..................................................7 4. PEAMISED VEAD............................................................................................... 10 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 14 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kulusäästlik mõtlemine. Antud valdkond on tänapäeval väga aktuaalne, kuna ettevõtted ning organisatsioonid püüdlevad aina enam selle mõtteviisi omastamise ja kasutamise poole. Kõigi sooviks on muuta tootmisprotsessid võimalikult efektiivseteks ehk tahetakse toota võimalikult väheste ressurssidega, kõrvaldades kõik väärtust mitteloovad tegevused ja vahendid seda antud mõtteviis aga üritabki võimaldada. Viimase paarikümne aasta jooksul on kulusäästlikule mõtlemisele aina enam
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Kulusäästlikmõtlemine-Lean thinkingjajust-in-timetootmine Referaat aines "Ärilogistika" TMJ0030 Õppejõud : Tarvo Niine Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Kulusäästlik mõtlemine ........................................................................................ 4 1.1 Ajalugu .........................................................................................................................4 1.2 Kulusäästliku mõtlemise printsiibid .............................................................................5 1.3 Lean tootmise näited ......................................................................................................8 1.3
prognoositav või raskemini prognoositav). Vastavalt sellele jaotusele tuua välja neli strateegilist lähenemist (siin juhuslikus järjekorras): 1. agile; quick response, 2. lean; plan and optimise, 3. hybrid; de-couple through postponement, 4. kanban; continuous replenishment. Milline strateegia sobib millisesse maatriksi segmenti? Selgita lühidalt, mida taotleb lean ja mida agile lähenemine ja mille poolest on need vastandlikud? (7p) x Kulusäästlik (lean) tarneahel. Lüheneb tarneaeg, vähenevad kulud ning tõuseb kvaliteet. Kulusäästliku tarneahela põhimõtted toimivad hästi seal, kus nõudlus on suhteliselt stabiilne ja ennustatav, toodangu sortiment ei ole väga lai ning on stabiilne sisaldades vähe muudatusi, tarneajad on pikad ja hind on stabiilne.
Kogukulude arvestamine tarneahelas 1)makroekonomika tasend (tooaine, turu, tööjõu paiknemise ja regiooni majanduskeskkond 2)mikroekonoomika tasend (toode, tehnoloogia,teenuste arendusprotsessi juhtimine, ettevõtte tasand) 3)indiviidi tasend (personaalne inovatsioonvõimekus, huvitatavus) Ettevõttes tuleb tegeleda 3 valdkonna juhtimisega 1)finantsjuhtimine raha juhtimine 2)tootmise juhtimine 3)turundusjuhtimine vastab müügi eest Süstemaatiline mõtlemine tähendab, et terviku mõistmiseks ei piisa ainult Log. Süsteeme, koostiselementide tuvastamisest, vaid tuleb mõista ka koostiselementide suhteid ja seoseid Lean, kultuur ja mõtlemine: Lean filosoofia tuleneb toyota tootmis süsteemist. Lean on kulusäästlik protsess, või tootmine, täita klientide nõudlusi minimaalse kulude, või vahenditega Muuda=raiskamine tekkib: 1) ületootmine valmistati toodet millel puudub tellimus
Tarneahela juhtimine on omavahel üles- ja allapoole seotud organisatsioonide juhtimine läbi protsessi, mis toodab väärtust lõpptarbijale toodete ja teenustega. Tarneahela haldamine on seotud informatsiooni liikumise ning toodete ja teenuste vooluga. Enamlevinud tarneahela strateegiad: LEAN – nõudlus on stabiilne ja ennustatav, toodangu sortiment on stabiilne ning ei ole väga lai, sisaldab vähe muudatusi, tarneajad ja hind on stabiilne. LEAN ehk kulusäästlik tarneahel. Funktsionaalne (planeeritav, vähe muutusi, väike sortiment, stabiilne hind, madal kasum) ja efektiivne (stabiilne tarneaeg, suured kogused, suur laoväärtus, kuluefektiivne)AGILE- kiire reageerimisvõime nõudluse muutustele, lühikesed tarneajad, lai toodangu sortiment. AGILE ehk paindlik tarneahel. Uuenduslik (ootamatu, palju muutusi, suur sortiment, allahindlused, kõrge kasum) ja reageeriv (paindlikud
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?..............
süsteemile, kõik tegevused peavad olema 100% õigesti tehtud. JIT süsteemi puudused: ei saa kasutada suure nõudluse kõikumise korral ja liiga suurte laodefitsiidikulude puhul; JIT on hea kontrolliks, kuid halb plaanimiseks. Peaks kombineerima tavalise süsteemiga. Tarnija kulud kasvavad - suurenevad tootmise ja seadmete ümberseadistuse kulud kuna väikesed erinevad kogused kogu aeg. Kui väga kaugel tarnijast, siis tekib ajaline ebakõla ning probleeme täpsusega. Säästlik mõtlemine tunneb 7 raiskamise EHK muda liiki. 1. Ületootmine; 2. Ootamine – aega ei kasutata tõhusalt, ooteaeg; 3. Liigne transport – protsessid üksteisele nii lähedale kui võimalik, poleks mitmekordset käitlemist; 4. Protsesside sobimatu korraldus – valede masinate kasutamine ja puudulik kvall sellest; 5. Ebavajalikud varud – materjalivoo ühtlane liikumine häiritud; 6. Ebavajalikud liigutused – detailide ladumine ühest kohast teise nt; 7. Defektid – maksab aega ja raha.
täiustamiseks. Põhiaspektid on defektide vältimine ja rõhk kavandamise kvaliteedile. Säästlik tootmine (lean) - nimetus tuleneb põhimõttest kasutada palju vähem ressursse (ruumi, varusid, tööjõudu, aega jms), kui on vaja võrreldava tootemahu saamiseks tavalises masstootmises. Säästlik tootmine ühendab enas masstootmise ja käsitöö eelised. Seal püüeldakse täiuslikkuse poole , elimineerides raiskamist. Säästlik mõtlemine tunneb 7 raiskamise/muda liiki : Ületootmine Ootamine Liigne transport Protsesside sobimatu korraldus Ebavajalikud varud Ebavajalikud liigutused Defektid Säästlik mõtlemine lähtub 5’st põhiprintsiibist : Määratle väärtus tarbija seisukohalt Tuvasta väärtusvoog Loo väärtusvoog Kliendipoolne ’’tõmbamine’’ Püüdle täiuslikkust
Kõik kommentaarid