Kulusäästlik mõtlemine (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Kulusäästlik mõtlemine
Koostas: Annika Niidas
Juhendaja : lektor Tarvo Niine
Tallinn 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
Mis on kulusäästlik mõtlemine? 4
Kulutüübid 5
Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid 6
Ajalugu 8
Kulusäästliku mõtteviisi strateegia ja eesmärgid 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Kulusäästlik mõtlemine ehk Lean thinking on töötegemis mõtteviis, mida on juurutatud alates 1990. aastast, et muuta äritegevus efektiivsemaks. Eesmärgiks on kulude kokkuhoid , parem toodete ja teenuste kvaliteet, sealjuures soov tõsta töötajate moraal ning tööohutus. Kõige rohkem kasutatakse seda teenindussektoris, sest paljud kriteeriumid, mida ettevõtete hindamisel kasutatakse on neid printsiipe kasutades positiivselt mõjutatavad.
Referaadi koostamiseks olen kasutanud erlinevaid allikaid : ajakirjad, ajalehed, artiklid ja kodulehti, mis analüüsivad kulusäästlikku mõtlemist. Referaadis peamiselt võrdlen ja toon välja erinevaid seisukohti filosoofiast. Töö sisaldab ülevaadet kulusäästlikus mõtlemise ajaloost, selle printsiipidest ja põhimõtetest.
Referaadi eesmärgiks on saada hea ülevaade kulusäästliku mõtteviisi sisust ja päritolust ning selle raksendamisest erinevates osades tarneahelas.

Mis on kulusäästlik mõtlemine?

Kulusäästliku mõtlemise definitsioon on enamasti kõiki seda teemat puudutanud autorite poolt sama moodi sõnastatud. Nimetus säästlikmõtlemine tuleneb põhimõttest, et kasutada vähem resurssi nagu näiteks ruumid, tööjõud , varud jms, kui tavalises massitootmises. See ei tähenda varude viimist absoluutse miinimumini, vaid seda, et kogu tegevus mõeldakse läbi terviklikult. Süstemaatiliselt analüüsitakse kulu tekke põhjuseid ning missugust kulu saab vähendada või üldse ära kaotada ning seda töö efektiivsemaks muutmisega − erinevate osakondade koostöö arendamisega ja alates toote või teenuse arendamisest ja tootmisest kuni tarbijani jõudmisest võimalikult sujuvaks tegemise. Süsteemiahela osade läbikäimine aitab vähendada liigseid ja ebavajalikke kulutusi, mis kokkuvõttes tähendab ettevõtte jaoks effektiivsemat tööprotsessi ja väiksemaid püsi- ning piirkulusid.
Aastal 2015 on kulusäästlik mõtteviis tööstuses juba laialt levinud. Seda kasutatakse nii autotööstuses, toiduaine tööstuses, riidetööstuses, keemiatööstuses ning lisaks ka tervishoius ja valitsuses. Seega kulusäästlik mõtteviis on aina leviv ning arenenud riikides möödapääsmatu filosoofia.

Kulutüübid

Filosoofias peetakse kuluks kõike, mis ei anna tootele lisandväärtust, kuid mis kasutab ressursi. Toyota insener, Taiichi Ohno, alustas kulusäästliku töötegemise filosoofia arendamisega ning tõi välja seitse peamist kuluallikat. Peamiseks põhjuseks peetakse seda, et ettevõtted ei oska „kulu“ defineerida ning paljud avastavad peale süsteemi analüüsi, et igapäevasetest kuludest on suur osa tehtud kulutustest ebavajalikud.
Taiichi Ohno kuluallikad:

• Ületootmine − toodetakse selleks, et hoida liin tegevuses.
  
• Defektid − ümbertöötlemine, lisa paberitöö.
  
• Ebavajalik liikumine − tootmise ajal toodete liigutamine, halb tooteliini läbimõeldus.
  
• Ebavajalik varu − ülevarustatus laos, miinimumtellimuste kogus liiga suur.
  
• Mittevajalikud protsessid − Ebavajalik pakendamine, valed töövahendid.
  
• Transport − Paberitöö liigutamine osakondade vahel, materjalide transport.
  
• Ootamine − kauba ootamine, lubade ootamine.
  

Taiichi välja toodud kulupunktid on olemas peaaegu kõigis ettevõtetes ning nende täielik elimineerimine on üldjuhul võimatu, kuid need tuleks viia miinimummi, et Lean thinking printsiibid töötaksid.
Hiljem filosoofia arendamisel lisandusid veel, toote või teenuse disain ning kasutamata tööjõu potensiaal .

Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid

Kulusäästliku mõtteviisi teooria pakub erinevaid lahendusi strateegiate näol, mis aitavad kõrvaldada kulud, kuid selle kasutuse võtmisel tuleb muuta organisatsioonikultuur terviklikult Lean-pritntsiipide järgi. Iga pisemgi lüli peab mõistma selle eesmärki ja nägema süsteemi kitsaskohti ning leidma võimalusi nende vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Tähtis on töötajate soov muuta ettevõtte tööd tõhusamaks ning juhtkonnal kuulata süsteemi mutrite mõtteid, sest nemad näevad protsessi igapäevaselt..
Kui alguse sai mõtteviis masinatööstuses, siis aina rohkem on seda hakatud jälgima ka teenindussektorites, kus inimressursi võimalikult effektiivne kasutamine on esikohal.
Kulusäästlikku mõtlemise edukas juurutamine tõstab töötajate motivatsiooni ja stimuleerib uute innovatiivsete ideede tekkimist organisatsioonis. Nende uute ideede juurutamine peaks pidevalt tõstma toodete või teenuste kvaliteeti organisatsioonis. (Täht, 2009)
Peamised viis printsiipi ( Kiisler , 2011):

• Määratle väärtus tarbija seisukohalt
  
• Tuvasta väärtusvoog: leitakse kõik protsessi osad, mis on vajalikud tootmiseks või teenuse osutamiseks.
  
• Loo väätusvoog: maksimeeritakse toote või teenuse sujuv liikumine läbi väärtusahela .
  
• Kliendipoolne „ tõmbamine “: tootmise või teenuse osutamise käivitab nõudlus (ära tooda enne, kui toodet tahetakse).
  
• Püüdle täiuslikkust: pürgitakse pidevalt otsima uusi viise parandada ja täiustada protsesse.
  

Ettevõtted on erinevate tegevusharudega ning sellepärast on ka välja töötatud erinevatele harudele just neid toetavaid prntsiipe.
Toon välja printsiibid erinevatele valdkondadele:

• Kanban - signaalkaardid tootmise "tõmbamiseks".
  
• Täielik Tootlikkuse Haldus - seadmete täielik haldus parima tootlikkuse saavutamiseks.
  
• Just-in-Time - materjalide tarnimine täpselt õigeks ajaks ning õiges koguses.
  
• 5 miksi - küsi viis korda, miks juhtus probleem selleks, et jõuda juurpõhjuseni.
  
• Väärtusahela kaardistamine - materjali ja informatsiooni voogude analüüs ning tuleviku visiooni loomine.
  
• Kaizen - pidev püüdlemine täiuslikkuse poole;
  
• 5S - normaalse olukorra eristamine ebanormaalsest visuaalse kontrolli (Sorteeri, Sea korda, Sära , Standardiseeri, Säilita) kaudu.
  
• 7 raiskamist - seitse põhilist ressursside raiskamise allikat (praak, ületootmine, transportimine, ootamine, üleliigne ladu, üleliigsed liigutused, üleprotsessimine).
  

Ajalugu

Kulusäästliku mõtteviisi põhimõtteid hakati arendama selleks, et tõsta majanduskasvu peale teist maaila sõda ning filosoofiale pani aluse Toyota tootmissüsteemide insener.
Kuna tehnoloogia arenes ja kogused suurenesid, siis kulusäästlik mõtteviis hakkas levima ka teistesse tööstusharudesse.
Üks oluline osa sellise mõtteviisi laialdasest arengust oli see, et hakati kasutama uusi majandusnäitajaid ja nende näitajate hindamist, mis viis sellise mõtlemise väljapoole tootmist ka teistesse ärivaldkondadesse.
Raamat, milles lääne riikidele esimest korda „Lean thinking“ printsiipi esitleti 1990. aastal oli „ Machine that changed the world“. See raamat oli Toyota tootmise ja tarneahela ülesehitusest ja toimimisest, mis näitas selgelt sellise tööstuse efektiivsust ja tarneahela toimimist. Toyota süsteem pakkus klientidele laia automudelite valikut väiksema ja efektiivsema tootmisliiniga kui suured USA ja Euroopa masstootmistehased. Süsteemi üks põhialustest oli just in time ehk tootmine vastavalt nõudlusele , minimaalsete laovarudega . Teine alus seisnes töö „targemaks“ muutmises ja automatiseerimises, säilitades inimeste rolli protsessi olulise osana . ( Tint , 2010)
Nii tekkis kaks poolt, kus üks pooldas masstootmist ja teine kulusäästlikku tootmist. Fordi esimest masstootmisliini on peetud Toyota tootmisviisi kaugeks sugulaseks, kus Henry Fordi peaeesmärgiks inimressusri võimalikult effektiivne kasutamine, mis oli küll ebainimlik katsetus , kuid eesmärk oli sama, et toota võimalikult tulusalt. 1996 avaldati raamat „Lean Thinking“, kus oli juba täpsemalt välja toodud filosoofia printsiibid.
Jeffrey Liker proovis kokku võtta kulusäästliku mõtteviisi kontseptsiooni ning esitas teooria 14 printsiibina, mille paigutas nelja gruppi: filosoofia, protsess, partnerid ning pidev parendamine.
Kulusäästliku tootmise kõrval on maailmas arenenud ka hulk teisi meetodeid . 1986. aastal võttis Motorola kasutusele protsessi kvaliteedi mõõtmise meetodid, mis sai nime 6 Sigma . ( Miina , 2008)
6 Sigma oli täpne tööjuhis vähendamaks kulusid ettevõttes ja suurendama kasumit. Nende kahe (Lean Thinking, 6 Sigma) tootmisviisi tõestatud efektiivsus on köitnud paljude valdkonna uurijate tähelepanu ja aina enam kombineeritakse neid kahte. Nedest on tänapäevaks väljatöötaud oma printsiip.
Tootmisega tegelevad ettevõtted mõistsid, et ainult tootmise muutmisest ei piisa ning, et oluline osa on ka teenindusel. Selle äratundmise tulemusena asusid tootmisettevõtted aina rohkem tegelema teenindamisega, rakendades teeninduse korraldamisele samu printsiipe, mida nad siiani olid rakendanud tootmise korraldamiseks. (Miina, 2008)
Kõik see viis selleni , et viimastel aegadel ongi kulusäästliku tootmise printsiibid jõudnud ka teenindusse. Ja mitte ainult tootmisettevõtete teenindustegevusse, vaid ka puhtalt teenindusse. Kulusäästliku tootmise printsiipe rakendatakse edukalt näiteks haiglate ja pankade töö korraldamisel. (Miina, 2008)
Kulusäästliku tootmise areng viib aja jooksul olukorrani, kus iga erinev printsiip moodustab omaette meetodi teatud eesmärkide saavutamiseks. Lisaks sellele, kulusäästlik tootmine on tõhusalt võitnud positsioone ka väljastpoolt tootmise valdkonda. (Miina, 2008)

Kulusäästliku mõtteviisi strateegia ja eesmärgid

Kulusäästliku mõtteviisi eesmärgid võivad erineda. Üheks seisukohaks on kulude vähendamine ja selle läbi kasumi suurendamine teiste jaoks on oluline muudatuste puhul kliendi meelehea ja vajaduste rahuldamine. Kindlat seisukohta ei saa välja tuua, aga siiski on osad, mis on enamlevinud .
Kulu elimineerimine: Vähendada kõiki kulusid, mis kasutavad ebavajalikult ettevõtte resursse ning mis ei anna tootele lisandväärtust.
Vähendada kogukulusid: veel üks lihtne võimalus vähendada kulusid on toota vastavalt nõudlusele, ning vältida ületootmist ning kauba seismist ladudes .
Vähendada aega: Üks effektiivsemaid viise vähendada kuusid on vähendada tootmiseks kuluvat aega
Suurendada kvaliteeti: Et konkurentsis püsida, siis peab ettevõte mõistma, et mis on nede kliendi ootused ja vajadused antud tootele ning need nõuded vastavusse viima tootmisprotsessiga.
Selleks, et saavutada kulusäästlik süsteem on teatud sammud. Üheks oluliseks sammuks on luua lihtne tootmissüsteem. Selline süsteem vähendab tootmise aega, vähenevad laojäägid, suureneb produktiivsus ja suureneb kapitali tootlikus. (Akinlawo) Seega tootmise puhul ei ole keerulised süsteemid tingimata kasulikud kulude vähendamisel.
Tähtis on jätta ruumi arenguks. Tööprotsessist on oluline välja jätta tegevused, mille eest tarbija ei ole nõus maksma, seega tuleb need tegevused kas elimineerida , lihtsustada, vähendada või integreerida. Selline käitumine vähendab ka materjalikulu. (Akinlawo)
Pidev areng aitab kaasa kohanemisele uute nõudmistega. Seega oluline on pidev mõõtmine ja kliendi vajaduste selgitamine ning tööprotsesside muutumine ning arendamine. (Akinlawo)
Sellised on peamised tegevused, mis tuleb kasutusele võtta, et kulusäästlik mõtteviis töötaks ning areneks.

Kokkuvõte

Kulusäästliku mõtteviisi talaks on see, et kogu süsteem analüüsitakse mutri haaval läbi. Vaadatakse üle kulud ning uuritakse millist kulu saab vähendada või üldse eemaldada. Tähtis on erinevate ahelate koostöö ning kogu toote, alates tootmisest kuni tarbijani jõudmiseni teha võimalikult sujuvaks. Kõrvaldada tuleb kõik, mis ei anna tootele midagi juurde
Suurimaks probleemiks teooria arenemisel on, et ettevõteted ei oska defineerida kulu. Taiichi Ohno nimetas kuluks ületootmise, defektid , ebavajaliku liikumise, ebavajaliku varu, mittevajalikud protsessid, liigse transpordi ja ootamise. Selleks, et teooria saavutaks soovitud tulemuse on välja töötatud printsiibid, mida järgida: määratle väärtus tarbija seisukohalt, tuvasta väärtusvoog, loo väärtusvoog, kliendi poolne tõmme ja püüdle täiuslikkuseni. Paljud harud on avastanud endale viisid, kuidas kulusäästlik mõtteviis just neile kõige kasulikum on
Tähtis on, et mõtteviisi pooldaksid ja kasutaksid töötajad. Nemad tunnevad erinevaid osasid ettevõttes kõige paremini ja just neilt peavad tulema ideed kuidas muuta kogu protsessi edukamaks. Oluline osa on ka juhtidel, kes peavad olema kompetentsed töötajate julgustamisel ning muudatuste läbiviimisel.
Ettevõtete puhul on kulusäästliku mõtteviisi rakendamisel kaks peamist eesmärki: kas vähendada kulusid ja seeläbi kasumit või viia lõpptarbija rahulolu maksimumini. Peamine eesmärk on aga kõigil sama- suurendada kvaliteeti, vähendada kulu, kiirendada kuluvat aega ja vähendada kogukulusid.

Kasutatud kirjandus

Akinlawo, A. O. (kuupäev puudub). Thinking of Lean Manufacturing Systems. Kasutamise kuupäev: Oktoober 2015. a., allikas SAE International: www.sae.org
International Journal of Emerging Technology and Advanced Engineering : Lean Thinking: Reduction of Waste, Lead Time, Cost through Lean Manufacturing Tools and Technique; Volume 4, Märts 2014 (www.ijetae.com)
Kiisler, A. (2011) Logistika ja tarneahela juhtimine, Tallinn, TTÜ kirjastus
Miina, A. (28. august 2008. a.). Kulusäästlik mõtlemine aitab tootmises vigu vältida. Kasutamise kuupäev: 2015, allikas Äripäev: http://www.ap3.ee
Patnode, N. H. (1999). Providing Responsive Logistics Support : Applying LEAN Thinking to Logistics. Air Force Journal of Logistics , 6-34.
Täht, T. (29. aprill 2009. a.). Lean thinking ehk kulusäästlik mõtlemine . Allikas: Bioneer : http://www.bioneer.ee
Tint, M. (2010). Lean – timmitud mõtlemine. Allikas: Lean: www.kpmg.com
Wood , N. (2004). Lean Thinking: What it is and what it isn't. Management Services , 8-10.