Põllumajandus alused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Põllumajandus alused II kordamine kontrolltööks eksamiks

19. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur ­ tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. Viljavaheldus ­ ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord ­ Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel 22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. 23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata

Põllumajanduse alused

15

docx

Põllumajandus aluste test

Monokultuur, viljavaheldus · Monokultuur ­ tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. · Viljavaheldus ­ ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord ­ Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel 22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. 23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata

Põllumajanduse alused

6

doc

Mullateadus

faasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. (liivaste muldade väetamisega peab ettevaatlik olema) Viljakuse tähtsamaid tunnuseid on mulla neelamismahutavus T mg/100g/muld Katioonid võivad olla: Ca, Mg, K, NH4, Na, H 1) S neeldunud alused ­ kõik katioonid v.a. H ja Al. 2) H neeldunud alused ­ H ja Al T = S + H mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. V=S/T*100% H ja Al on kahjulik ja põhjustab mulla happesust. Neelamismahutavus kujutab ennast neeldunud aluste ja neeldunud vesiniku ning alumiiniumi summat. N.m. (T) seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide. Küllastusaste (V)- arv mis näitab, mittu % neelemismah. moodustavad neeldunud alused. HAPPESUS NB

Mullateadus

36

pdf

Mullateaduse üldosa

EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006  Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi.

Mullateadus

31

docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Seotud bioloogilise aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididel) neeldunud ioonid teatud osa sama väärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H. ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus. 10  Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (tähistus ­ T) all mõistetakse 100 g mulla poolt

Eesti mullastik

44

pdf

MULD-EKSAM-1

Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididel) neeldunud ioonid teatud osa sama väärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas.  KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H.  ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus.  Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja.  Neelamismahutavuse (tähistus – T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka.

Eesti mullastik

34

doc

Maaviljeluse konspekt

- milline on masinapark ja tööjõud See on vajalik, et valida külvikorda kutuurid, mis kohalikesse oludesse kõige paremini sobivad. Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks. Integreeritud 9 süsteemina sisaldab külvikord pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis,- väetamis,- umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid. Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel 1) kultuuride otsene ja kaudne mõju mulla keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele ­ mahetootmises on oluline teada kultuuride väetistarvet; 4.9-10.5 mg/100 g P-sisaldus, st väetistarve on väike. Selle järgi saame arvestada millist kultuuri külvata ­ neis piirkondades näiteks, kus P ja K sisaldus on väike

Põllumajanduse alused

72

docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

vaheldumine konkreetsel kasvukohal. 32. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord- kultuuride süsteemne paiknemine ruumiliselt ja järgnemine ajaliselt üksteisele kindlal maa-alal. See on ülesehitatud viljavahelduse põhimõttel. Tähtsus, ül: Õige külvikord võimaldab taimekahjustajaid ja umbrohtumist vähendada, vältida. Külvikord määratakse majapidamise suurusest, tootmissuunast ja kk tingimustest lähtuvalt. 33. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel  Kultuurid tuleks paigutada nii, et nõudlikumad oleksid sellisel mullal, kus on rohkem toitaineid. Nõudlikumad on söödajuurvili, suvi/talinisu, kaer, mais, talirukis.  Kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikule.  Kultuuride väärtus eelviljana: head eelviljad – rühvelkultuurid, mitmeaastased heintaimed, puhas e mustkesa 34

Põllumajandus

Meedia

Kommentaarid (0)