Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti tolli-ja maksuamet (0)

1 Hindamata
Punktid
Maksu- ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Maksu- ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur. Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu- ja tollipoliitikast juhinduva maksu- ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise, hasartmängujärelevalveasutusena tegutsemise ja loteriide korraldamise seaduslikkuse kontrollimisega seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses ning isikute teenindamisega maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel.
Maksu- ja Tolliamet ülesanded on :
1. riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle arvestuse pidamine, aruannete koostamine, nende esitamine rahandusministrile ning maksukohustuslaste registri pidamine;
2. riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine , riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning seadusega sätestatud suuruses ja korras maksude tasumise ning maksusoodustuste kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine;
3. maksuvõlgade sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine;
4. enammakstud või hüvitatavate summade tagastamine ja tasaarvestamine;
5. kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine;
6. tollieeskirjade rakendamine ja nendest kinnipidamise tagamine;
7. maksu- ja tollialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine;
8. riikliku sunni kohaldamine tollieeskirjade ja maksuseaduste rikkujate suhtes seaduses sätestatud korras ning ulatuses;
9. ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuste andmine;
10. vaiete menetlemine, kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;
11. isikute juhendamine ja informeerimine maksunduse küsimustes ja tolli valdkonnas;
12. ameti teenistujate koolituse (sealhulgas täiendus- ja ümberõppe) korraldamine;
13. oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus;
14. rahvusvahelise maksu- ja tollialase infovahetuse korraldamine;
15. väliskaubandusstatistikaks vajalike andmete kogumine ja töötlemine;
16. välislepingutega võetud maksu- ja tollialaste kohustuste täitmise tagamine;
17. hasartmängude ja loteriide korralduslubade väljaandmine, loteriide korraldamise üle kontrolli teostamine ning tegutsemine hasartmängujärelevalveasutusena;
18. koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
19. muude ametile õigusaktiga pandud ülesannete täitmine.
Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas.
Läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Ainuüksi sotsiaalsfäärile, haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Lisaks suunatakse raha kultuuri toetamisse, teedeehitusse, keskkonna kaitsesse, kohtutele, vanglatele, põllumajandusse jne.
Jättes maksud maksmata ei ole Sulle kättesaadavad:
-koolid, lasteaiad ja ülikoolid (õppimine)
- haiglad ja tervisekindlustus ( perearst )
-julgeolek ja turvalisus (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi)
-ühistransport ( bussid , trammid, trollid , rongid) maanteed ja tänavavalgustus, veevärk
- pensionid .
Kõik inimesed tarbivad ühiskonna hüvesid, aga kui makse enam ei maksta, siis riigil ei jätku rahalisi vahendeid ja need hüved muutuvad kättesaamatuks.Maksu- ja Tolliameti üheks põhiülesandeks on tagada riiklike maksude ja tollitulude laekumine riigieelarvesse. Maksupuu on selle näitlikustamiseks. 
Juurte osa kujutab nelja kaalukamat maksu Eestis: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu ( kaudsed ). Aktsiisid jagunevad tegelikkuses veel: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisiks. Jooniselt on välja jäänud: maamaks , sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks , hasartmängumaks, raskeveokimaks, mis moodustavad ca 2% kogutud maksudest. Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kulutamist. Puu rohelised oksad on proportsionaalses vastavuses maksuraha kulumisega antud oksale. Oluline on märkida, et maksud jagunevad aluspinnasele õiglaselt ja ühetaoliselt, võrdsetel alustel. Kui üks juureosa saab kannatada - nt maksupettuse tõttu -, kannatab kogu puu ja mõni oks puu võras on selle tõttu sunnitud närbuma. 
Kasutatud kirjandus:
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Maksu-_ja_Tolliamet
  • http://www.emta.ee/index.php?id=25107&tpl=1071
  • Eesti tolli-ja maksuamet #1 Eesti tolli-ja maksuamet #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor v2ikeanny Õppematerjali autor
    lühikokkuvõte

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Maksukorralduse seadus-MKS
    19
    docx

    Maksukorralduse seadus (MKS)

    alusel. 11. Mida tuleb teha püsiva tegevuskoha registreerimiseks? Mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus. 12. Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb? Töötamise register on Maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. 13. Mis on maksusaladus? Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad

    Maksundus
    Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse-MKS-kohta maksuarvestuses
    50
    pdf

    Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses

    isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht; - juriidilise isiku iga aktsionäri või osaniku nimi ja registri- või isikukood, isikukoodi puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. 12. Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb? Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, 3 Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. (MKS § 251 lg 1) Töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis: (MKS § 251 lg 4 p-d 1-16) 1) töölepingu alusel töötav isik;

    Majandus
    Maksukorralduse seadus-MKS
    12
    docx

    Maksukorralduse seadus (MKS)

    Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. §56 (1) 24. Millistele tingimustele peab vastama maksukohustuslasele raamatupidamisarvetuse ja arvestuse pidamine? Mõistliku aja jooksul peab olema võimalik saada ülevaadet tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest. Võib nõuda tõlkimist eesti keelde, peab olema loetelu lühendite, sümbolite ja märkide kohta ning vajadusel peavad olemas olema ka lisaselgitused. 57 (3)(4) 25. Mitu aastat peab maksukohustuslane säilitama raamatupidamisdokumente? Kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele,

    Maksundus
    Maksunduse valdkonna mõisted
    26
    doc

    Maksunduse valdkonna mõisted

    aegumiseni täitmisele pöörata. - Maksuobjekt ­ tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida maksustatakse. - Maksuparadiis ­ ehk madala maksumääraga territoorium ­ on välisriik või välisriigis asuv iseseisva majandusjurisdiktsiooniga territoorium, kus ei kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 2/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TMS-le. (VVm nr 11; 11.01.2000 ­ Austria Vabariik, iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Soome jt). - Maksuseadus ­ konreetse riikliku maksu kehtestamise seadus, mis peab sisaldama maksu nimetust, maksu objekti, maksumäära, maksumaksjat, maksu laekumise kohta,

    Maksud
    Maksude arvestus-J-Keskküla loengu konspekt-TMK
    32
    doc

    Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

    RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b ­ (b ­ 2250 ­ 0,0286) * 0,21 ­ 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik

    Maksundus
    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
    32
    docx

    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

    maksustatavast tulust. Eelnevat summat ületav TM osa, TM pensionidelt ja vara võõrandamisest laekub riigile. Mitteresidendi tulumaks laekub riigile, erijuhtude tulumaks laekub riigile. RESIDENTSUS: Füüsiline isik, kelle elukoht Eestis või FI, kes viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Eesti seaduste alusel asutatud juriidiline isik (JI), Eesti asukohaga Euroopa äriühing (SE), Euroopa ühistu (SCE). Mitteresident- nii füüsiline kui juriidiline isik. JI staatust mitteomava välismaise isikute ja varakogumi tulu maksustatakse osanike/liikmete tuluna. Mitteresidendi püsiv tegevuskoht, muu tegevuskoht. Al 2011 FI residentsuse määramise vorm R. Eestis maksustatakse residendi n.ö maailmatulu. Püsiv elukoht: majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis k

    Maksud
    AVALIK HALDUS 2016 kevad
    31
    doc

    AVALIK HALDUS 2016 kevad

    Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, OÜ-d, AS-d jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on aga kasumitaotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetatakse E/S-i ka ärisektoriks. Erasektori funktsioon- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu.

    Avalik haldus
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    75
    doc

    Kohaliku omavalitsuse õigus

    konstitutsiooniline kaebus); · välismaiseks munitsipaalõiguseks (välisriigi munitsipaalõigus) · siseriiklikuks munitsipaalõiguseks; · EL munitsipaalõiguseks; · rahvusvaheliseks munitsipaalõiguseks 1 KOV süsteemina võib käsitleda KOV korraldust. Eesti on unitaarriik ja siin kehtib ühtne KOV korraldus. Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. KOV esinduskogu, täitevorgani juhi ja täitevorgani vahelisi võimuvolitusi eristamise aluseks võttes jaotus monistlikuks süsteemiks, kus esinduskogule kuuluvad kõik võimuvolitused; dualistlikuks

    Õigus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun