Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur (0)

Tartu Ülikool - Loodus - Loodus- ja keskkonnakaitse

1 Hindamata

KESKKONNA-
MINISTER
1
SISEAUDITI KANTSLER MINISTRI
OSAKOND 7 2 NÕUNIKUD 5
AVALIKE SUHETE OSAKOND
4
MINISTEERIUMI NÕUNIKUD
6
RAHANDUSOSAKOND
4
ÕIGUSOSAKOND
4
VÄLISFINANTSEERIMISE
OSAKOND 4
ASEKANTSLER
(Nt jäätme-, looduskaitse, välisõhu,
Haldus-, vee- ja metsaosakond) 3
KESKKONNAMINISTEERIUMI STRUKTUUR

Keskonnaminister
Keskonnaministril on 32 ülesannet: näiteks
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
2) vastutab põhiseaduse, teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires;
5) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
6) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
7) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks;

Kantsler
Kantsleril on 22 ülesannet: näiteks
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu avalike suhete osakonna, rahandusosakonna, välisfinantseerimise osakonna ja õigusosakonna tööd ning kantslerile alluvate teenistujate tööd, asekantslerite ja osakonnajuhatajate kaudu teiste osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd;
2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala valdkondade arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse, korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd arengukavade väljatöötamisel ning tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste arengukavadega;
4) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
6) valmistab ette ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
7) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud lepingud, mida sõlmib minister;

Asekantsler
Asekantsleri ülesandeid on 16: näiteks

koordineerib oma pädevusse kuuluvates valdkondades riigisiseste ja Euroopa Liidu strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude ning muude dokumentide koostamist ja rakendamist, tagab nende kooskõla teiste valdkondade analoogiliste dokumentidega ning ministeeriumiväliste institutsioonide, huvirühmade ja avalikkuse informeerimise ja töösse kaasamise;
2) juhib osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade tööd;
3) juhib vahetult talle alluvate teenistujate tööd;
4) kontrollib ja analüüsib talle alluvate osakondade tööplaani täitmist ja töökvaliteeti ning annab sellest aru ministrile ja kantslerile;
5) koordineerib ministri volitusel oma pädevusse kuuluvates valdkondades ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd;
6) teeb kantslerile oma pädevusse kuuluvates valdkondades ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
7) käsutab oma haldusalas ja ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarvevahendite täpse ja otstarbeka kasutamise eest;
Asekantsleri alla kuuluvad järgmised osakonnad, mille ülesanded on:
1) analüüsi- ja planeerimisosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi strateegilist planeerimist ja strateegiliste eesmärkide seiret ning keskkonnaandmete kogumise ja analüüsimise süsteemi, keskkonnaseire ja keskkonnaandmekogude tööd;
2) avalike suhete osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi väliskommunikatsioonialast ning keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alast tegevust;
3) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi tegevust Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös;
4) haldusosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi asjaajamist ja arhiivitööd, side- ja infotehnoloogiatööd, riigihankeid, töövahendite ja -inventariga varustamist, töökeskkonna-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist, turvapoliitika kujundamist ja elluviimist ning ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust ;
5) jäätmeosakonna põhiülesanne on korraldada jäätmepoliitika ettevalmistamist ja elluviimist;
6) kalavarude osakonna põhiülesanne on korraldada kalavarude kaitse ja kasutamise poliitika ettevalmistamist ja elluviimist;
7) keskkonnakorralduse osakonna põhiülesanne on korraldada keskkonnaauditi, keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnatasude ja keskkonnavastutuse poliitika väljatöötamist ja elluviimist ning ministeeriumis ja tema valitsemisalas hädaolukordade lahendamist;
8) kliima- ja kiirgusosakonna põhiülesanne on korraldada kliimamuutuse leevendamise ning kliimamuutusega kohandumise poliitika ja kiirguskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
9) looduskaitse osakonna põhiülesanne on korraldada looduskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
10) maapõue osakonna põhiülesanne on korraldada maapõue kaitse ja kasutamise poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
11) merekeskkonna osakonna põhiülesanne on korraldada merekeskkonna kaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
12) metsaosakonna põhiülesanne on korraldada metsanduse ja jahinduse poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
13) personaliosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi personalitööd ning koolitus- ja sisekommunikatsioonialast tegevust;
14) rahandusosakonna põhiülesanne on korralda ministeeriumi eelarvestamist ja finantsaruandlust, raamatupidamist, palga ja varade arvestust ning pidada ministeeriumi valitsemisalas riigi ja riigi osalusega äriühingute arvestust;
15) siseauditi osakonna põhiülesanne on anda sõltumatu hinnang ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning tagada õigeaegne ja objektiivne teave kehtestatud nõuete täitmise ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe kohta;
16) veeosakonna põhiülesanne on korraldada veekaitse ja -kasutamise poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
17) välisõhu osakonna põhiülesanne on korraldada välisõhu kaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
18) välisfinantseerimise osakonna põhiülesanne on osaleda välisvahenditest finantseeritavate toetusprogrammide ja meetmete väljatöötamisel, koordineerida ja korraldada nende kasutamist ministeeriumis ja tema valitsemisalas ning teostada järelevalvet nende kasutamise üle;
19) õigusosakonna põhiülesanne on koordineerida valitsemisala õigusloomealast tegevust, tagada ministeeriumis ettevalmistatavate õigustloovate aktide eelnõude kooskõla põhiseaduse ja teiste õigustloovate aktidega, korraldada ministeeriumi õigushuvide esindamist ja riigi esindamist kohtutes, pidada ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste arvestust ning koguda ja analüüsida andmeid ministeeriumi valitsemisala piires riigi esindamise kohta kohtus.

Osakonnajuhatajad
Osakonnajuhatajate ülesandeid on 14: näiteks
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2) täidab talle antud juhiseid ja korraldusi või teatab takistustest nende täitmisel;
3) annab talle alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;
4) valvab talle alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise järele;
5) tagab oma pädevuse ja saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendite täpse ja otstarbeka kasutamise;
6) esindab osakonda osakonnale pandud ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes teavet, arvamusi ja kooskõlastusi;
7) allkirjastab või viseerib dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja muude õigusaktidega;

Ministri nõunikud

Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nad ametisse nimetab ja ametist vabastab.

Nõuniku teenistuskohustused, õigused ja vastutus ning alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis , mille kinnitab vastavalt nõuniku alluvusele kas minister või kantsler.

Ministeeriumi nõunikud

Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.

Nõuniku teenistuskohustused, õigused ja vastutus ning alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab vastavalt nõuniku alluvusele kas minister või kantsler.

Siseauditi osakond
1) koostab ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste siseauditi strateegia;
2) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste (edaspidi valitsemisala riigiasutused ) siseauditialast tegevust, sealhulgas korraldab nimetatud asutustes tööplaanide koostamist ja aruandlust;
3) koostöös erinevate juhtimistasanditega tuvastab ja hindab riske, mis võivad mõjutada ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste tegevuse ja sisekontrolli süsteemi efektiivsust ning riskide hindamise alusel määratleb oma tegevuse prioriteedid ja koostab tööplaanid;
4) hindab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste eesmärkide saavutamiseks rakendatud juhtimis- ja kontrollimeetmeid, nende tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust ning avaldab arvamust nende meetmete piisavuse, töökindluse ja vajalikkuse kohta;
5) analüüsib ja hindab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste töökorraldust ja tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduurireeglitele, kehtivatele seadustele ning teistele õigusaktidele;
6) analüüsib ja hindab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste eelarve koostamise, finantsaruandluse ja raamatupidamiskorralduse efektiivsust ja õiguspärasust;
7) analüüsib ja hindab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste ressursside kasutamise sihipärasust, säästlikkust ja seaduslikkust;
8) analüüsib ja hindab välisabi kasutamise korraldust ja vajadusel viib läbi Euroopa Liidu eel- ja struktuurivahendite ja muude välisvahendite auditeid;
9) annab sõltumatu hinnangu ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste sisekontrolli süsteemi, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning tagab õigeaegse ja objektiivse teabe nõuetest kõrvalekaldumiste kohta ning vajadusel annab soovitusi olukorra parandamiseks;
10) nõustab ministeeriumi juhtkonda sisekontrolli süsteemi loomisel ja täiustamisel;
11) esitab arvamusi ja ettepanekuid teiste ministeeriumide poolt ette valmistatud ministeeriumi valitsemisala puudutavate osakonna tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide kooskõlastamisel;
12) täidab muid ministri poolt antud ühekordseid ülesandeid, mis ei sea ohtu siseaudiitorite funktsionaalset sõltumatust.
KESKKONNA
MINISTEERIUM
1
RIIGI
OSALUSEGA HALLATAVAD VALITSUS-
TULUNDUS -
JA SIHTASUTUSED RIIGIASUTUSED ASUTUSED
JA ÄRIÜHINGUD
RIIGIMETSA 8 12
MAJANDAMISE KESKUS 2 KESKKONNATEABE KESKUS MAA-AMET
METEOROLOOGIA JA 9 MAAKONDLIKUD
SA ERAMETSAKESKUS 3 HÜDROLOOGIA INSTITUUT KATASTRIBÜROOD
OÜ EESTI KESKKONNA- 10 13
UURINGUTE KESKUS 4 LOODUSMUUSEUM KESKKONNAINSPEKTSIOON
PÕLULA 11
OÜ GEOLOOGIAKESKUS 5 KALAKASVATUSKESKUS 4 REGIOONI
AS EESTI KAARDIKESKUS KESKKONNAAMET
6 14
AS ÖKOSIL 6 REGIOONI
7
KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA STRUKTUUR

Keskkonnaministeerium

Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist ning selle alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest.

Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes.

Riigimetsa Majandamise Keskus

RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine , metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas.

Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust.

RMK taimla - ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu.

Jahimajanduse korraldajana organiseerib RMK oma jahimaadel jahipidamist ja aitab kaasa elujõuliste ulukiasurkondade säilimisele.

As Erametskeskus

Korraldatatakse metsaomanike , nõustajate ja sertifitseerijate koolitamist.

Toetatakse erametsaomanike tulundusliku ja mittetulundusliku ühistegevust.

Nõustavad igat abivajajat metsas kohapeal, annavad vastuseid küsimustele seoses metsa kasvatamise, kasutamise ja ka müügiga.

OÜ Eesti keskkonnauuringute keskus

Keskus teeb füüsikalisi ja keemilisi laborianalüüse ning geotehnilisi uuringuid .

OÜ Eesti Geoloogiakeskus

Laboris tehakse keemilisi ja lõimise analüüse.

Tehakse kompleksanalüüse ja üksikute komponentide ja elementide määranguid.

Analüüsitakse põhja-, pinna- ja joogivett, pinnase, liiva, kruusa , savi, lubja- ja dolokivi, sette ja kivimi proove.

AS Eesti Kaardikeskus

Eesti Kaardikeskus AS põhitegevusaladeks on kartograafilised, seal hulgas fotogramm -meetrilised tööd ja teatavas mahus kartograafiliste tööde tarbeks vajaminevad geodeetilised tööd. Eesti Kaardikeskus AS tehnilised vahendid võimaldavad tööde täitmist kaugseire meetodil ehk klientidele vajaliku geoinfo tootmist ja töötlemist aeropildistamise ning satelliitinformatsiooni baasil.

AS Ökosil

Ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide , s.h. Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine.

Keskkonnateabe Keskus

Keskkonnateabe Keskuse tegevusvaldkond on usaldusväärsete ja võrreldavate keskkonnaalaste andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine, avalikustamine ning aruandluse esitamine Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, samuti asjaomaste andmekogude pidamine.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut

Tegeleb ilmaprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste tegemisega, meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni osas riiklike ja eratarbijate rahuldamisega ning rahvusvaheliste kokkulepete täitmisega meteoroloogia ja hüdroloogia valdkonnas.

Loodusmuuseum
1) kogub ja säilitab materjale Eesti looduse, selle uurijate ja kaitsjate kohta;
2) korraldab võimalusel ekspeditsioone ning kogub ja säilitab loodusobjekte ning nende
dokumentaalseid kujutisi kogu maailmast;
3) korraldab Eesti ja muu maailma loodust ning loodus- ja keskkonnakaitset kajastavaid
ekspositsioone ja näitusi, tagades punktides 1 ja 2 nimetatud museaalide üldsusele vahendamist
teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel;
4) korraldab loenguid, ekskursioone, muuseumitunde, annab erialaseid konsultatsioone ja publitseerib
loodusmuuseumi ülesannetega seotud materjale loodushariduslikel eesmärkidel;
5) teeb teaduslikku uurimistööd ja arendab vastavalt koostööd teiste sama ainevaldkonna asutustega;
6) juhendab keskmuuseumina metoodiliselt teisi muuseume loodusobjektide säilitamist ja uurimist
puudutavates küsimustes;
7) korraldab museaalide, näituste, väljaannete ja teadusliku informatsiooni vahetamist teiste
muuseumide, teadusasutuste ja üksikisikutega;
8) täidab muid seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

Põlula Kalakasvatuskeskus

Kalakasvatuskeskuse põhiülesanneteks on kaitsealuste või ohustatud külmaveeliste vääriskalaliikide noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine kalavarude taastamise eesmärgil ning nende kalade looduslike populatsioonide geneetilise materjali kogumine ja säilitamine elusgeenipankades.

Maa-amet
(1)Ameti tegevus valdkonnad on:
1)maakatastri pidamine;
2) maareformi läbiviimise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine;
3) geoinformaatika alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine;
4) kartograafia ja fotogramm-meetria alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine;
5) geodeesia alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine;
6) geoloogia alase tegevuse korraldamine;
7) maa hindamise alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine;
8) maa hindamise, maakorraldustööde ning geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegevuslitsentside väljaandmine;
9) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade kasutamine, käsutamine ja valdamine selleks antud volituste piires ning riigi maareservi moodustamine;
10) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade arvestuse pidamine.
(2) Amet täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning keskkonnaministri määruse ja käskkirjaga, samuti keskkonnaministri või Keskkonnaministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.

Keskkonnainspektsioon
1) teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses;
2) on seadusega sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväliseks menetlejaks;
3) peab arvestust riigile inspektsiooni kaudu laekuvate rahaliste vahendite laekumise üle;
4) korraldab keskkonnakaitse valveteenistust;
5) osaleb keskkonda ohustavate avariitagajärgede likvideerimises koostöös teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega seaduses ja selle alusel sätestatud ulatuses ja korras;
6) osaleb hädaolukorra lahendamisel Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaanis ette nähtud juhtudel ja ulatuses;
7) arendab volituste piires koostööd füüsiliste ja juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
8) võtab vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse artiklis 21 ettenähtud teateid;
9) lahendab märgukirjade ja avaldustega seotud küsimusi oma tegevusvaldkonnas;
10) täidab teabe avalikustamise ja elanikkonna teavitamise kohustust õigusaktidega ettenähtud alustel ja ulatuses;
11) kogub keskkonnajärelevalve andmeid, analüüsib oma tegevusvaldkonna õigusaktide toimet ja teeb ettepanekuid nende täiustamiseks, osaleb uute õigusaktide eelnõude koostamises ja kooskõlastamises;
12) osaleb riiklike programmide, arengukavade ja finantsplaanide koostamises oma tegevusvaldkonnas;
13) täidab temale «Keskkonnatasude seadusega» pandud ülesandeid;
14) korraldab keskkonnajärelevalve alast koolitust;
15) täidab muid ülesandeid, mis on talle õigusaktidega pandud

Keskkonnaamet
(1) Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine .
(2) Oma tegevusvaldkonnas täidab amet järgmisi ülesandeid:
1) annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses välja keskkonnalube, loodusvarade kasutamise lube, kiirgustegevuslube ning muid lube ja litsentse oma pädevuse piires;
2) annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses seisukoha planeeringutele ja projektidele;
3) osaleb vajadusel ja oma pädevuse piires keskkonnaalases õigusloomes, samuti keskkonnaalaste strateegiate, programmide ja kavade koostamisel ning vastutab nende elluviimise eest õigusaktides sätestatud ulatuses;
4) korraldab õigusaktides sätestatud juhtudel keskkonna- ja looduskasutuse andmete kogumist, aruandlust ja nende edastamist;
5) peab õigusaktides sätestatud juhtudel oma tegevusvaldkonnaga seotud andmekogusid;
6) registreerib jäätmeluba mittevajavaid jäätmekäitlejaid;
Neid ülesandeid on kuni 43 punkti.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 20 allalaadimist

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur #1

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur #2

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur #3

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur #4

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur #5

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur #6

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur #7

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur #8

Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala struktuur #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kertu19 Õppematerjali autor

Skeemid Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisalast ning iga üksuse kohta on välja toodud nende ülesanded.

keskkonnaministeerium

Sarnased õppematerjalid

docx

Valitsemine

kinnitab ja istungit juhatab peaminister.Istungid on ülesandeid:1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri kinnised.Euroopa Liidu Nõukogus esindab Eestit vastava asjaajamist ning tehnilist teenindamist; 2) korraldab Vabariigi valdkonna minister.VV võib oma korraldusega moodustada Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste valitsuskomisjoni, määrates selle ülesanded, liikmed ja komisjoni põhiseaduslike institutsioonidega; 4) kontrollib VV õigusaktide teenindava valitsusasutuse.Kui komisjoni esimeheks ei ole eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;5) peab minister või riigisekretär, määrab valitsus komisjoni töö eest Riigikogu, VV ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri

Ühiskond

doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see

Avalik haldus

doc

Avalik haldus, eksami kordamiseks

TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on

Avalik haldus

docx

Eesti valitsemissüsteem

Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega. Peaministri ülesanded: 1) Peaminister on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja. Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi.

Ühiskond

pdf

Eesti valitsemissüsteemid

Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid). Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi Kompensatsiooni mandaadi saavad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%. Jagatakse mandaate kasutades D'Hondti jagajate meetodit. 1 5. Selgitada Riigikogu hierarhilist, poliitilist ja funktsionaalset struktuuri nii üldiselt kui ka tänast praktikat. Hierarhiline: riigikogu juhatus- formaalne ja administreeriv juhtimine

Eesti valitsemissüsteem

pdf

Avaliku halduse eksamiks kordamine

LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused

Haldusjuhtimine

doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike

Eesti valitsemissüsteem

docx

Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded

täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. § 87. Vabariigi Valitsus -viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; -suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; -korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; -esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja demonstreerimiseks välislepinguid; -koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; -annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; -korraldab suhtlemist teiste riikidega; -kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; -täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.

Õigusteadus

Rohkem sarnaseid