Küsimus 1 Küsimuse tekst Otsuse langetamisel on kõige parem kasutada Vali üks: a. pigem kogukulusid kui ühikukulusid b. keskmisi kulusid c. muutuvkulusid, mis tuleb katta d. püsivkulusid, mis tuleb katta e. pigem ühikukulusid kui kogukulusid Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma ühes osakonnas on teostatud uuring, selgitamaks selle edasist saatust (kas jätta või kõrvaldada). Selgus, et selle osakonna brutokasum (müügist) on 300 000 kr. Eeldatakse, et 250 000 kr osakonnale jaotatud 45000 kr kuludest kaoks ära koos osakonnaga. Kui osakond kõrvaldada, siis ettevõtte ärikasum Vali üks: a. väheneb 50000 b. väheneb 100000 c. suureneb 250000 d. suureneb 150000 Küsimus 3 Küsimuse tekst
Vali üks: a. ükski eeltoodud vastuvariant pole õige b. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul c. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks d. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures e. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena Küsimus 6 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. kogukulusid tooteühiku kohta b. püsikulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. muutuvkulusid tooteühiku kohta Küsimus 7 Küsimuse tekst Imelikus Haiglas on ette nähtud üks meditsiiniõde iga kümne haige kohta. See on näide Vali üks: a. püsikuludest b. astakkuludest c. muutuvkuludest d. segakuludest Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires Vali üks: a
korraldaisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Samuti inimeste liikumise ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeermisega. Logistika funktsioon on siduda kõik mainitud tegevused ja nende seosed muude majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Nõudlus logistika järele kasvab aina ning tugev logistika muutub (e-) äri edu alustalaks. Praegu toimib logistikakanal skeemi järgi: tooraine – tootja – hulgikaubandus –jaekaubandus – tarbija, kus logistikafirmad tegelevad eraldi lülide optimaalseima ühendamisega. Elu korraldus ongi üks suur logistika. Igale poole kuhu me ka ei vaataks on
2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. 5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all ? Logistika funktsiooniks on siduda kõik (mainitud) tegevused ja nende seosed muude
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. muutuvkulusid tooteühiku kohta b. kogukulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b
Ettevõtluse tunnused Ettevõtluses kasutatakse erialaseid teadmisi ja oskusi toote või teenuse väljatöötamiseks ja pakkumiseks. Ettevõtlustegevus on planeeritud ja eesmärgipärane, kus võetakse riske investeerides töövahenditesse ja töötajatesse. Iga ettevõtte arenguks on vajalik kasumi teenimine (isegi kui seda ei tunnistata) ning selle saavutamiseks ka tegutsetakse. Kasumliku ettevõtte üheks tunnuseks on see, kui ettevõtte poolt teenitud tulu ületab ettevõtte kogukulusid. Kui ettevõte teenib stabiilselt kasumit, siis ambitsioonikamad ettevõtjad hakkavad tegelema kasumi maksimeerimisega. Ettevõtja tunnused Iga inimene ei ole loodud ettevõtjaks, samuti ei tohiks ettevõtjaks saamine olla eraldi eesmärk. Ettevõtjaks võib saada läbi enda sisemise vajaduse luua midagi või soovist midagi korda saata. Edukas ettevõtja hakkab tegelema tegevusega, millest ta ise vaimustatud on ja läbi
Kulusäästliku mõtteviisi eesmärgid võivad erineda. Üheks seisukohaks on kulude vähendamine ja selle läbi kasumi suurendamine teiste jaoks on oluline muudatuste puhul kliendi meelehea ja vajaduste rahuldamine. Kindlat seisukohta ei saa välja tuua, aga siiski on osad, mis on enamlevinud. Kulu elimineerimine: Vähendada kõiki kulusid, mis kasutavad ebavajalikult ettevõtte resursse ning mis ei anna tootele lisandväärtust. Vähendada kogukulusid: veel üks lihtne võimalus vähendada kulusid on toota vastavalt nõudlusele, ning vältida ületootmist ning kauba seismist ladudes. Vähendada aega: Üks effektiivsemaid viise vähendada kuusid on vähendada tootmiseks kuluvat aega Suurendada kvaliteeti: Et konkurentsis püsida, siis peab ettevõte mõistma, et mis on nede kliendi ootused ja vajadused antud tootele ning need nõuded vastavusse viima tootmisprotsessiga. Selleks, et saavutada kulusäästlik süsteem on teatud sammud
riikidele on gaas raskesti kättesaadav just nede puudumise tõttu, ning näiteks venema kasutab neid teiste riikidega manipuleerimiseks. Tänapäeval kasutatakse üha rohkem ja rohkem säästvat transpordisüsteemi, pohiline säästev transpordisüsteem on mis rahuldab inimese liikumisvajaduse, kahjustamata sealjuures inimeste tervist, on taskukohane, ohutu ja pakub ökonoomset teenust, pakub valikuvõimalusi erinevate transpordiliikide vahel, toetab mitmekülgset majandust ilma kogukulusid suurendamata, ei tekita rohkem heitmeid ja jäätmeid kuivõrd keskkond neid neutraliseerida suudab, kasutab võimalikult vähe taastumatuid loodusressursse, kasutab taastuvaid loodusvarasid nende taastumisvõime piires, vähendab müra ja kasutab maapinda võimalikult säästlikult. Mari-Liis Bergman, I kursus, 16.11.2014 Kodutöö nr 3 : Muutused maailma majanduses Mari-Liis Bergman, I kursus, 16.11.2014
Sellist protsessi nimetatakse vertikaalse kaubanduseks või vertikaalseks spetsialiseerumiseks. Autor toob välja ka vertikaalse kaubanduse mõjud selles osalevatele riikidele, sise- ja välispoliitika mõju tarneahelale ja toob välja oma arusaama kuidas olukorda parandada. Vertikaalse kaubanduse toimimine, kasu ja kahju. Tegevuste ja ülesannete jaotamisega erinevate riikide vahel, võttes arvesse nende suhtelist eelist, vähendatakse tootmise kogukulusid. Arengumaad Aasias, siirdemajandus riigid Euroopas, ning ka teised riigid, nagu näiteks Mehhiko, on hakanud aktiivselt tegutsema vertikaalse spetsialiseerumisega tootmisahelas kuna see on nende majandust ning eksporti tunduvalt kasvatanud. Ei toodeta ainult juppe autodele, vaid ka arvutitele, mobiiltelefonidele ja ka meditsiiniseadmetele. Areneva majandusega riikides on alates 1980.aastast osakaal toodetud kaupade koguekspordist kasvanud 30% 70%-ni tänapäeval. Olulist osa ekspordi
pakkimine. Seega käib jutt tegevustest, mida inimkond on praktiseerinud aastatuhandeid, alates inimese mõtestatud tegevuse algusaegadest. Logistika funktsioon on siduda kõik mainitud tegevused ja nende seosed muude majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Eelpooltoodu on aluseks logistilise juhtimise kolmele omavahel seotud põhikontseptsioonile: kogukulude, suboptimeerimise vältimise ja kulude kompromissi kontseptsioonile. 2. VÄÄRTUSE LISAMINE Väärtus on summa, mida klient on nõus organisatsiooni poolt pakutava kauba eest maksma. Kaup võib olla nii toode kui teenus või mõlemad korraga. Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel.
Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Internetis töötamiseks mõeldud võrguarvuteid nimetatakse ka internetiboksideks NetPC-deks või internetimasinateks (Internet appliance). Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 7. Mis on PDA? Personal digital assistant Pihuarvuti on väike kantav arvuti, mis on peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks. Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid
· transpordikulud; · ladustamiskulud; · ladude ja ettevõtete asukohad; · kaupade laovarude suurus; · kaubakäsitlusoperatsioonide kulud; · kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud; · pakkimiskulud; · ettevõttesisese transpordiga seotud kulud; · klienditeenindusega seotud kulud. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. Integratsioon tarneahelas Ettevõtte dilemma: maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela koostööd, et lõppklient saaks suurimat väärtust. Tarneahela lülid teevad koostööd, et tõsta kogu tarneahela operatiivsust ja teenindata lõppklienti kõige paremini. Integreerumist takistavad asjaolud: · Usalduse puudus · Soov säilitada paindlikkus · Kultuuride erinevus · Teadmiste puudus · Liigne formaliseeritus ja bürokraatia
transpordikulud; ladustamiskulud; ladude ja ettevõtete asukohad; kaupade laovarude suurus; kaubakäsitlusoperatsioonide kulud; kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud; pakkimiskulud; ettevõttesisese transpordiga seotud kulud; klienditeenindusega seotud kulud. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. Integratsioon tarneahelas Ettevõtte dilemma: maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela koostööd, et lõppklient saaks suurimat väärtust. Tarneahela lülid teevad koostööd, et tõsta kogu tarneahela operatiivsust ja teenindata lõppklienti kõige paremini. Integreerumist takistavad asjaolud: • Usalduse puudus • Soov säilitada paindlikkus • Kultuuride erinevus • Teadmiste puudus • Liigne formaliseeritus ja bürokraatia
elektrooniliselt interneti/suhtevõrgu lahenduste kaudu, mitte otsese füüsilise kohaloleku ja kontrolli abil. Virtuaalse tarneahela 3 põhitunnust: Töötajad asuvad paljudes eri paikades Struktuur muutub kiiresti Paljusid funktsioone täidavad partnerid. 9) Logistika juhtimise 3 põhikontseptsiooni: lk 72-76 Kogukulude kontseptsioon - võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid, samas säilitades vajalik klienditeeninduse tase. Suboptimeerimise vältimise kontseptsioon - püütakse saavutada maksimaalseid tulemusi eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii kogu logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna. Kulude kompromissi kontseptsioon - ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine.
moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. 5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida
4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all?
4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all?
Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 5. Maksukoormus Näitajana kautatakse riigi poolt maksudena kokkukogutava tulu suhet SKP-sse 2014. a
kuid arvestada ka väljastatavaid koguseid Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? Juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiul kogukulud kohtadel Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? Veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel? Võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad laos ja toodete õige paigutus hoiukohtadel Kuidas on võimalik kaitsta kaubaalusel olevat hinnalist kaupa kaotsimineku eest? Kaup mähitakse läbipaistmatusse pakkekilesse ja kile kinnitatakse turvateibiga
Kululiikide arvestuses selgitatakse, lähtuvalt kulude liigituse eesmärkidest ja kriteeriumitest, milliseid (mis liiki) kulutusi ja kulusid ning kui palju organisatsioonis tekib. Ühiku kulu ja kogukulu 8 Kulude juhtimises ja arvestuses eristatakse ühiku kulu ja kogukulu. Kogukulud (kulud kokku, total cost) on kõik kulud või kulutused kokku. Kogukulusid arvestatakse summeerides kõik kuluobjekti kuluelemendid (näiteks kõik toote valmistamisega tehtud kulud) või korrutades ühiku kulu kogu ühikute arvuga (näiteks ostetud materjali kogus x materjali ühiku hind). Kogukulud koosnevad üksikutest kuluelementidest. Kuluelement on kogukuludesse kuuluv eraldi mõõdetav, hinnatav ja arvestatav kõige väiksem kulukomponent või kirje. Lisaks kogukuludele on kulude juhtimises oluline teada ühe kuluobjekti (toote, teenuse, projekti) kulusid
Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur Mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on kasum (kui tulem ületab kulusid) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse vormi: Ainuomandus
5 jm. logistilised kulud võivad hõlmata lõpptoote hinnast kuni 70%. Samas viitab kulude järjepidev kasv ja suur osakaal lõpptoodete hinnas nende vähendamise piiratud võimalustele. Logistika rakendamine hankes, tootmises ja füüsilises jaotuses võimaldab teha vähemaga rohkem s.o vähendada (optimeerida) varude suurust, lühendada kaupade kohaletoimetamise aega, minimeerida ettevõtte ja tarneahela kogukulusid, lühendada seadmete seisuaega, vähendada tegevusi, mis ei lisa väärtust, tõsta nii toote kui ka teenuse kvaliteeti, suurendada transpordivahendite lastitavust, tõsta rajatiste ja seadmete tootlikkust ja efektiivsust . Ameeriklased (P. Convers ja P. Drucker) näevad logistikas kulude vähendamise viimast piiri . Euroopa Tööstuse Assotsiatsiooni väitel on võimalik logistika abil vähendada varusid 30–70%.
E B F A AFC 0 Q1 q 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid?OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu?ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c)suurenevad suurenevad nii nii keskmine keskmine püsikulu püsikulu kuikui keskmine keskmine kogukulu;
aastat. Sektor loodab Aasia turgude ekspordi suuna avanemist ning maaelu arengukava 20142020 ,,suurprojekti" meetme kasutamist uue ja tehnoloogiliselt kaasaegse piimatööstuse rajamiseks, et tagada senisest konkurentsivõimelisem kuluefektiivsus toorpiima väärindamisel. Piimatoodete väiksem rahaline väärtus kajastub sektori müügitulus, mis langes 335,8 mln euroni ehk oli 14,7% võrra väiksem kui aasta varem. Sektor on keerulise turuolukorra jätkudes pidanud jõuliselt kärpima kogukulusid, mis olid 2015. aastal 317,6 mln euro suurused ehk 15,3% väiksemad. Euroopas valitseva toorpiima ületootmise ja ekspordi vähenemise mõjul kohaliku piimatööstuse kogukasum langes ning aasta viimases kvartalis saadi üle 700 tuhande euro suurune kahjum. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD. Ettevõttes X tegevused lähevad mitte nii hästi nagu võiks olla, 2015 aastas Eestis on raske olukord, sest konkurendid on rohkem, aga piima ostu hind on madal, nii raske olukord toimus,
oma ladudes. Integreeritud logistiline juhtimine on võimeline kõrvaldama need vastuolud Logistika funktsioon on siduda kõik mainitud tegevused ja nende seosed muude majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektüvsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Eelpooltoodu on aluseks logistilise juhtimise kolmele omavahel seotud põhikontseptsioonile: kogukulude, suboptimeerimise vältinüse ja kulude kompromissi kontseptsioonile. 1) Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept). Eeldab, et köikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes köiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, müle puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme)
juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel 2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad 2. VASTUVÕTUKONTROLL 1. Kui uute sõidukite vastuvõtmisel lattu kontrollitakse võimalike vigastuste ja defektide olemasolu autokerel ning sõiduki komplektsust, on tegemist:
Samal ajal kasutatakse võimalikult väikest arvu keskladusid laovarude ja laoga seotud kulude vähendamiseks. Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes arvesse kõiki võimalikke kulusid. Eesmärgiks on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. Tuli kasutusele õhutranspordi levikuga peale II MS. 5. Kirjelda kulude kompromissi kontseptiooni logistikas? Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähendamine. Lisaks kulude kompromissile on väga levinud kompromisslahenduste väljatöötamine, mis leiaks kompromissi paindlikkuse ja tõhususe vahel
, 32. Kasumi maksimiseerimine. . Kasumi kujunemist ja selle maksimeerimist saab vaadelda kahel teel: 1) vaadeldakse kogukulusid ja kogutulusid see meetod on kõige lihtsam; 2) vaadeldakse keskmist ja piirkulu ning keskmist ja piirtulu see meetod on esimesest küll natuke keeru-lisem, aga palju kasulikum eriti siis, kui ettevõte tegutseb erinevatel turgudel.
3. Peab arvestama küllalt suurt hulka määramatuid tegureid 4. Prognoosimine põhineb nii statistilistel arvutustel kui ka erinevate äriprotsesside omavaheliste seoste arvestamisel 5. Efektiivne prognoosimine põhineb tihti üldisemat laadi prognoosi lahutamine algosadeks. Hankelogistika Logiproff.ee, ärikorraldus Organisatsiooni on võimalik efektiivselt juhtida tingimusel, kui arvestatakse kõiki kulusid tarneahela ulatuses ja teatakse, et maksimaalselt saab kogukulusid vähendada üksnes osakulude kompromissi kaudu. Hankelogistika hõlmab järgmisi ülesandeid: 1. Kauba nõudluse prognoos(varustustehingute määratlemine) 2. Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, kaasnevad teenused jne) 3. Hanketüübi määramine (kas kehtestatud, modifitseeritud või uued tarned) 4. Turu analüüs(võimalikud tarnijad, nende positsioon turul, pädevus)
8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega
· Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile (Kasutatakse jaekaubanduses laiaterbekaupade puhul) · Mida teeb terbija, kui tema soovitud kaupa hetkel müügile ei ole? · USA-s läbi viidud uuringu tulemused: kaupluse vahetamine 31%, kaubamärgi vahetamine 26%, asendamine sama kaubamärgi piires 19%, ostu edasilükkamine või loobumine 24% (Corsten&Cruen 2003) Kulude-tulude kompromiss · Eesmärk on optimeerida logistika kogukulusid (transport, ladustamine jne.) klienditeenindusest eeldatavate tulude saamise suhtes. Teenuse kvaliteet ja klientide ootused · Teenuse kvaliteet näitab, millises osas langevad kokku kliendi tajutud teenuse tase ja oodatab teenuse tase. · Teenuse kvaliteet=(tajutud teenuse tase/oodatav teenuse tase)*100 · Antud meetod aitab tuvastada valdkonnad, kus on suured puudujäägid klienditeeninduses, aga ka valdkonnad, kus ootusi ületatakse. ABC analüüs
üldkulu artiklid) Töövõtjal väike risk ja ka väiksem kasum Maksumusplaanimise seisukohalt on siin aga üks vastuolu: nimelt kokkulepitud summa leping ei anna tellijale võimalust kulusid täpselt kontrollida, samas aga annab hea ettekujutuse kogumaksumusest. Kulude tasumise leping aga võimaldab juhtida tööde korraldamist ning saada täpset teavet tegelikust olukorrast platsil, ei saa aga ette näha kogukulusid. A) Fikseeritud hinnad 1) Kogusummal põhinev hind: Tellijal pole vaja koostada töömahuloendit Joonised ja tehniline kirjeldus peavad olema piisavalt detailsed, et välistada erinevaid tõlgendamise võimalusi 2) Töömahuloendil põhinev hind a) Töömahuloendi koostab tellija Väga selge vahekorra fikseerimine
) Vasta antud joonise põhjal allpool toodud küsimustele. Eeldame, et firma toodab optimaalset kogust! Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmisi muutuvkulusid? Q1D Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist püsikulu? ED Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid püsikulusid? BCED Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid kogukulusid? 0CEQ1 Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma summaarseid jooksevkulusid? 0BDQ1 Missugune pindala või lõik kajastab joonisel firma keskmist kogukulu? EQ1Missugune pindala ei oma majanduslikku sisu? AFDB On teada firma tootmisprogramm. Siit küsimus, kui suur on firma keskmine kulu 4 ühiku tootmisel? 37,5 ühikut(Õige, firma keskmine kulu oleks 150 : 4 = 37,5 ühikut) Ette on antud firma tootmisprogramm
6. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 7. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 8. Mis on suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine? Suboptimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse vähendada kulusid.
Analüüsi võib viia läbi ka kogu logistikaahela kohta, samuti teatud ettevõtte või teatud tegevuse osas. Kontrollides süstemaatiliselt materjalivoogude erinevaid osi ja jaotades kogukulu osakuludeks, saab hea pildi terviklikust kulude massist. Kogukuludepõhise mõtteviisi kohaselt nähakse logistikat kulude vältimatu tekitajana, mistõttu ettevõtte tegevusstrateegia peaks nägema ette logistiliste kogukulude minimeerimise. Kogukuludepõhise mõtteviisi kohaselt ei pruugi kogukulusid optimeerides üksikud tegevused toimuda optimaalsel tasemel. Tähelepanu tuleb suunata kogu ettevõtte logistiliste kogukulude minimeerimisele. Kogukulude minimeerimise teel varitseb oht, et kogu tähelepanu suunatakse ainult oma ettevõtte süsteemide arendamisele ja tähelapanuta jäetakse klientide vajadused. Kogukuluefektiivsus jaguneb kahe põhifaktori vahel: · kuluefektiivsed toimingud · kapitali efektiivne kasutamine.
tulude seadust. Kui vaadeladavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid ,uutuvressursi ühikuid, annad muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud puktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. LÜHIPERIOODI KULUD Püsikulud (FC) on kulud mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC) on kulud mile suurus firma tootmismahu muutudes muutub. Püsi- ja muutuvkulude summa teatud tootmismahu korral kujutab endast firma kogukulusid (TC) TC=FC+VC Kogukulu ja valmistatud toodangu koguse (koguprodukti) jagatis on keskmine kogukulu (ATC). Keskmine püsikulu (AFC) on püsikulude (FC) ja koguprodukti jagatis ning keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub muutuvkulude (VC) ja toodetud koguse jagatisega ATC=TC/TP AFC=FC/TP AVC=VC/TP Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja
juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel 2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi
juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta 12 juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel 2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud
tootmismahtude vahel (ja loomulikult iga tootmismahu korral oma kulusid 40 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 minimeerides, nagu eelmises peatükis kirjeldati). Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Seega tuleb kõigepaelt selgitada kogutulude ja piirtulude olemust. Kogutulud4 saadakse, kui korrutatakse müüdud toodangu maht toodangu hinnaga. Piirtulu tähisab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel. Joonisel 20 näidatakse, et täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on
8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega
Ettevõtte arengusse investeeritud jaotamata kasumit ei maksustata. 17 Ülesanne 23. Marge brutopalk kuus on 1 000.- eurot. Milline on Marge sissetulekult arvestatav tulumaks ja töötuskindlustus aastal 2012 / 2013 ? Arvuta. Liida maksukuludele ka tarbimisega kaasnev käibemaksu osa. Kui suure osa väljateenitust panustab Marge riigieelarvesse? Sarnaselt üksikisikuga on ka riigi huvi hoida eelarve tasakaalus. Tasakaalus eelarve korral katavad kogutulud kogukulusid. Eelarve ülejääk tähendab, et kogutulud on suuremad kui kogukulud. Eelarve ülejääk tekib majanduskasvu tingimustes kui suurenevad tavaliselt ka maksutulud, sest maksubaas tarbimise näol kasvab. Seevastu majanduslanguse ajal võib tekkida eelarve defitsiit, sest maksutulud kahanevad ja kogutulud on väiksemad kui kogukulud. Riigieelarve defitsiit on probleemiks paljudes riikides ning selle tasakaalustamine on riigi majandustegevuse üks tähtsamaid ülesandeid.
1. Tööde alustamisel ei pea nõudmised olema täielikult teada 2. Kulude piiramise võimalus puudub 3. Tellija meeskonnal on võimalus juhtida lepingu kulusid 4. Töövõtjal on tootmiskulude tagasisaamise võimalus Eelised: Võimaldab juhtida tööde korraldamist ning saada täpset teavet tegelikust olukorrast platsil Puudused: Soodustab kulutamist ja töövõtja, kes lõpuks ise ei maksa, poolt põhjendamatute tööde tegemist Ei saa ette näha kogukulusid Madal tootlikkus 39. Millised eelised ja puudused on lepingul, mis põhineb kulude arvestamisel koos proportsionaalse hinnalisaga Eelised: Töövõtja valitakse, leping sõlmitakse ning töid võib alustada enne idee lõplikku väljatöötamist (puuudub eelarve või töömahtude loend) Töövõtja tegevus suunatud tellija huvide teenimisele (teoreetiliselt) töövõtja ei saa selle meetodi puhul kõrget kasumit. Võimalus kontrollida liigse kulutamise vältimiseks Puudused:
· missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur · mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on kasum (kui tulem ületab kulusid) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse vormi:
· Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur · Mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on kasum (kui tulem ületab kulusid) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse vormi: · Ainuomandus
3. Võrguarvuti on spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust. Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees
mõjutada. Kui firma hinda tõstab, siis nõudlus puudub, kuna identset toodangut pakuvad ka teised firmad. Tulenevalt sellest, et täieliku konkurentsiga turul tegutsev firma on hinnavõtja, siis selleks, et oma kasumit maksimeerida, saab ta valida üksnes erinevate tootmismahtude vahel Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Piirtulu tähistab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel Täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis sisuliselt tähendab seda, et ta müüb iga tootmismahu juures toodangut sama hinnaga. Sellise firma MR ja nõudluskõver langevad kokku - tema MR on alati võrdne toodangu hinnaga.
dab parandada tagastusprotsessi ja tegutseda tagastusprotsessis efektiivselt luues eeldused tagasta- mise kulude vähendamiseks, defektsete toodete tuvastamiseks ning aidates avastada toote defek- tide põhjuseid. Korduvkasutatav pakend võib vähendada pakendamise kogukulusid ja parandada tarne- ahela jätkusuutlikkust. Tagastuslogistika tõhusa programmi olemasolu ja toimimine mängib olulist rolli korduvkasutatavate pakendite kasutamisel. Ettevõte peab olema teadlik oma vastutusest too- dangu eest. Ettevõtetel tuleks mõelda tagastuslogistika tõhususe parandamisele. Sageli saadetakse
tulevikus kas tulevane tarbimine on siis samasuguse väärtusega nagu tänane? Näib, et ei ole ühte ja ainuõiget diskontomäära, mis oleks sobiv kõikides olukordades. Praktiline kulu-kasu analüüs 76 KKA teoreetilised alused töötati välja USAs vesiehituslike projektide hindamise jaoks. Esimeste juhtumite puhul ei proovitudki analüüsida projekti seoseid sotsiaalse heaoluga. Oluline oli, et koguhüved ületasid kogukulusid sõltumata hüvede jagunemisest. 1960-ndatel kasvas KKA rakendusala märgatavalt. KKA hakati kasutama ulatuslikult arenenud riikides ja arengumaades, kus projekte teostavad Maailmapank, ÜRO ja teised rahvusvahelised institutsioonid. Enamik analüüsi rakendustest on lihtsalt ignoreerinud meetodiga seotud probleeme, näiteks juba mainitud jaotumise küsimust. Teine probleemidering seondub mõõtmisega (mõjude mõõtmine)
a) keskmise produkti (AP), piirprodukti (MP) ja kogutoodangu (Q) kõveraid; b) MP, AP ja Q kõveraid; c) Q, AP ja MP kõveraid; d) Q, MP ja AP kõveraid. 19. Joonise 1 kohaselt: a) kui MP = 0, on Q maksimaalne; b) kui MP > AP, siis AP kasvab; c) kui MP < AP, siis AP väheneb; d) kõik variandid on õiged. 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid? OBEQ1 b) mis kajastab firma püsikulusid? BCDE 0AFQ1 c) mis kajastab firma kogukulusid? 0CDQ1 d) mis kajastab firma keskmist püsikulu? ED või FQ1 21. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis a) suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu; b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; c) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige?
Vastus: Kulufunktsioon on C(q)=3000+6q. b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas: (100) = 3000 + 6 × 100 = 3000 + 600 = 3600. Vastus: 100 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 3600 kr päevas. c) Leiame summaarsed kulud 3000 ajalehe trükkimisel päevas: (3000) = 3000 + 6 × 3000 = 3000 + 18000 = 21000. Vastus: 3000 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 21 000 kr päevas. Kulufunktsiooni teadmine võimaldab leida kogukulusid suvalise tootmismahu korral. Tööd teeb lihtsamaks tabelarvutuse vahendite kasutamine, kus meil on võimalik muuta ka algandmeid ning mängida läbi erinevaid võimalusi. Kulufunktsiooni iseloomustamiseks saame kasutada ka vastavat graafikut. Näide 2-4 Kulufunktsiooni graafik 25 000 Kogukulud C(q), kr 20 000 15 000
annaabi.ee 
