Mullastiku kaardi analüüs (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika
Mullastiku kaardi analüüs
PK0677
Biotehnilised süsteemid
Koostas: Margus Mäe
Põllumassiiv nr 61253757104
Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta.
Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga).
Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga.
Boniteet - ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp
Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik .
siffer
Pindala, Ha
Lõimis
Kivisus aste
Huumus , %
Osatähtus,
K
5,5
R_1ls70_1savi
4-6%
19,2
Kr
3
K_3sl80_1savi
-2%
10,5
Ko
9.3
V_1savi/v_1savi
3-5%
32,5
Kog
10.8
V_1s45-60/+s
2-4%
37,8
kokku
28,6
100
K- rähkmuld
A nõrgalt koreseline (rähk, veeris),alusmuld keskmiselt või tugevasti koreseline. Keemine kõrgemal kui 30cm.
Profiil A-B(Bm)-C;
Puudub põhja- ja ülavete juurdevool ning gleistumine ; mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademetega.
Kr- Koreserikas õhuke rähkmuld
Koreserikkad (rähk, veeris, klibu ) alates pindmisest mullakihist, alusmullaks on kores või väga tugevasti koreseline materjal;
Keemine kõrgemal kui 30cm;
Profiil vähearenenud A-C;
Puudub põhja- ja ülavette juurdevool;
Produktiivne vee varu vähese mullapeenesevaru ja suure koresisaldtuse tõttu.
See muld on põuakartlik ja seetõttu taimestik kannatab suve keskel veepuuduse käes.
Ko- Leostunud muld
Profiil savikumulatiivne , leostumise tõttu keemine 30-60cm-st sügavamal.
Profiil A-Bm(Bt)-C
Gleistumine puudub, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademete vete arvelt.
Puudub põhja-ja ülavete juurdevool.
Kog- gleistunud leostunud muld.
Profiil saviakumulatiivne A nõrgalt toorhuumuslik, leostumise tõttu keemine 30-60cm sõgavamal võivad olla karedate vete tõttu küllastunud (ph alla 5,5 ) ning profiil differentseerumata.
Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked (põhja-või ülavetest)
Profiil A-Bmg-Cg või A-Cg

• 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rähkmuldade valdkond
  
• 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond
  
• 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond
  
• 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond
  
• 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond
  
• 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond
  
• 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond
  
• 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond
  

Kasutus- arvan et see põllumasiiv on sobilik põllumaaks teravilja ja õlikultuuridele.
Lupjamis vajadus
K ja Kr ei vaja lupjamist kuna keemine toimub kõrgemal kui 30cm
Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st
Kivisus.
Kivisus astet polnud kaardil näidatud seega see ala ei vaja kivide koristust.
Põllumaa metsastamine
See massiiv on sobilik arukase kasvukohaks kuna enamik massiivist on Ko ja Kog mullad , mis on sobilikud lehtuudele.
Viimasel kümnendil on Eestis arukasekultuure rohkem rajatud endistele põllumajandusmaadele. Arukasekultuurid rajatakse valdavalt istutuse teel kevadel (aprill-mai), kasutades selleks 1–2 aasta vanuseid paljasjuurseid taimi või potitaimi. Enne kultuuri rajamist on vajalik maapinna ettevalmistamine (ülepinnaline künd või vaod ), soovitatav on istutada 2000–2500 taime hektari kohta. Paremaid tulemusi annab arukase kultiveerimine leetunud (Lk), leostunud (Ko), leetjatel (KІ), kahkjatel (LP, L(P)), gleistunud leostunud (Kog), gleistunud leetjatel (KIg), gleistunud kahkjatel (L(P)g, LPg) muldadel. Kuus aastat erinevatel põllumuldadel kasvanud arukasekultuuride keskmiseks kõrguseks on Eestis mõõdetud 1,8–4,8 m. Rajatud kultuuri on vaja hooldada vähemalt esimesel ja teisel kasvuaastal, rohides või tallates puude ümbrust, niites heina üle pinna. Näriliste kahjustusi vähendavad ümber tüvede paigaldatavad kaitsetorud ja rohttaimede eemaldamine (eriti sügisel) istutatud puude lähedusest. Põdra ja metskitse kahjustusi saab vältida kultuuri tarastamisega.
K ja Kr on arukase kasvuks osutunud ebasobivaks, kuna on põuakartlikud ja
väikese aktiivvee mahutavusega. Nendel muldade kasvaks hästi mänd.