest konkreetse juhtumi eripära arvestades. EHK Avatud sisuga, sisustab rakendaja. Normikontroll on õiguspärasuse kontrolli meetod, mille raames kontrollitakse madalamalseisva üldakti vastavust kõrgemalseisvale üldaktile. Vastavuskontroll on konkreetsele juhtumile
meetodeid, selle eesmärgiks on riigi poolt vajalikuks peetava käitumise tagasmine.Riiiklik sund saab olla inult õiguslik sund! St peab olema seaduses sätestatud. Sunni sisu on isiku õigusliku staatuse muutmine, talle täiendavate kohustuste panemine.Riiklikud sunni liigid: 1)Karistusõiguslik sund; 2)Menetlusõguslik; 3)Distsiplinaarsund; 4)Haldussund. Haldussunni tunnused 1) Ei ole repressioon. eesmärgiks ei ole karistamine ja hukkamõistmine. Nt sunniraha; 2) Kohaldab täitevvõim haldusülesannete täitmisel, haldus funktsiooni teoistamisel. 3)Spetsiifilised sunnivahendid. Saavad olla sätestatud ainult seaduses. 4)Kohaldatakse ainult haldusmenetluse käigus. Sunniraha - on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Asendustäitmine - ettekirjutusega adressaadile pandud kohustuse täitmine haldusorgani või
avastamine ning nende süütegude menetlemine (väärtegude kohtuväline menetlemine ja kuritegude kohtueelne menetlemine); d. konkurentsiolukorra analüüsimine, ettevõtjate nõustamine; e. ettevõtjate koondumiste kontrollimine kõikides majandusvaldkondades. Tehnilise järelevalve amet TJA teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ning menetleb süütegusid: – mh raudteevaldkonnas, sh tegutseb vajadusel raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotusorganina, samuti Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendusüksuse funktsioonide täitjana. a. raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel seaduses sätestatud juhul läbilaskevõimeosade jaotamise otsuse ettevalmistamine b. vedurijuhtide eksamineerimise korraldamine ning vedurijuhilubade
tegevust korraldab ja koordineerib kantsler. Samuti teeb Amet koostööd ministeeriumi siseturu-, side- ning teede- ja raudtee-, ehitus- ja elamuosakonnaga ja ministeeriumi teiste osakondadega.1 Tehnilise Järelevalve Ameti tegevus on läbipaistev, lahendused asjatundlikud ja erapooletud, asjaajamine korrektne ning oluline osa antud ameti töös on ennetustegevusel.2 1.1 Ameti tegevusvaldkond Ametil on juhtimisfunktsioon ja Amet teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ning menetleb süütegusid: · infoühiskonna teenuse, elektroonilise side, ringhäälingu sagedushalduse valdkondades ning digitaalallkirja sertifitseerimis- ja ajatempliteenuse osutajate registreerimise alal; · raudteevaldkonnas · mäetööde; tsiviilkäibes oleva lõhkematerjali ja lõhketööde, pürotehniliste toodete ja ilutulestike korraldamise; surveseadmete; liftide ja köisteede; masinate;
valdamine selleks antud volituste piires ning riigi maareservi moodustamine; 10) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade arvestuse pidamine. (2) Amet täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning keskkonnaministri määruse ja käskkirjaga, samuti keskkonnaministri või Keskkonnaministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. 13. Keskkonnainspektsioon 1) teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; 2) on seadusega sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväliseks menetlejaks; 3) peab arvestust riigile inspektsiooni kaudu laekuvate rahaliste vahendite laekumise üle; 4) korraldab keskkonnakaitse valveteenistust; 5) osaleb keskkonda ohustavate avariitagajärgede likvideerimises koostöös teiste riigiasutuste
kohus, teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused. 2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. Kohaldab tööõiguslikes suhetes tööandja või tema poolt selleks volitatud isik. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. Sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas üleastumine seisnes lepingu rikkumises või toimus kahju tekitamine lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena. Lepingu rikkumisele järgneb lepingus ettenähtud vastutus ja seda rakendab suhte teine pool
EL õiguste realiseerimisel peaks kas jätma ise kohaldamata kohaliku seadusakti või suunama mõnele teisele põhiseaduslikku menetlust hindavale kohtule. Euroopa Kohtu otsus: iga siseriiklik kohus on kohustatud kohaldana ühenduse õigust tervikuna, kaitsma õigusi mis see üksikisikutele annab ning jätma kohaldamata vastuolulise siseriikliku õigusnormi sõltumata selles kas see oli enne või pärast EL õigusakti. Olenemata siseriiklikest reeglitest jätab iga kohus mis kohaldab EL õigust jätab vastuolulise siszeriikliku õigusakti kohaldamata ilma täiendava menetluseta. IN.CO.GE kaasus-see et ei tohi kohaldada ei tähenda et siseriiklik õigusakt kehtetu, seda lihtsalt ei kohaldata EELOTSUS Eelotsus- võimalus liikmesriigi kohtul küsida küsimus EL kohtult mingisuguse EL aluslepingute tõlgendamise või EL institutsioonide õigusaktide kehtivuse ja tõlgendamise kohta
kohtule. Euroopa Kohtu otsus: iga siseriiklik kohus on kohustatud kohaldana ühenduse õigust tervikuna, kaitsma õigusi mis see üksikisikutele annab ning jätma kohaldamata vastuolulise siseriikliku õigusnormi sõltumata selles kas see oli enne või pärast EL õigusakti. Olenemata siseriiklikest reeglitest jätab iga kohus mis kohaldab EL õigust jätab vastuolulise siszeriikliku õigusakti kohaldamata ilma täiendava menetluseta. IN.CO.GE kaasus-see et ei tohi kohaldada ei tähenda et siseriiklik õigusakt kehtetu, seda lihtsalt ei kohaldata EELOTSUS Eelotsus- võimalus liikmesriigi kohtul küsida küsimus EL kohtult mingisuguse EL aluslepingute
dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus). Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus). Distsiplinaarsanktsioon (töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja). Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes). Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi: Määratletud e. absoluutselt määratletud sanktsioon Rakendatav vahend on antud üheselt, ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele mittevastav leping on kehtetu). Suhteliselt määratletud sanktsioon
on juriidiline fakt, hakkavad kehtima järgmised õiguse normid jne. 12.Millal tekib õigussuhe? Kui tekib õigusnormis märgitud tingimus, näiteks üks inimene varastab teise käekella, siis tekibki nende kahe vahel koheselt õigussuhe, kohalduvad õigused ja kohustused, mis neid seovad. Kella vargus on sel juhul juriidiline fakt ja selle alusel kohaldatakse õigusnorme. 13.Mis vahe on taval, moraalinormil ja õigusnormil? Moraalinormi täitmist ei kontrolli riik, selle kohaldab ühiskond laiemalt. Teiste inimeste suhtumine, grupis kehtivad reeglid, häbitunne ja südametunnistus on siin kehtestajaks. Moraalinormide alla käivad ka religiooninormid, kus erinevalt moraalinormidest, põhjendatakse kehtivust jumaliku autoriteedi olemasoluga. Õigusnormid kehtivad kindlal territooriumil, need kehtestab ja nende täitmist kontrollib riik. Õigusnormid ei pruugi kattuda moraalinormidega, nende kohta saab esitada küsimuse – kas need on moraalselt õigustatud?
Valitsusasutused on: Ministeerium Riiklik amet, inspektsioon + nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Maavalitsus Kaitsevägi Riigikantselei Prokuratuur Häirekeskus Rahvusarhiiv vanglad Ministeeriumid on moodustatud valitsemisalade korraldamiseks. VVS toob ära nii ministeeriumid kui ka nende valitsemisalad. Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus.
Distsiplinaarõiguslik karistused töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest Tsviilõiguslik mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest * Jagatakse määratuse astme järgi. Absoluutselt määratletud kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit Suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik Määratlemata ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada * Jagatakse struktuuri järgi. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest
tühistamist TsÜS-s ettenähtud korras. Töölepingu lõpetamisega nõustumist enne etteteatamistähtajamöödumist võib tõlgendada kokkuleppe saavutamisena.Töötaja huve pole rikutud, ta esitas kirjaliku avalduseja tööleping lõpetati, poolte kokkuleppe kui töölepingu öõpetamise alusega ei kaasne mingeid ebameeldivusi. Kui töölepingu lõpetamisest teadasaamisest on möödunud üle ühe kuu avalduse või hagi esiaise päevaks, siis kohaldab kohus aegumit üldises korras. TÖÖLEPINGU MUUTMINE Tööseisaku korral on tööandjal õigus töötaja üle viia teisele tööle kogu tööseisaku ajaks. Tööseisak võib olla tingitud töötaja süüst või asjaoludest, mida ei saa lugeda töötaja süüks. Kui töötaja oli süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse talle uuel tööl palka vastavalt tehtud tööle. Kui töötaja ei olnud süüdi tööseisaku tekkimises, tagatakse talle endise töö järgse keskmise palga saamine
Ministeeriumi staatus: Täidab Vabariigi Valitsuse ülesandeid Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvuse määrab minister. Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. 11. Ministri pädevus ministeeriumi juhina ja ministri õigusaktid. Ministeeriumi kantsleri pädevus ministeeriumi juhtimisel
Kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle. See on üksnes Riigikohtu tegevus. Amet: seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on 20. Milline on Riigikohtu pädevus? juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses o Normikontroll ettenähtud alustel ja ulatuses. o Riigikogu, riigikogu juhatuse ja vabariigi presidendi otsuste läbivaatamine 51. Mis on maavalitsus?
toimepannud inimese karistamine. · Otsustusfunktsioon Inimesel on vaba voli otsustada, kas järgida seadust või panna toime õigusrikkumine. See on juhis, kuidas tuleks käituda ja kuidas ei tohiks käituda mingis situatsioonis. Seaduserakendaja kohustus on tuvastada, kas isiku käitumine mingis situatsioonis oli õiguspärane või ei. Kui tuleb välja, et inimese käitumine oli õigusvastane teeb õigusrakendaja ettekirjutuse kohaldab sunnivahendit, määrab karistuse või midagi muud sõltuvalt juhtumist. Õiguskord ehk õigussüsteem on ühe maa kehtivate õigusnormide kogum. Ühiskonnas on palju erinevaid õigusnorme, mis reguleerivad erinevaid eluvaldkondi ning üheskoos süstematiseeritult moodustavad nad õigussüsteemi. Õigusperekond on sarnastel arusaamadel õiguse sisust, lähtealustest ja õigusasutuste korraldusel põhinevad õiguskord. Põhilised on romaani- germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad.
(2) Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. (4) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. § 70. Ohjeldusmeetmete kasutamine (1) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmena võib kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel.
3. Sanktsioon Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada nende isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt.29 Määratletuse astme järgi eristatakse sanktsioone: 1. Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit 2. Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada.30 26 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 47. 27 lbid.: 47. 28 lbid.: 47. 29 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 101. 30 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 48.
annaabi.ee 
